Eile olin töökaaslase sünnipäeval.
Seltskonda oli ka teise osakonna üks meesterahvas kaasa tulnud. Kui jutt oli sünnipäevast, siis võetakse lilleõis kaasa mitte ei tulda tühjade kätega. Kui mees nägi, kuipalju naisterahvaid lauas on, siis läks härga täis - ikkagi mees! Hakkas lolli juttu suust välja ajama, virutas lähedalistujale küünarnukiga ribidesse, et see tema nalja naeraks. Süüa oli hästi palju ja lõpuks kahmas kõik jäägid ja matsutas nagu oleks sellel nädalal esimest korda süüa saanud. Istusime pikkadel pinkidel ja äkki märkas mehe naaber, et pingile on kukkunud suhkrupakikesed (need olid kohvi juurde mõeldud, aga jäid vist järgi). Mees ähkima, et kes selle siia pani? Mina tegin sellise näo, et mul pole temasugusega isegi millestki rääkida isegi suhkruvargusest mitte. Keegi ei keela ju suhkrut võtta ja seda enamasti tehakse aga ei mängita siis lolli, et kes selle siia pani. Ju läks tal taskust kogemata mööda.
Ja kõik naised nägid erakordselt ilusad välja ma ei ole naistearmastaja aga imetlesin kõiki naisi, nii võluvad, targad ja sealjuures naiselikult peened ja see ei ole niisama öeldud. Aga mehike oli nii maitsetult riides, oli ikka täielik loodusõnnetus oma naljavaesuses ja seda ei varja mitte millegagi.
Päss, kes arvab, et kui kari naisi siis kukuvad kõik kiljuma: oehhhh meeeees? Temas oli nii vähe meest, et ma ei märganudki seda. Kui mehele meeldib naiste kulul elada, siis korra võime teda sööta, aga mitte rohkem. Me võime talle SUPIKÖÖGI aadressi anda.
Töökaaslasel oli meie ees piinlik, kellel ei oleks!