seda, et ...mina ei tea kuidas teiega lood on..aga minul pole küll enam söögitegemis isu...saab niisama kergelt ka läbi aetud..hani koos õuntega...see vist ei tuleks eluski enam kõne alla:P

nohhike Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> seda, et ...mina ei tea kuidas teiega lood on..aga
> minul pole küll enam söögitegemis isu...saab niis
> ama kergelt ka läbi aetud..hani koos õuntega...see
> vist ei tuleks eluski enam kõne alla:P

Kuidas sa sellise seisundi saavutasid? Mul oleks ka vaja tarka õpetust saada. Mitte kuidagi ei saa ilma kokkamata läbi ajada. Ikka kisub kööki head ja paremat vaaritama ja kui see kõik valmis on, siis tuleb ju vähemalt mekkida kui mitte kahe suupoolega pistma hakata.:)

kas sa panther oled siis jälle maale kolinud..kus sa linnas seda ümberpööratud mulla lõhna tunned?:P..aga lugu on hea:P

no panther..kui sul on lapsed ..keda on vaja toitlustada...siis ei saagi ilma:P...aga ..eks sa noorem ka..kui sa nii vanaks saad..eks tuletad mu sõnu meelde:PP

mulle muidu meeldib ka käia tähti vaatamas...nüüd küll harvem...aga mõned aastat tagasi tegin seda tihti..ja otsides ühte tähte...eks see rohkem lohutus..see täheotsimine..aga jah..

Ei ole siin midagi liiga, puhta puudu on kõik. Õunu on muidugi küll ja veel, aga haned on puudu nii pannilt kui külmikust.
Ah, kes neid maitu katkuda viitsikski. Õunakook on etem.

Ega siin nüüd siis farmerid...ikka puha mõisarahvas kõik, hurdakoerte asemel on lemmikloomadeks põrsad ja lehmad, moed muutuvad kiiresti.

ega kujutaks ette küll, et mingi siga toas ringi jookseb...aga tänaseks on vanuril uneaeg...teine õhtu on ka õhtu..tore oli teid näha ..tüdrukud:PPP

Ei ole ma maal midagi. Sinu teema algas labida ja kaevamisega. Seda hõngu ma tundsingi.:)

Vanurile häid unesid. Ega soliidne iga ei anna häbeneda. Kanadega õrrele jne. Hommikul on jälle kell kolm-neli silm lahti juba kindlasti.:)

Oimaivõi... Kujutage ette vanadekodu, no kui nii ei taha, siis lihtsalt vanade kodu, kus habraste puusaliigestega mammid ja podagarast piinatud varvastega taadid õhtuti ohates õrrele turnivad ja ettevaatlikke nortsatusi kuuldavale tuues tukkuda üritavad. Ise veel kiiguvad õrrekese pääl ikka sopsti ettepoole ja tonksti tahapoole.
Mõni ime, et kolme paiku juba uni läinud.
Tuleb ikka põrsastega põhku pugeda. Mats maad ohutum, uskuge mind ja jahe tuul ei käi ka hamesaba alt läbi nagu kanadel.

ma arvangi rohkem, et see põrsastega magama minek sobib mulle rohkem...ja ei tõusnudki kell kolm...tööpäeval on hea, et kuuest üles saab...mulle kohe meeldib magada:PPP

... nuuks, olen nii emotsionaalne, rõõm taas lugeda siinset teemat. Tere, kõigile külalistele ja omainimestele! Minunimeline oma pole, kuid lugeja olen. :))

mul on ka rõõm..et teistel on rõõm:PP

vaatan fb Natural Photography...no on alles ilusat loodust olemas:P

Mõtlesin ka korra läbi astuda... panen arbuusi lauale ja astun kiirelt edsi, pole väga seda aega enam kuskilt võtta...
Tervitan kõiki ka, kes mind veel hea sõnaga mäletavad:D

Külmast tahe hilisügise hommik. Jõuetu päike on just alustanud oma lühikest teekonda üle taevavõlvi.

Vabahärra E. v.Byxen on läbi metsa teel N. mõisa poole...

Kui vabahärra E. v.Byxen N. mõisasse jõudis, polnud pidu veel alanud...

Liivimaa sügisesed teed on porised, kleepuv muda jääb saabastele känkratena külge ja liikuda on raske. See kõhetu, sonimütsis ja kulunud kuuega kogu sellel metsateel ei meenuta kuskilt otsast suursuguste v.Byxenite järeltulijat vaid tavalist kohalt minemakihutatud tehasetöölist.
Jah, viimasest korrast on aega kulunud juba üksjagu. Palju on muutunud, inimesed, kombed, majad. Von Byxen on aga minevikust, tema aeg on kohe ümber saamas, selle tõsiasjaga on kõik juba leppinud...

Ernst von Byxenpaistab olema teiselt maalt..liivimaal algas pikk öö see kell:P pealegi, ei ole täna teed porised:P ..ja tegelikult viis aastat polegi nii pikk..et elu päris hullusti muutuks:Pja mis tähendab aeg ümber saama?

Väsinuna kännul istudes sulges v.Byxen silmad. Sõõrmetesse tungis sügisese kõdneva metsa lõhn, aga Byxen tundis hoopis kallite parfüümide hõngu, kahisevate kleitide hääli, seltskondliku jutuvada. Eemal rõdul mängis keelpillide kvartett, vastutulev teener ulatamas kokteiliklaasi. N. mõisa uus omanik vürst Nestrojanov oli korraldanud vastuvõtu

Noh, sa ei saa ka asjadest aru. Herr Byxen püüab minu arusaamist mööda olla poeetiline. Aga inimesed ja ajad on muutunud ning kõik tänapäeva inimesed on nii pagana asised, et tema kõrgelennulise jutuga on päris keeruline ühele lainele saada.:)

Tänapäeva daamed vurisevad maasturiga treppi või kasutavad vähemalt säästuvariandina ATV-d, et läbi porisevõitu metsaaluse kohale jõuda. Asjalikumad on end varustanud kummikutega, et ei peaks oma kingakesi poriseks tegema. Ega tänapäeval enam keegi oma ülekuube porile ei laota, et daamid saaks kuiva jalaga kohale jõuda ning kätel kedagi ei kanta.:)

Kurja küll, ma olen liiga realistlikuks muutunud. Ei suuda end kujutada sellesse Byxeni kirjeldatud ajastusse.:(

Targem on eemalt, teiselt kännult või oksalt pealt vaadata, mis toimuma hakkab.:)

pidu keset katku:PP..mitte kohe nii..aga pidu keset töönädalat...seda tuleb enne tükk aega harjutada..kui sinna lainele
saada:PP

Noh, sul on vaja teha sada ja seened või kaks korda 100. Siis ununeb alanud töönädal ja lainele saamine ei võta ehk nii palju aega kui tavaliselt.:)

aga ongi ikka viie aastaga muutund palju küll..tükk aega loen sada ja seened...tuleb kuskilt peast selline ütlemine tuttav..aga kus, seda enam ei mäleta...ja siis äkki plahvatas ja hakkas koitma...:Paga ikkagi..sada küll..aga miks seened?

Mets lõppes, ees laius kergelt võsastuv loopealne. Puudekohal rippuv rammetu sügispäike suutis siiski oma kiirtega kõik üle kullata. Öine härmatis sillerdamas jalge all.

Von Byxen silmas teiselpool lagendikku hooneid. See oligi N. mõis, või õigemini, kõik mis sellest järgi oli jäänud. Lähemale jõudes joonistusid hommikusest udust välja sünged kivimüürid. Aknad olid laudadega kinni löödud, paraadtrepp muutunud läbimatuks. Peamaja kõrval kössitasid kõrvalhooned: hobusetallid, aidad, viinaköök, mille seinte vahelt välja turritamas suur kask.
Kas tõesti olen ma kohal mõtiskles v.Byxen.

Sada grammi haljast marineeritud seentega... milles küsimus. Ilmselt on see ütlus kasutusel teatud ringkondades ja eeldatakse, et kõik teised ka peavad sellest hoobilt aru saama.:) See on nagu "rummi ja sakummi" või midagi sarnast.:)

Von Byxen jäi vist kännule tukkuma ja unelema, et enam sõna ei võta või lõin ma ta oma liiga realistliku ja siia teemasse sobimatu sõnavõtuga unistuste pilvelt alla.:(

Ernst von Byxen..on vist juba ka väsinud..või hoopis vana..alles ta kuulis kleidi sahinat ...ja pokaalide kõlinat...ja nüüd korraga juba ainult varemed...nii ruttu ei tasuks ka alla anda...ega ühe kahe päevaga ei saagi mitut aastat tagasi teha...tasa ja targu..ikka edasi ja edasi..ei sammugi tagasi:PPP

Ahhhaa, Byxen on täitsa olemas ja omal lainel.:)

näed meele tuli...:PPP


https://www.youtube.com/watch?v=fXOrtLmkFoE

Ernst von Byxen, ärgake ometi üles! Liiga kauaks jäite te siia kännule istuma ja mõtisklema. Teil on aeg tulla teiste piduliste hulka.