Tegelikult ajab see nö juuksekarva lõhkiajamine siin juba muigama. Alati on olemas erandolukordi, kus ei saagi ühiskonnapoolt kokkulepituid häid kombeid järgida. Kuna teemakäsitlus on laienenud üldisemaks, kui algul küsitud küsimus viitab, siis soovitan olla pisut dolerantsem.
Esiteks: peeretamisega ei pruugi esineda heli ega lõhna, ja seega olen kindel, et enamus inimesi on tegelikult teinud seda kaaslaste juuresolekul.
Teiseks: on piisavalt haigusi millega kaasneb sage peeretamine, ja on mõeldamatu, et nad viibivad pidevalt WC v õues v isoleerituna mõnes ruumis.
Nüüd kirjutan loo elustenesest.
Kui esmakordselt viibisin 1991 aastal Soomes, ja mul tuli ühel õhtul külastada 3 peret ning nendega koos ka einestada. Kui viimasele viibimisele jõudsin, olin juba maitsend muule lisaks karjalapirukaid, maksavormi ja nüüd pakuti veel kapsavormi. Püüdsin olla viisakas külaline, aga lõpuks ütles seedimine üles. Vabandasin ning suundusin rõdule. Peatselt taipasin, et ega ma enam teistega ühineda ei saagi, ja niisiis olin rõdul kuni tuldi küsima, et miks ma seltskonnast irdusin. Vastasin, et vaatan ilusat öist taevast. Lõpuks pidin aga ikkagi oma ebameeldiva kõhutuulte loo ära rääkima ja minule üllatuseks suhtuti minu tervisehäiresse väga positiivselt. Perenaine tõi koheselt mingi ravimi ja kogu seltskond suhtus probleemi väga mõistvalt.