Halb kogemus
Kas mu mees on idioot?
to viimane 26. juuni 2012, kl 12.55 |
heaküll to to viimane 26. juuni 2012, kl 13.12 |
kk 27. juuni 2012, kl 15.10 |
küsin 27. juuni 2012, kl 19.23 |
taskuuur 27. juuni 2012, kl 20.27 |
apikene ja sellised präänikud elavad meie keskel, sõidavad autoga, teevad mingit tööd. õudne mõeldagi! mõned säärased äkki persetavad isegi riigikogus, aga veerand ja kolmveerand käivad üle mõistuse ja paremal ja vasakul käel vahet ei tee. seepärast asjad Eestis vist nii viltu kisuvadki:D
Kass Kapis 27. juuni 2012, kl 21.04 |
Appikene, ja mina ei saa aru, kuidas mõned inimesed sellesse nähtusesse nii vaenulikult ja agressiivselt suhtuvad?! Lausa müstiline! Minu arvates õpetatakse juba lasteaias ja algklassides, et inimesed on erinevad - kus te siis olite?
Aga teadmiseks, et see on põhjustatud aju ehitusest ning ajus toimuvatest tajumisprotsessidest, mis on inimestel erinevad. Me kõik tajume erinevaid nähtusi erinevalt ning lähtuvalt oma aju ehitusest. Ega siis seepärast keegi idioot pole. Samahästi võiks öelda, et siniste silmadega inimesed on paremad kui pruunide silmadega... (paneb vägisi mõtlema rassismile, holokaustile või muudele lollustest põhjustatud jubedustele)
Just tänu tajule on võimalikud ka nt optilised illusioonid. Kas kõik, kes illusioone tajuvad, on ka idioodid?
http://novaator.ee/ET/inimene/kuidas_taju_meiega_trikitab_videod/
Aga teadmiseks, et see on põhjustatud aju ehitusest ning ajus toimuvatest tajumisprotsessidest, mis on inimestel erinevad. Me kõik tajume erinevaid nähtusi erinevalt ning lähtuvalt oma aju ehitusest. Ega siis seepärast keegi idioot pole. Samahästi võiks öelda, et siniste silmadega inimesed on paremad kui pruunide silmadega... (paneb vägisi mõtlema rassismile, holokaustile või muudele lollustest põhjustatud jubedustele)
Just tänu tajule on võimalikud ka nt optilised illusioonid. Kas kõik, kes illusioone tajuvad, on ka idioodid?
http://novaator.ee/ET/inimene/kuidas_taju_meiega_trikitab_videod/
taskuuur 27. juuni 2012, kl 21.19 |
taskuuur 27. juuni 2012, kl 21.20 |
asjaga kursis 27. juuni 2012, kl 22.24 |
Kass Kapis
27. juuni 2012, kl 21.04
Siin pole tajuga mitte mingit pistmist, vaid lihtlabase õpilaiskusega. Eriliseks teeb asja nähtuse veel see, et isegi kõrghariduse omandanud ei vaevu seda I klassi puudujääki tagantjärgi ära õppima.
Kui selline tajuhäire tõepoolest esineks, siis arvetatakse seda kindlasti kasvõi juhilubade taotlemisel. Kui inimesel esinevad ruumilise jms tajuhäired, siis tähendaks see tõsist või mingitki ajukahjustust.
27. juuni 2012, kl 21.04
Siin pole tajuga mitte mingit pistmist, vaid lihtlabase õpilaiskusega. Eriliseks teeb asja nähtuse veel see, et isegi kõrghariduse omandanud ei vaevu seda I klassi puudujääki tagantjärgi ära õppima.
Kui selline tajuhäire tõepoolest esineks, siis arvetatakse seda kindlasti kasvõi juhilubade taotlemisel. Kui inimesel esinevad ruumilise jms tajuhäired, siis tähendaks see tõsist või mingitki ajukahjustust.
Ostja 27. juuni 2012, kl 22.39 |
Kui ma tahan osta poest suurest koogist veerand kooki(ehk siis 1/4 koogist) ja ma palun müüjal mul see lõigata välja sealt...ja siis müüja vaatab mulle otsa, nagu ma oleks küsinud temalt Pythagorase teoreemi. Kook pooleks ja üks poolest omakorda pooleks, aga näe...keeruline, nagu tuumafüüsika:).
Seega, kulla kodanikud, kes arvavad, et tavaelus pole vaja...on ikka küll.
Seega, kulla kodanikud, kes arvavad, et tavaelus pole vaja...on ikka küll.
kätetu autojuht 27. juuni 2012, kl 22.51 |
nojahh 27. juuni 2012, kl 22.55 |
ei jäta jonni 27. juuni 2012, kl 22.56 |
taskuuur 27. juuni 2012, kl 23.00 |
Kass Kapis 27. juuni 2012, kl 23.03 |
19. sajandil arvati tõesti, et laps, kes muidu on täiesti normaalse arenguga, aga õpib eakaaslastest aeglasemalt või teistmoodi lugema/kirjutama, on ajukahjustusega ning tuleks "normaalsest" klassist eraldada ning vaimupuudega lapseks tembeldada... Tänapäeval see nii ei ole. Üksikud tajuprobleemid ei tähenda veel seda, et inimene ajukahjustusega oleks. Kuidas keegi üldse nii arvata saaks? Kas düsleksia ja düskalkuulia on siis ka lihtsalt laiskus või ajukahjustus?! Olge nüüd... inimesed on erinevad ning kõigil on omad tugevused, nõrkused ja eripärad.
delhvi kana 27. juuni 2012, kl 23.07 |
ostja 27. juuni 2012, kl 23.13 |
Kass Kapis 27. juuni 2012, kl 23.14 |
Ja kusjuures, olen ka enda puhul parema-vasaku käe probleeme täheldanud, aga see ei tähenda, et ma paremal ja vasakul vahet ei teeks. Tean mis on parem ja mis on vasak, aga jutu sees käega osutades pean kindlasti tähelepanelik olema ning mõnikord vajadusel natuke rohkem mõtlema. Sõpradega kiiresti rääkides ütlen vahel paremale, aga osutan automaalselt vasakule. Õppesõitu tehes tegin ka paar korda nii, et keerasin parema asemel vasakule. Oi-oi peaksin vist vaimuhaiglas luku taga olema. Kahtlen, et üldse leidub inimesi, kes poleks paremat ja vasakut vms sassi ajanud.
Ostja kassile 27. juuni 2012, kl 23.17 |
põmmpea 27. juuni 2012, kl 23.39 |
delhvi kana 28. juuni 2012, kl 00.13 |
ma oleksin just täna tänu paremakäe reeglile peaaegu uue ukse saanud, aga ma mõtlesin, et olgu peale, praegu ei ole väga vaja. teine (p)imeloom ei tundnud ära ei peateemärki ega anna teed märki. aga no kui palju mul neid uusi uksi ikka vaja on. hulle on kõik kohad täis, mul on kuri kahtlus, et suur osa neist on need, kes ei tunne kella:D
nonii 28. juuni 2012, kl 00.41 |
Düsleksia põhjuseid ei teata täpselt, aga ilmselgelt kaasneb see ajukoore kahjustusega. Seega pole see sugugi niisama omapära, vaid puue, millega kaasnevad teatud piirangud elukutsete valikul, seda enam, et pidurdub ka intellektuaalne areng.
Tundub tõesti, et delfi on selliseid palju kogunenud, sest lihtsast jutust aru ei saada:D
Tundub tõesti, et delfi on selliseid palju kogunenud, sest lihtsast jutust aru ei saada:D
ostja 28. juuni 2012, kl 00.41 |
delhvi kana 28. juuni 2012, kl 01.05 |
tõesti 28. juuni 2012, kl 01.05 |
Düsleksia on tajul põhinev lugemishäire. Düsleksiku käekiri on sageli raskesti loetav, ta ajab segi vasaku ja parema poole, teeb ebatavalisi ja ilmseid kirjavigu ning näib oma eakaaslastega võrreldes kohmakamana (Nicolson & Fawcett, 1990; Pavlidis & Fisher, 1986).
Düsleksia põhjused on ebaselged, kuigi värsked tõendid osutavad, et need on seotud aju nägemismeele puuduliku funktsioneerimisega. Uurijad on leidnud tõendeid, et mõned silmast ajju suunduvad juhteteed võivad düsleksikutel olla sünkroniseerimata. Järelikult ei saabu visuaalne informatsioon ajju õiges järjestuses, mis tekitabki düslektikutele raskusi (Livingston jt., 1991).
Siiski on need tõendid esialgsed ja uurijad peavad häire määrava põhjuse veel leidma.
Düsleksia ei seostu madala intelligentsusega, kuid kahjuks on düslektikud enamasti vähemal või rohkemal määral õpiraskustega, mis tähendab aga suuri puudujääke hariduse omandamises, seega on lõpptulemus ikka sama...madal intelligentsus. Õnneks mitte kõikidel, vaid siiski raskematel juhtudel.
Tõesti on siin foorumis palju inimesei, kes ei suuda mõista, analüüsida teise inimese teksti.
Kas meie hulgas on tõesti nii palju ajukahjustusega inimesi (avariide ja muude peavigastuste ohvrid?)
Düsleksia põhjused on ebaselged, kuigi värsked tõendid osutavad, et need on seotud aju nägemismeele puuduliku funktsioneerimisega. Uurijad on leidnud tõendeid, et mõned silmast ajju suunduvad juhteteed võivad düsleksikutel olla sünkroniseerimata. Järelikult ei saabu visuaalne informatsioon ajju õiges järjestuses, mis tekitabki düslektikutele raskusi (Livingston jt., 1991).
Siiski on need tõendid esialgsed ja uurijad peavad häire määrava põhjuse veel leidma.
Düsleksia ei seostu madala intelligentsusega, kuid kahjuks on düslektikud enamasti vähemal või rohkemal määral õpiraskustega, mis tähendab aga suuri puudujääke hariduse omandamises, seega on lõpptulemus ikka sama...madal intelligentsus. Õnneks mitte kõikidel, vaid siiski raskematel juhtudel.
Tõesti on siin foorumis palju inimesei, kes ei suuda mõista, analüüsida teise inimese teksti.
Kas meie hulgas on tõesti nii palju ajukahjustusega inimesi (avariide ja muude peavigastuste ohvrid?)
tõesti 28. juuni 2012, kl 01.08 |
tõesti tõesti 28. juuni 2012, kl 09.55 |
Siin räägitakse tegelikult kellaaja veeranditest ja kolmveeranditest, mitte veerand ja kolmveerand lõigust pitsast ning tordist.
Kellaaja puhul tekitab segadust just see, kas veerand kolm tähendab 2.15 või 3.15. See, et veerand on 15 minutit, sellest saavad ju kõik aru aga mida mõeldakse kell veerand kolme all, vat seal tuleb kala sisse. Ja see on keelemõistmise probleem.
Kas veerand kolm tähendab, et kella kolmest puudub 15 minutit või, et see tähendab, et kella kolmest puudub 45 minutit või et üle kella kahe on 15 minutit, VOT selles on küsimus:)
Kellaaja puhul tekitab segadust just see, kas veerand kolm tähendab 2.15 või 3.15. See, et veerand on 15 minutit, sellest saavad ju kõik aru aga mida mõeldakse kell veerand kolme all, vat seal tuleb kala sisse. Ja see on keelemõistmise probleem.
Kas veerand kolm tähendab, et kella kolmest puudub 15 minutit või, et see tähendab, et kella kolmest puudub 45 minutit või et üle kella kahe on 15 minutit, VOT selles on küsimus:)
no tõesti 28. juuni 2012, kl 12.08 |
delhvi kana 28. juuni 2012, kl 12.36 |
Lisa postitus