Suhtlemisvaegus on talumatu, ei suuda kannatada.
Tänaval sookaaslasega juttu ei tee, vaadatakse, mida see hull mutt tahab.
Pealegi me inimesed ( eriti naised ) ei taha võõrastega rääkida.
Ei olegi mingit lahendust.

mis vanuseklassi see suhtlemisvaeguse all kannataja jääb?

Saan suvel 97

Momendil 47 veel.

Mul on kepivaegus talumatu, ei suuda kannatada.
Tänaval ka keppi ei saa, netis vaadatakse samuti, et mida see hull tahab.
Pealegi me inimesed ( eriti mehed ) tahame võõrastega keppida.
Ei ole ka mingit lahendust.

kle kurblik, ega sa Paidest juhuslikult pole?

Olen küll Paidest

Ei ole Paidest. Kes minu eest kirjutab, reaalis ei ole kellegagi suhelda.

lõhestunud isiksus, räägib iseendaga

Küsimus on, kas on keegi kunagi tundnud suhtlemisvaegust või olen mina ainuke ?
Jääb mulje, et naiste seas olen ma ainuke sutlemispuuduses vaevleja.

Tahaks kellegagi rääkida, aga mitte kedagi ei ole võtta. Tõeline piin.
Kas keegi on kunagi nii tundnud ?

kui pole võtta, siis tuleb panna

Ma ei ole väga pandav

Kuidas sellest aru saada ? Kellegagi juttu tehes tuleb negatiivne reaktsioon, a" la pole aega, mis te segate või tehakse nägu, et ei kuuldagi.
Me naised ei salli, kui mingi võõras samasooline nendega juttu teeb.
Miks see nii on ? Suhtutakse nagu pidalitõbisesse, kellest tuleb kiiresti lahti saada.

Ma ei ole tükk aega katsetanud, sest tean ette sookaaslaste reaktsioone.

Aga sa katseta meestega juttu teha. Kui need ka plehku panevad, siis oled lootusetu juhtum.

Meestega ei saa ju rääkida, need hakkavad kohe käsi püksi ajama

Meestega ei saa kõigest ja vabalt rääkida, kui just tegu soovahetajaga ei ole.

Lihtsalt huvitab, miks sookaaaslastega võimatu jutule saada on, nagu mingi müüri on endale ümber ehitanud ja võõraid naisi ligi ei lase.
Miks see naiste puhul nii on ?

Jeerum, Pillekene, mine patrulli tänaval pagulasi valvates või midagi, ära hakka jälle mingit ulgumisteemat üles kerima!

Mina räägiks küll, ma räägiks niisama maast ja ilmast isegi musta mehega, valgest naisest rääkimata :) Eks tihtipeale on muidugi ka kiire, kui isegi peaks keegi poes või tänaval varukast kinni võtma. Aga no mis ma siin plädisen, seda ei juhtu ju tegelikult :D

Laine, millega nii hõivatud oled ? Puht uudishimust küsin.
Minul on töövälisel ajal rääkimiseks vaba aega küll ja veel.
Enamus töövälist aega ongi vaba aeg.
Kodus koristamist ja söögitegemist võin siia - sinna lükata ja tihti süüa ei teegi, söön võileiba vorstiga jne.

Tegelikult kogu aeg väljaspool tööd ongi vaba aeg. Lugemist ja koduseid toimetusi saab siia - sinna sättida.

Vastupidi, ma pole reeglina üldse väga hõivatud, sest olen (isegi liialt) kodune. Kodust välja saan siis, kui lapsed parajasti haiged pole ja lasteaias on. Kiire on ikka siis kui poeskäik vms sätitud sellele ajale, et pärast seda jõuaks/saaks ühe soojaga lapsed ka auto peale korjata ja õhtuks koju.

Laine, sa oled siis veel päris noor, kui lapsed lastaiaealised.
Ma ei pidanudki silmas noori naisi, kel väikesed lapsed.

Aitähh komplimendi eest, tegelikult pole ma sinust mitte just palju noorem. Minul lapsed, sinul (tasustatav) töö, ega me nüüd nii erinevad ka ole.

Laine, kas sünnitasid üle 40 vanuses ? Minul ei õnnestunud sellises vanuses enam.

Ei, aga 35+ olin küll.

Laine, siis sa oled minust ikka jupp maad noorem.
Ma saan kohe - kohe 48.

Endal ei õnnestunud ka 35+, aga ega ma suurt proovida ei saanud, ei olnud kaaslast, kellega proovida.

Nojah, 40 olen praegu. Mina küll 40 ja 47 suurt vanusevahet ei taju. Aga ega ma lastest väga rääkima kipugi. Minu suhtlemisvaegus ikka tuleneb sellest, et mul puudub seltsielu väljaspool kodu. Peale laste sündi vahetasin elukohta, mistõttu silmast-silma sõbrannatamised on kõik ära jäänud ja uues kohas pole (veel) uusi sõbrannasid leidnud. Ka tööd uuel erialal mitte. Nagu koduarestis olen :)

Laine, tegelikult 40 ja 47 - 48 on suur vanusevahe. 40 naine veel noor, aga pea 48 juba 50 - le lähenev.

Mitu last on ?
Mina käin tööl, olen täiesti vaba, vaba aega küll, aga suhelda reaalis sookaaslastega ei saa.

Olen aru saanud, et suhted sookaaslastega tekivad noores eas, 20 - ndates, hiljem on naised oma kapslis ja kui mõni võõras naine juttu teeb, siis vaadatakse teda kui pidalitõbist või hullu, kelle eest tuleb jooksu panna.

Kui ka üritaksin mõne naisega jutule saada, siis vaadatakse, et mida sa segad, kao eemale.

Igal juhul väga ängistav olukord.

Ma nõustun, et püsivamad sõprussuhted tekivad pigem kooli ja ülikooli ajal ehk 20ndates eluaastates. Samas olen tähele pannud, et võõrad pensionäriprouad küll jutustavad omavahel vabalt, arstikabineti ukse taga või bussipeatuses. Võib-olla on siis viga selles nö kuldses keskeas ja tuleb see periood kuidagimoodi ära kannatada?

Mulle ei meenu, et oleksin ise proovinud kellegagi sihilikult jutule saada, lihtsalt jutustamise pärast. Peaksin igal juhul ära proovima.
Aga millest sa siis juttu teed näiteks, et kohe imelikult vaatama hakatakse? Otsejoones kohvitama või külla ju ikka ei kutsu?

Laine, ega ma viimasel ajal ei olegi üritanud, tean juba naiste negatiivset reaktsiooni ette ja ei taha seda piinlikku olukorda ja hilisemat põdemist tõrjumise pärast.

Kunagi olen juttu teinud mõne vana töökaaslase või koolikaaslasega, siis on reaktsioon selline, et kole kiire on, ei ole aega või ei tehtud üldse väljagi.

Kohvitama kutsumiseni jutt tavaliselt ei jõudnudki.
Igal juhul tundsin alati, et ma segan.

Pärast oli väga paha ja niru tunne, tükk aega põdesin.