See probleem on mul eluaeg olnud, et naistega jutule ei saa.
No 40 - selt ei olnud mul häda midagi ja praegugi olen täiesti keskmine keskealine.
Nagu ikka minuealised naised on.

Ka noorena oli probleem, et sookaaslastega suhtlemist ei leia.
Naistuttaval oli täpselt sama probleem, ei leidnud täpselt samuti sõbrannasid.

Nii me kaks õnnetusehunnikut kokku saimegi, aga naistuttav miskipärast pidas ennast paremaks, kuigi me olime võrdselt tõrjutud.

Nüüd on eriti raske sookaaslastega suhtlemist leida, keskeas on naised eriti kapslis ja hõivatud, vähemalt jätavad sellise mulje.

Tal on nüüd perekond ja ta on ema, sina oled ikka vanamutt edasi.

Mul oli ka suhe, mille naistuttava ässitusel ära rikkusin.

Tundsin rumalaid süütundeid, et mul on ilus suhe, aga naistuttav on nii üksik ja õnnetu.
Tundsin, et seetõttu ka mul ei ole õigus õnnelik olla.

Uskumatu, kui õigesti ema mind õpetas, aga mina ei kuulanud ja ikka veel ei kuula.

Eelmisele
Kui mul oleks lubatud kooli ajal teiste tüdrukutega suhelda, siis ´tõenäoselt mul praegu piinasvat suhtlemisvaegust ei oleks.

Teiste tüdrukutega suhelda sest see oli teiste segamine.

parandan
Teiste tüdrukutega suhelda ei tohtinud, see oli teiste segamine.

P tulevad kevadel tuurid peale. Oma eelmist mammutteemat alustas samuti kevadel.

... juba need sõnad ajavad iiveldama!

@Ple 05. märts 2016, kl 13.57
Ma just mõtlesin ka, et kevadeti hakkab P eriti nutuselt naisi tahtma. Imelik olend, või mees, või siis teise orientatsiooniga.

Ju kellelgi ei ole SUHTLEMISVAEGUST olnud.
On ikka päris raske ja jube olla, kui kellegagi rääkida ei saa.

Kui suhtlemisvajadus on rahuldatud, on raske aru saada, kui hirmus on elada suhtlemise puuduses.

Kevad on raske aeg: uued ootused, lootused. Moistan sind.

Sa ei saa teisele inimesele otsa vaadata "löö mind"- näoilmega ja oodata, et ta peab sinust lugu ning on huvitatud sinuga rääkimisest.
Kellel on lapsepõlves enesehinnang ära lõhutud, see peabki omaette hoidma, et mitte kogu aeg mööda päid-jalgu saada kallitelt kaasinimestelt.

Eelmisele
Sul ilmselt ongi õigus.
Teistel naistel ongi minusse eluaeg olnud tõrjuv suhtumine.

Kooli ajal oli mul ülimadal enesehinnang, noorena samuti, aga isegi kui praegu püüan endast paremini arvata, siis sookaaslaste suhtumine ei muutu ja reaalis jutule ei saa.

püüan olla positiivne, rõõmsameelne, kasvõi nahast välja pugeda, aga ei teki sookaaslastega mitte mingit kontakti.

Ei, ma ei ole tükk aega üritanudki, sest teiste naiste olekust on tõrjuv olek juba näha.

Elan neid tõrjumisi raskelt üle ja pärast on tükk aega paha olla.

Ikkagi väga huvitab, kas naised ( peale minu ) on kõik nii hõivatud ja millega ?
Väikeste laste emasid ei pea silmas.

Igatahes on naistel " ära sega teda, ta on hõivatud ja tähtis persoon " nägu ees ja ma ei julgegi tülitada ega ennast lolliks teha.

Aga mis see sinu asi on, millega teised hõivatud on? Sina hõiva oma elu sellega, mis huvi pakub ja meeldib, ja ongi kõik hästi.

Lihtsalt tahaks teada, kas teised naised üldse ei vajagi suhtlemist ja ma olen mingi ebanormaalne, et suhtlemisest puudust tunnen ?

Või kui on hõivatud, kas tegutsevad üksinda ja on üksinda mingi tegevusega hõivatud ?
Või koos teistega ?

Või naised eriti ei suhtlegi ja mina olen imelik ja puudega, et sookaaslastega suhelda soovin ?
On suhtlemisvajadus mingi hälve ?

Vähemalt mulle jääb selline mulje, et naised on hõivatud, nokitsevad üksinda omaette ja nii madalale ei lange, et suhtlema hakkavad.

Sellise mulje teised naisena mulle igatahes jätavad.

Mul ongi kompleksid, et kas ma siis tõesti olen vigane, et suhelda tahan.
Naised ju enamus suhtlemist ei vaja, vähemalt sellise mulje jätavad.

Suhtleme siis, mina vahetasin hiljuti elukohta ja sõbrannasid pole. Saame omavahel tuttavaks.

Üks naine
Suhtleme. Kuskandis muidu elad ?

Kurb Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> püüan olla positiivne, rõõmsameelne, kasvõi
> nahast välja pugeda, aga ei teki sookaasl
> astega mitte mingit kontakti.
>
> Ei, ma
> ei ole tükk aega üritanudki, sest teiste
> naiste olekust on tõrjuv olek juba näha.

> >
> Elan neid tõrjumisi raskelt üle ja pä
> rast on tükk aega paha olla.
>
> Ikkagi
> väga huvitab, kas naised ( peale minu )
> on kõik nii hõivatud ja millega ?
> V
> äikeste laste emasid ei pea silmas.
>
>
> Igatahes on naistel " ära sega teda,
> ta on hõivatud ja tähtis persoon " näg
> u ees ja ma ei julgegi tüli
> tada ega ennast lolliks teha.
..............................................

Aga sa ära püüa nii palju ega pinguta - ole lihtsalt normaalne, kena, lahke, avatud ... Ja mis mokalaata ja naistuttavat sa ometi taga ajad??

P peaks liituma odini naistega, kuna põhihuvi on tal ju pagulaste sõimamine. Tõsi küll, vaevalt nood tema sõbrannasoigumisi välja kannatavad.

JJ
Kas sinu meelest on suhtlemine mokalaat, kas rääkimises on midagi halba ?

Sa üldse suhtlemist ei vaja ? Elad üksinda, oled kogu üksinda, mitte kellegi üldse ei räägi ja oled rahul ?

Ju mul on midagi viga, et suhtlemise puuduse all kannatan.

Kohutavalt kurb on kogu aeg üksinda olla, vahel tahad rääkida, muljeid vahetada, aga ei ole kedagi võtta, ei ole.

JJ
Parandan.
Elad üksinda, oled kogu aeg üksinda, mitte kellegagi ei räägi ja oled rahul ?

Jah, elan koos kassiga ja räägin ka kassiga, soovitan sullegi ... :-D

JJ
Oled terve oma täiskasvanu elu üksinda elanud ja sõbrannasid - tuttavaid üldse ei ole olnud ?
Suhtlemisest puudust üldse tundnud ei ole ?

Üks naine ja Kurb võiksid nii umbkaudugi avaldada oma asukoha, äkki õnnestubki suhtlema hakata.

Ei hakka P kellegagi suhtlema. Talle on seda varemgi pakutud ja kohtumisi ka. Koik on ara vajunud.

eks see elu ära elamine olegi raske.

Kurb Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> JJ
> Oled terve oma täiskasvanu elu üksinda
> elanud ja sõbrannasid - tuttavaid üldse
> ei ole olnud ?
> Suhtlemisest puudust ül
> dse tundnud ei ole ?

................................
Kle, sellist inimest, kellel terve elu pole ühtegi tuttavat ega sõpra olnud, kellega suhelda, polegi olemas ... Sina oled ainus erand ilmselt, põhjuseid peaksid sina ise kõige paremini teadma! Ise oled süüdi, et isegi oma sugulastest -isast, vennast ja tädist - eemale hoiad või nemad sinust ... Mis on sinu tegelik probleem, P??

Mina ei ole absoluutset mitte ühtegi kirjavahetust ise ära lõpetanud.

Olen mõnega kirjutanud, aga mingi hetk on teine pool ära lõpetanud, mitte mina.

JJ
Kuidas ma vennast eemale hoian ?

Probleem on, et ei leia sõbrannasid, EI LEIA TUTVUSI TEISTE NAISTE SEAS.

Vennaga saan ikka rääkida, aga sookaaslastest sõbrannasid - tuttavaid ei leia.

Nii saab ju igale inimesele öelda, milleks sulle pere, abikaasa, lapsed, sõbrad, tuttavad, milleks, sul on ju ema ja isa, õde või vend olemas ?

Kuidas vennast eemale hoian, mis jutt ?

Et siis mitte ühtegi sõpra - tuttavat ei tohigi olla ?

See on täiesti absurdne jutt, et isast ja vennast eemale hoian, see on küll sinu luulu.

Minu tegelik probleem ongi selles, et ei ole sõbrannasid, ei ole kellegagi rääkida.

Isa ja vennaga ei arutata ikka selliseid teemasid, mida räägitakse sõbrannadega.

Vend elab minuga ühes linnas ja näen teda tihti.
Miks ma peaksin vennast eemale hoidma, päris hulluks läksid või ?

See probleem, et sõbrannasid, naissoost tuttavaid ei leia, on mul olnud eluaeg.

Kooli ajal ei tohtinud teiste tüdrukutega suhelda, sest see oli nende segamine.

Tekkis alaväärsus, ebakindlus, kas mul on midagi viga.
Nüüd olen alaväärsusest üle saanud, aga reaalis naistega endiselt jutule ei saa.