raha eest vist saaks jah aga muidu järjekorrad augustini

meeli ära veel põe selle diagnoosi pärast, mul on ikka päris palju hirmutavaid diagnoose olnud saatekirjadel ja paberitel, aga need ei ole vastanud tõele.

Neuroloog lihsalt paneb mingi asja kirja, et ta kahtlustab või arvab et midagi on, aga võibolla tal pole aimugi aga midagi peab ju saatekirjal olema

minul on olnud hingamisraskused ja neelamisraskused, kuna haigus areneb ikka edasi, kuigi mul ei ole müatseenia,

aga paneb imestama et järjekord nii pikk on, mina olin haiglas ja sealt viidi teistesse haiglatesse uuringutele, et selle koha pealt vedas läks ruttu, ainuke asi mida pidin 3 kuud ootama oli lihasbiopsia.

keegi kysis ennem iivelduse ja tasakaalu kohta

mul iiveldab, on tasakaaluga probleeme ja on vahel harva esinenud sydamekloppimist.
iiveldus tekib näiteks kui palav hakkab või kui nõrkusehoog tuleb, tasakaaluga on varem palju probleeme olnud(kuna haigus yhes silmas ka), südamepekslemist tekib kui näiteks närvi lähen ja siis tavaliselt lihastõmblused kohe ka platsis

jube on ikka mõelda mis haigused olemas on. Mul iiveldust ja tasakaalu probleeme hetkel pole olnud. Ma saan emng-sse 23 märts, aga niipalju kui lugenud olen siit ja sealt siis see uuring ei pruugi ju esimesel korral miskit näidata. Kas nõel emng on veel teistsugune uuring ja mis puhul siis seda tehakse? eva- miks sa biopsiat nii kaua ootama pidid ja kus sul see tehti?

ENMGga esimesel korral uuriti närviliikumist (siis oli põhimureks tõmblused ja liigesvalud) - igatahes kõik oli ok. aasta hiljem uuriti nii närviliikumiskiirust kuid siis juba ka lihaseid- kõik oli OK, 3 kuud hiljem oli olukord juba päris hull, siis pidin ekstra enne seda uuringut ennast väsitama, jookma treppides, et tekitada olukord nagu mul nõrkushooga on ja alles siis ENMG lihastes uurides leiti et jah lihas on nõrk, kuid mitte nii nõrk et saaks mingi diagnoosi panna.

Biopsia tehti aasta tagasi, reiesiselihasest, meremeeste haigla jures päevakirurgias, ja vastust pidi ootama 3 kuud, kuna neuroloogile ei saanud varem aega, ning ka sealt ei leitud midagi, arst ütles, et egas alati esimesel koral ka vastust saa, et ehk saadi kõetükiprov kohast, kus ei ole veel muutusi rakkudes

to eva, see tähendab, et sul on nokk kinni, saba lahti. Sa oled nii tubli, et jaksad sedasi, ma ei taha voodiski välja tulla. Kui sul tehti esimesel korral nende tõmbluste pärast, kas sul uuringu ajal ka mõni tõmblus oli ja kuidagi see aparaat fikseeris ka neid tõmblusi? Kui sa muidugi mäletad. Mis uuringud arstidel nüüd plaanis ja kas seda biopsiat siis korratakse?

esimesel korral ma ei mäleta, et kas oli tõmblusi, kui nad analyysisid, viimasel korral ma kyll mäletan et tõmlusi oli, aga mitte seal kohas kus lihases nõel.

eks see haigus paras mystika on, sügisel olin haiglas ja peale seda on asi jäänud soiku, sest artsid lihtsalt ei oska minuga midagi peale hakata, lõpuks jõulude aegu helistati, et geneetikud tahaks mind näha ja lubati tagasi helistada, siiani seda tehtud ei ole, et eelmine näd (kui olemine jubejubejube oli) helistasin, haigla arsti kätte ei saanud aga palusin edasi öelda, et võtku minuga yhendust, kuna tõesti haigus on jälle edasi arenenud ja vahepeal uued sümptomid tekkinud.

aga nii see meditsiin on, sinna pole midagi parata, lihtsalt tuleb ise palju uurida, jälgida oma haigust, sest haiglas plaju räägitud et haigused aastatega võtavad kindlama näo, et siis on juba lihtsam diagnoos panna

üks arst ütles "hea kui 10 aasta jooksul diagnoos paikka saadakse"

ja tundub et nii see asi ongi :D

to eva- kas sul neid sümtomeid nö ärevuse ja depreka kaela ei aeta? Kas oled kasutanud mingeid rahusteid või AD? Kui jah, kas siis rahustid muudavad olukorra veel hullemaks? Küsin, sest ma ise hetkel ei julge miskit võtta, aga tunnen, et närvid on sellest kõigest nii pingul, et see teeb juba enesetunde hullemaks- Rahustid,, alkohol???

aitäh eva lohutamast, muidugi on mul piinlik, et nii muretsen. Sind imetlen küll, et nii tubli oled ja jaksad seda kõike taluda. Ole palun hea ja kirleda, kuidas need neelamis- ja hingamisraskused sul tulid ja kas said siis ka ravi. Minul nüüd nendest tõmbluste algusest möödas 4 kuud ja aeg-ajalt ka valud liigestes, põlves, kui olen päeval palju liikunud, siis lihased lausa valutavad.
Meil oli plaanis ka lapsetegu aga nüüd ei julgegi seda enam ette võtta, äkki läheb siis kõik hullemaks.
Ometi on mu perearst kindel, et tegu on ärevusest tingitud lihastõmblusest, mitte lihashaigusest...

peale teist hullemat ägenemine perioodi, siis istusin 2 näd haiglas, kuna midagi ei leitud siis hakati ka rääkima et psüühiline asi jne, pandi peale paroxetiin ja olin psyhiaatri jälgimisel, üle poole aasta, ravi nagu ei aidanud, see aeg muutsin oma elus kõik, mis tundus et võib põhjus olla, tegelesin korralikult psyyhika analyysimisega.

igatahes sümptomid stabiliseerusid ja leidsin et õige aeg laps saada, rasedus oli ok, kõik vaevused kadunud, kuid peale sünnitamist tuli haigus tagasi ja hullemana kui ennem, et 10 kuud peale synnitamist juba jälle haiglas tagasi, siis arvasin ise juba et ma ikka täitsa psyhh, kuigi tegelkkuses olin teinud kõik, et elu oli ok, alguses arvasin et ehk panevad jälle mingi AD kuuri peale, kuid siis selgus tõde, et jah, mul on organismis midagi valesti, ui psyyhika keeras pooleks aastaks ära

Selle haigusega olen haiglas olnud juba 4 korda :) ja mida kõike pole tehtud

issand eva, mul ei jätku sõnu, et sa siin minu ja meeliga sedasi ennast jagad. Aga kas sa hetkel ka mingeid ravimeid tarvitad? Mis sind nö stabiilsena hoiab. Ma olen oma isiksuselt juba neurootiline ja ärev. Hetkel tunnen küll, et vajan rahusteid, et selle kõigega toime tulla.

hingamisraskused oli kuu tagasi, alguses liikudes kippusin hingeldama, ja mingi hetk avastasin et hingamiseks vajalikud lihased on nõrgad ja ei taha tööd teha, tihti pidin meelega hingama, muidu me igapäeva elus ei pane hingamist tähele, kuid siis nagu iga hingetõmmet tundsin, õnneks kadus kuuga

neelamisega oli mitmeid kuid tagasi, lihtsal keelelihased väsisid ära, poole päeva pealt ei saanud rääkida ja neelata, keelelihased valutasid, nagu suus oleks tuim tykk, siis oli tegelikkuses päris ehmatav, aga mis ikka, proovisin võimalikult vähe rääkida ja närida, ja kuuga sain asjast üle

pöörduda pole tegelikkuses kuhugi, sest kui ei teata mis on õieti viga siis ei osata ka aidata, ja selliseid haigeid on tegelikkuses palju, aga me lihtsalt ei tea seda

arstide poolt ravi ei ole

nyydseks olen haigusega sõbraks saanud, lihtsalt paljude asjadega pean arvestama, oma tervist jälgides olen saanud palju vastuseid ja lihtsalt tean kuidas mõnda asja saab ennetada või kuidas miski asi aitab, kahjuks stabiilset aega on vähe mõnest päevast mõne nädalani (viiimast esineb yliharva),ja halvenemine võib tulla väga kergelt (haigused, väike ülepingutamine, nõrkusega nõrkusgood jne)

kasutan toidulisandeid, tegelen hobidega, üritan ikka vahepeal uurida haigustest ja asjadest, lootes leida mingeid vastuseid. Tahtejõuga ajan ennast liikuma, aga kui ikka väga kehva siis puhkan, ja nii see elu läheb :)

vahel loodan ikka leida endasuguseid, siis nagu hea suhelda, sest tegelikkuses saavad kõige paremini yksteisest aru endasugused

seega saan ma aru, et mingeid rahusteid sa ei tarbi, kas arstid on sulle öelnud, et neid ei tohi võtta või sa lihtsalt ise oled selle tee valinud? Just nii see ongi, et mõistavad ikka ainult need, kes ise seda kogenud on.

haiglas oli ka psüholoog olemas, kes mind analyysinud, ja leidnus et kõik on OK.

Ja kuna mul oli üle poole aasta AD kuur ja see ei aidanud, siis ei leia ka põhjust et peaks mingeid AD või rahusteid võtta. Ja lihashagustega teatud asju ei tohi tarbida.
aasta tagasi kui leiti, et ma ei ole simulant, siis peale seda pole enam mitte keegi rääkinud et Mul äkki psyyhiline asi.

Aga Teie puhul siin ma loodan, et ikka lihsalt psyyhiline asi, et proovige oma elu korda saada, kui on häirivaid, tuska tekitavaid asju, tegelege oma hobidega ja olge ise endid.
Ja kui tunnete, et vajate näiteks ärevuse vastu ravi siis pöörduge psüholoogi/psyhiaatri poole

Kui Sümptomid ikka ei kao, siis pöörduda uuesti neuroloogile ja mainida, et olete psüholoogilise poolega tegelenud aga abi ei olnud, siis nad usuvad rohkem

mina vajan ilmselt ka rahusteid aga ei julge võtta ( perearst on välja kirjutanud), sest ma ju ei tea kas mul on lihashaigus või mitte...pärast läheb hullemaks.
Aga eva- mis sinu meeleolu aitab hoida, kas sul näiteks surmahirmu pole? Anna andeks, et nii otsekohene aga ise olen küll enda pärast hirmul...
aga lapsesaamise mõtet ka ei tahaks nagu maha matta

hmm, hea kysimus, surmahirm :)

ma mäletan et äris alguses, kui ma ei saanud aru mis kehaga toimub, siis valdas kyll selline hirm, mingi aeg kummitas tunne, et ma suren noorelt, ei tea miks.

kuid nyydseks olen haigusega sõbrunenud, see osa mu elust, ja enam ei karda,
sest egas need tõmblused ei tapa, need tõmblused on igapäevased ja enam nagu ei põe nende pärast,nujah, lihased väsivad, aga ega see ka ei tapa, üks kord lõi julm valu südame kanti, aga siis kohe yritasin tuvastada, et mis valu, sain aru et jälle mingi lihas valutab, ja hirm läks üle :D

ja mis ikka põdeda, pigem nautida elu, nii kuidas võimalik, haigused küll muudavad me elusid, kuid ikkagi saab elatud, eks vahel stress ikka, aga siis tegelen oma hobidega (maalimise, käsitöö ja kirjutamisega), suhtlen inimestega, kõik teavad et ma vahel olen natuke tige, aga see valudest, Oma elu elan nii nagu ise soovin :) yritades ikka oma unistusi täita, need kyll nõuavad tervise tõttu rohkem vaeva aga mingi eesmärk peab olema, siis on rohkem jõudu võidelda

meeli kas sul see lapse saamise soov kohe ?

kui ikka on tunne et asi on närvidest või stressist, siis tasub selle asjaga tegeleda, proovige konsulteerida arstidega, et kas võib võtta rahusteid või ad-sid, Näiteks kui on rahusti välja kirjutatud, lugege infolehelt, et mis puhul ei või võtta, sest teatud lihashaiguste puhul ei tohi teatud asju tarbida (minu haiguse puhul oli kohe ka mainitud et mis asju ei tohiks, aga ma sõin ka ju ad-d ja ei juhtunud hullu).

Lapse saamisega on nii et tavaliselt rasedus hoiab igasugused haigused valli taga, mina muidugi arvestasin sellega et peale synnitamist võib asi hulleneda, aga ikkagi ma ei olnud valmis selleks mis juhtuma hakkab. Ja näiteks rasedusest saigi alguse mul silmaga probleem, et eks mingi risk on, kuid kui on lihtsalt näridest siis ei tasu põdeda

sa eva oled hüper-super tubli!!!!

Loodetavasti saan ikka abiks olla, sest ise pidin täielikult üksi läbi elama seda kõike (sugulased tuttavad olid ka ikka toeks), aga polnud suhelda inimestega, kes midagi sarnast läbi elavad, sest tihti avastasin et keegi ei mõista mind, sest terved inimesed ei mõista seda, mis toimub inimese hinges, kes on haige, või ootab diagnoosi, või lihtsalt ei saa veel pihta, mis organismis toimub, see segasus ja hirm.

et ma huviga loen ka teiste inimeste läbielamisi, haiguseid ja diagnoose, vahel mõne targemaga olen täitsa arutanud sümptomite põhjuseid, näiteks seda tõmbluste teemat olen ka uurinud fitnessi treenerilt ja yhelt kulturistilt, sest ka neil esinevad lihastõmblused/spasmid

eks ma üritan jah positiivne olla aga raske on, kui kogu aeg jubedalt iiveldab. Täna on lõualuud ka valusad ja silmad kuidagi ei kannata valgust, väsivad ruttu...

kas sa selle iivelduse vastu võtad ka midagi?

ei võta

uskumatu, mul täpselt sama probleem. magneesium ei aidanud selle vastu, juba 2 a lihased üle kogu keha kipuvad tõmblema kui lõdvestuda üritan. eriti hullult hakkvad tõmblema siis kui närviline olukord on. kas tuleks pöörduda psühhiaatri või neuroloogi poole? kas keegi on abi ka saanud arsti juurest selle probleemi puhul?

jah iga nädal ikka keegi kirjutab sarnasest probleemist-lihastõmblustest, nagu epideemia juba. Eks närvidel oma osa aga võib ka mõni tõsisema haiguse algus olla...
Mul endal ka pingelises olukorras kipub silmalaug tikitama.
Aga tegelikult tahtsin küsida, et kuidas siiski vahet teha ärevuse sümptomil ja mõne tõsisema vahel. Näiteks õhupuudus, ärevuse all kannatajad tunnevad tihti nagu ei saaks hingata, õhku ei jätku jne. Aga kuidas ma vahet teen, et see ikka ärevusest mitte tõesti lihasnõrkusest?
Eva, kui sul oli see hingamisprobleem, kas sa siis oleks näiteks õhupalli jõudnud täis puhuda? Lugesin siin neid kirjutisi ja eilsest saati on tunne nagu ei jaksaks hingata, siis aga pidin lapsele õhupalli täis puhuma ja see käis nagu naksti....
(olen aegajalt kimpus ärevusega....)

ma arvan et ikka ärevusest ja lihasnõrkusest tekkival hingamisraskusel on vahe,
ma kyl ei ole äreviks aga sõbranna on, ja kui tal tekib mingi ärevuse hoog, siis ta ka ei saa hingata, aga nii palju kui ma aru saan siis see on mööduv nähe

aga näiteks minu hingamisraskusel oli kohe tunda et lihased ei taha tööd teha, ei olnud ei mingit ärevust ega midagi, lihtsalt hingata oli raske kuna lihased ei tahtnud tööd teha.
ja see ei olnud kiiresti mööduv nähtus, ikka koguaeg oli see tunne, kuni vaikselt lihaste olukord taastus ja see probleem kadus.

ja lihastõmblustest, nii palju kui olen ennast jälginud ja uurinud mujalt,

siis neil lihastõmblused/lihasspasmid on erinevad ja nende põhjused on erinevad

ÄREVUSEST TÕMBLUSED - neet tekivad siis kui näiteks inimene ärritub, vahel ka tõuseb vererõhk, südametöö kiireneb ja siis sellega kaasnevad lihastõmblused. Nii nagu olen lugenud siis paljudel, kellel esineb stressi ja ärevust, neil esineb suht tihti neid tõmbluseid, siiani hetkel pole veel infot leidnud et milline on selle sümptomi mehanism, et kas tõesti siis närvid tekitavad neid

LIHASÜLEPINGE TÕMBLUSED - need on tõmblused/spasmid, mis tekiva kui lihas on ülepinges, Esineb näiteks palju nendel kes kipuvad üle treenima, et lihas saab näiteks liiga suure koormuse, mille tagajärel lihas hakkab tõmblema

Need on minu tähelepanekud, minul esinevad mõlemat tüüpi tõmbluseid, kui füüsiline koormus suureneb siis tõmbluseid palju, samuti kui näiteks vahel ärritun,siis ka kohe tõmblused platsis, tavaliselt oskan neil vahet teha, sest kui on füüsilise koormuse tagajärjel tõmblused siis tunda et kogu lihas tõmbleb ja rytmiliselt

lihasnõrkusega ei jõua mitte mingi nippega õhupalli täis puhuda =)

lihasnõrkusega ei suuda ma näiteks vahel isegi lusikat ja tassi käes hoida

Lihashaigustest ja muust saab lisainfot ka ELS kodulehelt. (www.els.ee)
seal on ka foorum, kus patsiendid kogemusi jagavad.
Vägagi kergekäeliselt kipuvad arstid selliseid sümptomeid psühholoogiliste probleemide kaela ajama. Kahjuks.
Kas teil puugi proovid on tehtud? Lyme haigus (borrelioos) tekitab samuti selliseid lihastõmblusi ja nõrkust ja muud.
Väga vana borrelioosi olevat üli keeruline avastada. Mingid erilised proovid ja analüüsid.
Enamike lihashaiguseid ei ole ravitavad. Aina süvenevad ja saatus on karm, tulevik kole. Borrelioosi aga saab ravida, kui õigel ajal jaole saada.