Feministi nurgake
"Klassikokkutulek" ehk lihtrahvas igatseb labast ja lihtsakoelist tolategemist
Loora 05. märts 2016, kl 20.59 |
Ajad muutuvad ja keskmised rahva maitsed muutuvad. Tänapäeval on labasus ja jämedakoelisus lubatud ja suisa kohustuslik menu saavutamiseks, eks see "Klassikokkutulek" ole ju tänapäeva variant filmist "Suvi". Ehk teise nimega "Musta elupaska rõõmsalt näkku". Paneb mõtlema tegelikult kuidas labasusest arusaamine on aja jooksul muutunud. Ootan nukra huviga, mis 30 aasta pärast on rahva arvates hea film.
Minu jaoks isiklikult oleks olnud parem seda Klassikokkutulekut mitte näha.
Minu jaoks isiklikult oleks olnud parem seda Klassikokkutulekut mitte näha.
peab ka minema vaatama 05. märts 2016, kl 21.11 |
Loora 05. märts 2016, kl 21.15 |
Hea et kinno ei läinud, 05. märts 2016, kl 21.50 |
Esopus Spitzenburg 05. märts 2016, kl 22.29 |
Loora 05. märts 2016, kl 22.44 |
nunuhhhhhhhhh 05. märts 2016, kl 23.17 |
mees 06. märts 2016, kl 00.27 |
Kuulge peenutsejad! Laske lips lõdvaks ja ärge oodake mingit literatuurset peent huumorit. Mina käisin vaatamas ja sain kõhutäie naerda, nii et munad märjad. Kes ei taha, ei vaata ja jääb ka millegist ilma. Naer on terviseks, peenutsejad! Elu ongi selline, nagu seal filmis oli. Tulge oma karpidest välja ja tundke elust mõnu mitte ärge virisege iga asja üle!
Viimasel õigus! 06. märts 2016, kl 00.59 |
Loora 06. märts 2016, kl 07.46 |
Kui kena 06. märts 2016, kl 08.48 |
Nii armas, et teemaalgataja, kes, nagu juba pealkirjast aru on saada, ei kuulu lihtrahva hulka on võtnud vaevaks oma vandlipuust tornist pööblile hõigata, et too tarbib kõntsa.
Loorakene ei söö kindlasti ka rämpstoitu ja ei pruugi kiirmoekettide toodangut? Puhas kalamari ning trühvlid ja ainult chanel, kas pole?
Loorakene ei söö kindlasti ka rämpstoitu ja ei pruugi kiirmoekettide toodangut? Puhas kalamari ning trühvlid ja ainult chanel, kas pole?
kui kole 06. märts 2016, kl 08.56 |
Loora 06. märts 2016, kl 09.06 |
Loora poolt 06. märts 2016, kl 09.53 |
Mis tüübid siin küll elutsevad? 06. märts 2016, kl 10.10 |
Nojah, Loora meil see kultuurieliit, kes leiab ILUkirjandust nii Mihkel Raua dokumentaalmemuaaridest , kus invaliidist alaealisele grupiga shampusepudelit vagiinasse toppides rahuldust saadakse või inimjätis Kaur Kenderi jõledaid "tekste" lugedes püherdavad eneserahulduses!
Meelsasti olengi pööbel, kes sellist "huumorit ja hoiatust" iial ei mõista, hoiatuseks oleks sellised vaimuhaiglasse surmani saata!
Meelsasti olengi pööbel, kes sellist "huumorit ja hoiatust" iial ei mõista, hoiatuseks oleks sellised vaimuhaiglasse surmani saata!
njahh 06. märts 2016, kl 10.18 |
y 06. märts 2016, kl 12.09 |
Veel pole näinud, ainult telekast reklaami olen näinud ja tagasisidet kuulnud inimestelt.
Vanasti nagu mõistsin nalju, nüüd vist üha vähem, mida vanemaks saan. Mäletan lapsena sai nähtud kinost prantsuse "kolme musketäri", kus kardinalile või kellele taoti aga jalaga tagumikku ja siis andjad jooksid minema ja siis ma tõesti naersin.
Pärast lapsepõlve kadus ära tordiga näkku ja jalaga tagumikku naljasoon.
Et mis on viimasel ajal tundunud naljakas?
Mingisks snoobiks ennast igatahes ei pea ja tavaline mats olen ka. Sest näiteks Nisu Uno ja Uuspõllu Zorro olid väga lahedad tegelased oma naljadga, jube head näitlejad.
Reedeti on etv peal see hyatcinth bucket, no mulle meeldib see seriaal, tegelikult see teema ise - keegi mängib kangesti snoobi ja selle naise hääl on mulle juba imeline, pluss ilme, ei peagi rääkima.
Vahest on mõnes raamatus tõeliselt lahedaid ja naljakaid kirjeldusi. Isegi nendes, mis muidu naljalood üldse pole.
Eesti vanad ajaviitekomöödiad on head ja naljakad.
Eile vaatasin "Mäeküla piimameest", mis tegelikult draama pigem ja kuigi olen seda palju kordi ka enne näinud, leidsin huvitavaid ja väga hästi mängitud kohti, mis olid naljakad, isegi väga. Ja mitte need kohad, kus otseselt näitleja suu laiali naeris vaid midagi muud. Isegi see, kus mõisahärra sõimab oma ruumis senist piimameest ja saadab ta teele sõnadega - kao mu silmist, lurjus... see oli julm, aga naljakas, jube hästi tehtud ja siis inimene tuli sealt välja, pea õlgade vahel ja läks. Räägin vist liiga palju.
Vanasti nagu mõistsin nalju, nüüd vist üha vähem, mida vanemaks saan. Mäletan lapsena sai nähtud kinost prantsuse "kolme musketäri", kus kardinalile või kellele taoti aga jalaga tagumikku ja siis andjad jooksid minema ja siis ma tõesti naersin.
Pärast lapsepõlve kadus ära tordiga näkku ja jalaga tagumikku naljasoon.
Et mis on viimasel ajal tundunud naljakas?
Mingisks snoobiks ennast igatahes ei pea ja tavaline mats olen ka. Sest näiteks Nisu Uno ja Uuspõllu Zorro olid väga lahedad tegelased oma naljadga, jube head näitlejad.
Reedeti on etv peal see hyatcinth bucket, no mulle meeldib see seriaal, tegelikult see teema ise - keegi mängib kangesti snoobi ja selle naise hääl on mulle juba imeline, pluss ilme, ei peagi rääkima.
Vahest on mõnes raamatus tõeliselt lahedaid ja naljakaid kirjeldusi. Isegi nendes, mis muidu naljalood üldse pole.
Eesti vanad ajaviitekomöödiad on head ja naljakad.
Eile vaatasin "Mäeküla piimameest", mis tegelikult draama pigem ja kuigi olen seda palju kordi ka enne näinud, leidsin huvitavaid ja väga hästi mängitud kohti, mis olid naljakad, isegi väga. Ja mitte need kohad, kus otseselt näitleja suu laiali naeris vaid midagi muud. Isegi see, kus mõisahärra sõimab oma ruumis senist piimameest ja saadab ta teele sõnadega - kao mu silmist, lurjus... see oli julm, aga naljakas, jube hästi tehtud ja siis inimene tuli sealt välja, pea õlgade vahel ja läks. Räägin vist liiga palju.
Lõpetuseks 06. märts 2016, kl 14.12 |
njahh 06. märts 2016, kl 15.19 |
Karl Kindermacher 06. märts 2016, kl 17.58 | Registreerus: 11 aastat tagasi Postitusi: 856 |
m58 06. märts 2016, kl 18.11 |
Esopus Spitzenburg 06. märts 2016, kl 19.16 |
kahekümpine 09. märts 2016, kl 13.25 |
"Eks need naudivad seda filmi kelle elu ongi selline, oksendamine. Lihtsalt saadan hoiatuse neile, kellele näiteks "Musta pori näkku" tundub mõttetu haibitud labasusena. Kes sisutühja roppust naudivad, need andku minna. Teised hoidku eemale, heast naljast on asi kaugel."
Kulla tynnjalgne Loora, mina vaatasin seda filmi ja naersin, sest oli tõsieluline ja naljakas. Ma ei kujuta ette, kus sinusugune kriipsusuuga tynnjalgne snoob küll ringi liigub, aga mina küll näen selliseid inimesi ka reaalses elus. Olgu see siis kasvõi koolikokkutulekul endine klassivend, kes end täis tõmbab ja margi maha teeb.
Nüüd tekkis sinusugusel raudselt minust mingi taoline ettekujutus: rasvase hobusesabaga vinniline säästuka kassapidaja, kellel neli last viie erineva mehega, 50 kg ülekaalu, kuid siinkohal eksid sa rängalt.
Isegi minusugune kena ja elus kaugele jõudnud kahekümpine näkk, kes liigub tihti väga ametlikes ja rahakates seltskondades, naerab taoliste jalaga-pe*se-naljade peale ja sinusugune tropp võib oma suud kriipsutada nii palju kui tahab ja põlastusest lausa siniseks minna, mõistlikku inimest ei tee sinust mitte miski.
Kulla tynnjalgne Loora, mina vaatasin seda filmi ja naersin, sest oli tõsieluline ja naljakas. Ma ei kujuta ette, kus sinusugune kriipsusuuga tynnjalgne snoob küll ringi liigub, aga mina küll näen selliseid inimesi ka reaalses elus. Olgu see siis kasvõi koolikokkutulekul endine klassivend, kes end täis tõmbab ja margi maha teeb.
Nüüd tekkis sinusugusel raudselt minust mingi taoline ettekujutus: rasvase hobusesabaga vinniline säästuka kassapidaja, kellel neli last viie erineva mehega, 50 kg ülekaalu, kuid siinkohal eksid sa rängalt.
Isegi minusugune kena ja elus kaugele jõudnud kahekümpine näkk, kes liigub tihti väga ametlikes ja rahakates seltskondades, naerab taoliste jalaga-pe*se-naljade peale ja sinusugune tropp võib oma suud kriipsutada nii palju kui tahab ja põlastusest lausa siniseks minna, mõistlikku inimest ei tee sinust mitte miski.
Alu 09. märts 2016, kl 13.34 |
see on huvitav 09. märts 2016, kl 16.38 |
huvitav on see, kuidas sisuliselt siiski filmiarvustuse teema puhul läheb keerd varem või hiljem isiku peale, kes julges oma arvamuse välja öelda.
lisaks (nagu ikka) ka delfi selgeltnägijad platsis, kes alati "näevad" ja "teavad". no eelkõige seda, kui palju on kellelgi ülekilosid ja mis kujuga jalad, rääkimata sellest palju tal lapsi ja mitmega.
no ja kindlasti ei unustata sealjuures mainimata omaenda perfektset figuuri, perfektset elu, perfektset palka, meest, armukest jne. ikka perfektset, mis teie siis mõtlesite?
et jah, huvitav. :)
film aga oli selline normaalne. eesti filmi kohta isegi õnnestunud. sisseostetud stsenaariumiga saada enamvähem hakkama, hoiti tempot, ka näitlejamäng polnud kõige kehvem. kuigi jah, ikka ühed ja samad näod. aga võis ennastki leida paar korda turtsatamas. ei, ei midagi erilist, kuid kõige hullem ka mitte. 10-st punnist 4,5.
lisaks (nagu ikka) ka delfi selgeltnägijad platsis, kes alati "näevad" ja "teavad". no eelkõige seda, kui palju on kellelgi ülekilosid ja mis kujuga jalad, rääkimata sellest palju tal lapsi ja mitmega.
no ja kindlasti ei unustata sealjuures mainimata omaenda perfektset figuuri, perfektset elu, perfektset palka, meest, armukest jne. ikka perfektset, mis teie siis mõtlesite?
et jah, huvitav. :)
film aga oli selline normaalne. eesti filmi kohta isegi õnnestunud. sisseostetud stsenaariumiga saada enamvähem hakkama, hoiti tempot, ka näitlejamäng polnud kõige kehvem. kuigi jah, ikka ühed ja samad näod. aga võis ennastki leida paar korda turtsatamas. ei, ei midagi erilist, kuid kõige hullem ka mitte. 10-st punnist 4,5.
kahekümpine 09. märts 2016, kl 16.58 |
Ainus asi, mis mind siin ilmas vihale ajab, on kellegi arvustamine mingite joonte põhjal, mis tegelikult sellisele arvustamisele põhjust ei tohiks anda. Sinu jaoks võib see olla huvitav, minu jaoks on see katse selliseid ülbeid mutte maa peale tagasi tuua. Nahhui on vaja kõiki inimesi kusalegi raamidesse toppida...
Lisa postitus