Veel pole näinud, ainult telekast reklaami olen näinud ja tagasisidet kuulnud inimestelt.
Vanasti nagu mõistsin nalju, nüüd vist üha vähem, mida vanemaks saan. Mäletan lapsena sai nähtud kinost prantsuse "kolme musketäri", kus kardinalile või kellele taoti aga jalaga tagumikku ja siis andjad jooksid minema ja siis ma tõesti naersin.
Pärast lapsepõlve kadus ära tordiga näkku ja jalaga tagumikku naljasoon.
Et mis on viimasel ajal tundunud naljakas?
Mingisks snoobiks ennast igatahes ei pea ja tavaline mats olen ka. Sest näiteks Nisu Uno ja Uuspõllu Zorro olid väga lahedad tegelased oma naljadga, jube head näitlejad.
Reedeti on etv peal see hyatcinth bucket, no mulle meeldib see seriaal, tegelikult see teema ise - keegi mängib kangesti snoobi ja selle naise hääl on mulle juba imeline, pluss ilme, ei peagi rääkima.
Vahest on mõnes raamatus tõeliselt lahedaid ja naljakaid kirjeldusi. Isegi nendes, mis muidu naljalood üldse pole.
Eesti vanad ajaviitekomöödiad on head ja naljakad.
Eile vaatasin "Mäeküla piimameest", mis tegelikult draama pigem ja kuigi olen seda palju kordi ka enne näinud, leidsin huvitavaid ja väga hästi mängitud kohti, mis olid naljakad, isegi väga. Ja mitte need kohad, kus otseselt näitleja suu laiali naeris vaid midagi muud. Isegi see, kus mõisahärra sõimab oma ruumis senist piimameest ja saadab ta teele sõnadega - kao mu silmist, lurjus... see oli julm, aga naljakas, jube hästi tehtud ja siis inimene tuli sealt välja, pea õlgade vahel ja läks. Räägin vist liiga palju.