Saame tuttavaks
Küll meie Eesti Vabariik muutuv üsna varsti selliseks
| kiisumiisu 27. detsember 2007, kl 02.05 |
Tule,
ei ole midagi küsida:)
nii see ongi. turvalisusetunnet pole, eks seda naised meestele ette heidavadki. see prügiämbri teema jne. lähevad kõik sinna alla:)
siiski näen üleeelmise sajandi naises nukku!
ta oli tõugata-lükata, algul oma perekonna, hiljem mehe poolt.
ja põgeneda haövast suhtest polnud kusagile...
ei ole midagi küsida:)
nii see ongi. turvalisusetunnet pole, eks seda naised meestele ette heidavadki. see prügiämbri teema jne. lähevad kõik sinna alla:)
siiski näen üleeelmise sajandi naises nukku!
ta oli tõugata-lükata, algul oma perekonna, hiljem mehe poolt.
ja põgeneda haövast suhtest polnud kusagile...
| a 27. detsember 2007, kl 02.06 |
võtame inimest sellisena nagu ta on, mitte sellisena nagu olema peaks - jess! jälle 10 punkti. aga ajalugu päriselt ignoreerima mina siiski ei kipu - parem on siiski teadvustada, et ühtteist sellest, mis minuga toimub, pole mitte mu oma vaba valik vaideelnevate põlvkondade edasikantud pärand. noist kasvatuslikest kompleksidest saab vabaks saada ikkagi neid teadvustades ja lahti mõtestades
| kiisumiisu 27. detsember 2007, kl 02.08 |
| Tule 27. detsember 2007, kl 02.09 |
| kiisumiisu 27. detsember 2007, kl 02.11 |
| ekm 27. detsember 2007, kl 02.14 |
| kiisumiisu 27. detsember 2007, kl 02.19 |
ekm,
olen siin ka a-ga päri, et sellest eelmiste põlvkondade taagast saab vabaks neid läbi mõeldes ja teadvustades..
võibolla on siin ikkagi mängus meeste üleüldine ajalooline vabadus ja naiste ajalooline allasurutus...igatahes me naised tahame seda läbi tunnetada ja sellest õppida. seda soovi muidugi meestel pole, sest...võõras mure:)
olen siin ka a-ga päri, et sellest eelmiste põlvkondade taagast saab vabaks neid läbi mõeldes ja teadvustades..
võibolla on siin ikkagi mängus meeste üleüldine ajalooline vabadus ja naiste ajalooline allasurutus...igatahes me naised tahame seda läbi tunnetada ja sellest õppida. seda soovi muidugi meestel pole, sest...võõras mure:)
| ekm 27. detsember 2007, kl 02.24 |
| ekm 27. detsember 2007, kl 02.27 |
| Tule 27. detsember 2007, kl 02.29 |
| kiisumiisu 27. detsember 2007, kl 02.30 |
| kiisumiisu 27. detsember 2007, kl 02.34 |
Tule,
nagu juba ennist ütlesin, sa ilmselt ei lugenud kõiki 300 kommi:), et tuleb hakata võitlema pelmeenlusega iseendas...kõigepealt. et ei kasvataks oma poega pelmeeniks ja ei laseks oma mehel pelmeenistuda:)
paljuski on see naiste endi teha. kriitika on muidugi õige, aga süüdistus...kelle vastu suunata, kas ikka ainult meeste vastu? või...
nagu juba ennist ütlesin, sa ilmselt ei lugenud kõiki 300 kommi:), et tuleb hakata võitlema pelmeenlusega iseendas...kõigepealt. et ei kasvataks oma poega pelmeeniks ja ei laseks oma mehel pelmeenistuda:)
paljuski on see naiste endi teha. kriitika on muidugi õige, aga süüdistus...kelle vastu suunata, kas ikka ainult meeste vastu? või...
| ekm 27. detsember 2007, kl 02.37 |
| juta 27. detsember 2007, kl 07.17 |
| hh 27. detsember 2007, kl 09.06 |
Niisiis veel üks rumal on ennast feministide hulka määratlenud. See näitab üht-teist :))
Aga olgu sellega, õhtul esitasin ma paar küsimust, millele vastuseid ei saanud. Eks vastan siis ise.
Viktoriaanlik mees ei pöördunud seksitahtmisega oma pruudi poole seepärast, et austas teda nii palju, et millegi nii räpasega teda tülitada. Austas oma tulevast naist, mitte ei halvustanud.
Mis aga varasemal ajal toimus, sellest saab kerget mingit aimu, kui lugeda Boccaccio "Dekameroni", mis pole sugugi ulmekas või siis Paradisise Baldassare Cossa elu ja tegevust, mis on päris ajalooürikutele toetuv. Ka Giddensi "Sotsioloogia" räägib veidi tolleaegsetest meeste ja naiste suhetest ning peremudelitest. Jne. jne. jne. Lugege feministid ja te saate teada, et polnud naised sugugi nii diskrimineeritud ja ei suhtunud mehed neisse kaugeltki nii halvustavalt, nagu teie ideoloogid kirjutavad.
Teine küsimus oli naiste hukkamise kohta.
Üldiselt on naiste "allasurutud" seisund ühiskonnas taganud neile meestega võrreldes enamasti kergemaid karistusi, kui tegemist polnud just inkvisitsiooniga. Pühad isad ei teinud meestel ja naistel vahet.. ei diskrimineerinud naisi. Ja naisõiguslastest on oma võitluse pärast hukatud ajaloo jooksul vaid üks naine ja seda Prantsuse revolutsiooni ajal.
Mis aga puutub nu siinsetesse oponentidesse, kes loomulikult ei ole feministid, siis teile üks tsitaat.. mitte mehelt, vaid naiselt hoopis: "tänapäeval on häda selles, et naised on endale kõik õigused küll kätte võidelnud, kuid elustiili nimel neist loobunud. Inimestele on muutunud primaarseks see, kuidas asjad väljast paistavad. Tegelikku olukorda pole kas aega või tahtmist hinnata. Nihkes väärtushinnangud viivad selleni, et inimlikud väärtused ohverdataksegi elustiilile."
/Helen Rekkor/
****
Kirjutasin algul siia selle tsitaadi seletuse, kuidas mina seda mõistan, aga siis kustutasin ära, sest mõtlev inimene saab tollest tsitaadist kõik ise aru, aga mittemõtlev ei saagi aru saama.
Aga olgu sellega, õhtul esitasin ma paar küsimust, millele vastuseid ei saanud. Eks vastan siis ise.
Viktoriaanlik mees ei pöördunud seksitahtmisega oma pruudi poole seepärast, et austas teda nii palju, et millegi nii räpasega teda tülitada. Austas oma tulevast naist, mitte ei halvustanud.
Mis aga varasemal ajal toimus, sellest saab kerget mingit aimu, kui lugeda Boccaccio "Dekameroni", mis pole sugugi ulmekas või siis Paradisise Baldassare Cossa elu ja tegevust, mis on päris ajalooürikutele toetuv. Ka Giddensi "Sotsioloogia" räägib veidi tolleaegsetest meeste ja naiste suhetest ning peremudelitest. Jne. jne. jne. Lugege feministid ja te saate teada, et polnud naised sugugi nii diskrimineeritud ja ei suhtunud mehed neisse kaugeltki nii halvustavalt, nagu teie ideoloogid kirjutavad.
Teine küsimus oli naiste hukkamise kohta.
Üldiselt on naiste "allasurutud" seisund ühiskonnas taganud neile meestega võrreldes enamasti kergemaid karistusi, kui tegemist polnud just inkvisitsiooniga. Pühad isad ei teinud meestel ja naistel vahet.. ei diskrimineerinud naisi. Ja naisõiguslastest on oma võitluse pärast hukatud ajaloo jooksul vaid üks naine ja seda Prantsuse revolutsiooni ajal.
Mis aga puutub nu siinsetesse oponentidesse, kes loomulikult ei ole feministid, siis teile üks tsitaat.. mitte mehelt, vaid naiselt hoopis: "tänapäeval on häda selles, et naised on endale kõik õigused küll kätte võidelnud, kuid elustiili nimel neist loobunud. Inimestele on muutunud primaarseks see, kuidas asjad väljast paistavad. Tegelikku olukorda pole kas aega või tahtmist hinnata. Nihkes väärtushinnangud viivad selleni, et inimlikud väärtused ohverdataksegi elustiilile."
/Helen Rekkor/
****
Kirjutasin algul siia selle tsitaadi seletuse, kuidas mina seda mõistan, aga siis kustutasin ära, sest mõtlev inimene saab tollest tsitaadist kõik ise aru, aga mittemõtlev ei saagi aru saama.
| lolka 27. detsember 2007, kl 10.48 |
mina esitasin ka enne ühe küsimuse, millele vastust ei saanud, et küsin nüüd (eelkõige hh käest) uuesti:
oled sa kindel, et see kättevõideldud naiste õigused on olnud naiste endi südamesoov, mitte aga ideoloogia kellegi teenistuses? (ja selle poolt käputäiele aktivistile pähe istutatud mõte?)
*kellegi all mõistan siin nt tööstust, raha, kus oli tarvis odavaid töökäsi. ja jutt siis "kes ei tööta, see ei söö" ideoloogiast?
*alati on ju küsimus - kellele on see kasulik? kas naistele? ei, naistele ei ole kindlasti kasulik rabada tööl, pere juures, kodus jne jne nagu teoori. Järelikult...?
oled sa kindel, et see kättevõideldud naiste õigused on olnud naiste endi südamesoov, mitte aga ideoloogia kellegi teenistuses? (ja selle poolt käputäiele aktivistile pähe istutatud mõte?)
*kellegi all mõistan siin nt tööstust, raha, kus oli tarvis odavaid töökäsi. ja jutt siis "kes ei tööta, see ei söö" ideoloogiast?
*alati on ju küsimus - kellele on see kasulik? kas naistele? ei, naistele ei ole kindlasti kasulik rabada tööl, pere juures, kodus jne jne nagu teoori. Järelikult...?
| Heh-heh 27. detsember 2007, kl 10.53 |
| cocci 27. detsember 2007, kl 11.33 |
Lolka,
*alati on ju küsimus - kellele on see kasulik? kas naistele? ei, naistele ei ole kindlasti kasulik rabada tööl, pere juures, kodus jne jne nagu teoori. Järelikult...?
Rabada nüüd otseselt mitte, küll aga olla meestele omaselt aktiivne ka väljaspool kodu, et naise ainus panus ühiskonnale ei oleks vaid kolm K-d - kirik, köök ja lapsed.
*alati on ju küsimus - kellele on see kasulik? kas naistele? ei, naistele ei ole kindlasti kasulik rabada tööl, pere juures, kodus jne jne nagu teoori. Järelikult...?
Rabada nüüd otseselt mitte, küll aga olla meestele omaselt aktiivne ka väljaspool kodu, et naise ainus panus ühiskonnale ei oleks vaid kolm K-d - kirik, köök ja lapsed.
| hh 27. detsember 2007, kl 11.45 |
lolka
Su küsimusele pole ühest vastust, kui muidugi paranoiateooriad kõrvale jätta ja mitte hakata rääkima siioni tarkade või sisalike või vabamüürlaste vandenõust.
Kuidas siis me nii madalale langenud oleme? Vastuse saamiseks peaks vist vaatama ajalukku, sest kust mujalt ikka vastuseid otsida.
Tööstusrevolutsioon ei toonud endaga esialgu kaasa mitte ühtki uut toote liiki, mida seniajani poleks valmistatud. Lihtsalt uued masinad võimaldasid toota kiiremini ja kergema vaevaga.
Kuna kergema vaevaga, siis polnud mõtet sellistele masinatele panna tööle täismehi, sest esiteks oleks nad nõudnud head palka(kuna neil pered toita) teiseks olid tolleaegsed mehed küllalt jonnakad ja kolmandaks, milleks panna tööpingi taha täismees, kui selle tööga saab hakkama laps. Ja pandigi lapsed ja ei peetud seda sugugi imelikuks, sest tol ajal olid ka seaduse silmis lapsed lasteks kuni kaheksanda eluaastani, aga edasi olid nad juba täiskasvanud.
Niisiis, oli tavaline see, et pereisa töötas kusagil kaevanduses või oli ehitaja või kusagil rauasulatusvabrikus, lapsed aga talumeeste juures sulasteks või tekstiikivabrikus pingi taga või mujal tegemas kergemat tööd kui mehed ja naised olid kodus.
Läks aeg edasi ja tekkisid lastekaitsjad, kes sudisid ja sudisid ja lõpuks sudisidki välja, et lapsi enam vabrikutesse ei lastud.
Tekkis probleem nii laste vanematel kui ka vabrikantidel. Esimeste jaoks tekkis auk rahakotti ja teistel polnud kedagi pingi taha panna ja nii sattusidki laste asemele pinkide taha naised. Ja kodused tööd võtsid suures osas enda peale lapsed..
Selline oli naiste tööturule sattumise väga lihtsustatud skeem. Kes on selles süüdi ja kellele oli see kasulik?
Kellele on kasulik see, et viimase saja-sajaviiekümne aasta jooksul on lastel lapsepõlv kümme aastat pikemaks veninud ja pere seitse, vanematest peajagu pikemat last istuvad kodus ning ei vii prügiämbrit välja, ei tee süüa, ei korista ega pese? Naistele? Rahale?
Aga mis feminismi ja naiste õiguste eest võitlemisse puutub, siis sellegi ajalugu on huvitav. Algul ei võideldud millegi muu kui naistele valimisõiguse andmise eest ja kui see saavitatud, siis jäeti naised umbes neljakümeks aastaks omaette ja kui siis nähti, et see õigus ei muuda midagi, sest rumalad naised hääletavad samamoodi kui nende rumalad mehed, võeti umbes viiskümmend aastat tagasi ette uus sõjakäik, mis kestab siiamaani.
Kes sellest kasu saavad?
Ma vist ikka ei oska su küsimusele vastust anda.. ajaloost ei paista siin kasu olevat.. ehk ikka peaks mõnd paranoiateooriat lähemalt uurima :)
Su küsimusele pole ühest vastust, kui muidugi paranoiateooriad kõrvale jätta ja mitte hakata rääkima siioni tarkade või sisalike või vabamüürlaste vandenõust.
Kuidas siis me nii madalale langenud oleme? Vastuse saamiseks peaks vist vaatama ajalukku, sest kust mujalt ikka vastuseid otsida.
Tööstusrevolutsioon ei toonud endaga esialgu kaasa mitte ühtki uut toote liiki, mida seniajani poleks valmistatud. Lihtsalt uued masinad võimaldasid toota kiiremini ja kergema vaevaga.
Kuna kergema vaevaga, siis polnud mõtet sellistele masinatele panna tööle täismehi, sest esiteks oleks nad nõudnud head palka(kuna neil pered toita) teiseks olid tolleaegsed mehed küllalt jonnakad ja kolmandaks, milleks panna tööpingi taha täismees, kui selle tööga saab hakkama laps. Ja pandigi lapsed ja ei peetud seda sugugi imelikuks, sest tol ajal olid ka seaduse silmis lapsed lasteks kuni kaheksanda eluaastani, aga edasi olid nad juba täiskasvanud.
Niisiis, oli tavaline see, et pereisa töötas kusagil kaevanduses või oli ehitaja või kusagil rauasulatusvabrikus, lapsed aga talumeeste juures sulasteks või tekstiikivabrikus pingi taga või mujal tegemas kergemat tööd kui mehed ja naised olid kodus.
Läks aeg edasi ja tekkisid lastekaitsjad, kes sudisid ja sudisid ja lõpuks sudisidki välja, et lapsi enam vabrikutesse ei lastud.
Tekkis probleem nii laste vanematel kui ka vabrikantidel. Esimeste jaoks tekkis auk rahakotti ja teistel polnud kedagi pingi taha panna ja nii sattusidki laste asemele pinkide taha naised. Ja kodused tööd võtsid suures osas enda peale lapsed..
Selline oli naiste tööturule sattumise väga lihtsustatud skeem. Kes on selles süüdi ja kellele oli see kasulik?
Kellele on kasulik see, et viimase saja-sajaviiekümne aasta jooksul on lastel lapsepõlv kümme aastat pikemaks veninud ja pere seitse, vanematest peajagu pikemat last istuvad kodus ning ei vii prügiämbrit välja, ei tee süüa, ei korista ega pese? Naistele? Rahale?
Aga mis feminismi ja naiste õiguste eest võitlemisse puutub, siis sellegi ajalugu on huvitav. Algul ei võideldud millegi muu kui naistele valimisõiguse andmise eest ja kui see saavitatud, siis jäeti naised umbes neljakümeks aastaks omaette ja kui siis nähti, et see õigus ei muuda midagi, sest rumalad naised hääletavad samamoodi kui nende rumalad mehed, võeti umbes viiskümmend aastat tagasi ette uus sõjakäik, mis kestab siiamaani.
Kes sellest kasu saavad?
Ma vist ikka ei oska su küsimusele vastust anda.. ajaloost ei paista siin kasu olevat.. ehk ikka peaks mõnd paranoiateooriat lähemalt uurima :)
| cocci 27. detsember 2007, kl 12.07 |
Hh, ega sa ei taha väita, et see, et meil on tänapäeval moes vabakasvatuse populaarne suund kasvatamatus, tuleneb ka kõik sellest, et lapsepõlv on pikenenud ja laps ei pea enam 8-aastaselt tööd tegema hakkama.
Ise küll kalduma, et selle on sisse toonud ühelt poolt ohvrimeelsed naised, kes pigem teevad ise, kui oskavad last õigel ajal kodutöödesse tõmmata ja on nõus tuleviku nimel natuke kannatama (mõnda lõhutud või mustemat taldrikut näiteks). Teiseltpoolt aktiviseerunud lastekaitse, kes on jõudsalt hakanud rõhutama laste kui nõrgema osapoole õigusi, jättes tähelepanuta sealjuures lapsevanema kohustuse kasvatada korralik kodanik.
Ise küll kalduma, et selle on sisse toonud ühelt poolt ohvrimeelsed naised, kes pigem teevad ise, kui oskavad last õigel ajal kodutöödesse tõmmata ja on nõus tuleviku nimel natuke kannatama (mõnda lõhutud või mustemat taldrikut näiteks). Teiseltpoolt aktiviseerunud lastekaitse, kes on jõudsalt hakanud rõhutama laste kui nõrgema osapoole õigusi, jättes tähelepanuta sealjuures lapsevanema kohustuse kasvatada korralik kodanik.
| lolka 27. detsember 2007, kl 12.21 |
| lolka 27. detsember 2007, kl 12.31 |
to cocci
ma isiklikult siiski arvan (väga üldistatult), et see eneseteostus väljaspool kodu on eelkõige nende naiste jaoks oluline, kellel perekonda (lapsi) ei ole või nad neid ei soovi.
kui vaadata kasvõi tagasi ajalukku (nagu meie sõber haafhael seda armastab:), siis:
"1850-ndaid aastaid nimetatakse Britannias feminismi aktiivseks kümnendiks ja selle arengu võtmesündmuseks sai 1851.a. Census (rahvaloendus) Inglismaal, millest selgus, et 30 protsenti 20-40 aastastest naistest ei olnud abielus ja seeläbi tõenäoselt majanduslikus kitsikuses. Selle tulemusena tõusid teravalt päevakorda hariduse omandamine, teenistus ja töö majandusliku sõltumatuse saavutamiseks."
Lisan: naised, kes läbi ajaloo on ennast tõeliselt soovinud teostada, on seda ka ilma feminismita teinud - Janne D'Arc, Maria Magdalena jne jne.
Pereinimestele on see ainult topelkoormus ja stressiallikas (lapsed omapäi jne jne)
ma isiklikult siiski arvan (väga üldistatult), et see eneseteostus väljaspool kodu on eelkõige nende naiste jaoks oluline, kellel perekonda (lapsi) ei ole või nad neid ei soovi.
kui vaadata kasvõi tagasi ajalukku (nagu meie sõber haafhael seda armastab:), siis:
"1850-ndaid aastaid nimetatakse Britannias feminismi aktiivseks kümnendiks ja selle arengu võtmesündmuseks sai 1851.a. Census (rahvaloendus) Inglismaal, millest selgus, et 30 protsenti 20-40 aastastest naistest ei olnud abielus ja seeläbi tõenäoselt majanduslikus kitsikuses. Selle tulemusena tõusid teravalt päevakorda hariduse omandamine, teenistus ja töö majandusliku sõltumatuse saavutamiseks."
Lisan: naised, kes läbi ajaloo on ennast tõeliselt soovinud teostada, on seda ka ilma feminismita teinud - Janne D'Arc, Maria Magdalena jne jne.
Pereinimestele on see ainult topelkoormus ja stressiallikas (lapsed omapäi jne jne)
| hh 27. detsember 2007, kl 12.33 |
cocci
Kle, sa paned kui pravda juhtkirjanik :))
Ma ei tea, palju neid vanemaid ikka on, kes mõtlevad oma lastest nii kodanikuteadlikult. Enamus ei pane neile ülejõu käivat koormat mitte kodamike komiteede ega lastekaitsetädide ettekirjutuse pärast, vaid oma sisemisest intelligentsist. Ei pane 21.saj. lapsevanemad ega pannud ka 11. saj. omad.
Aga see kaheksaastase töölepanek polnud kohustus, kui vanemad olid vabad ja neil leidus pappi võisid nad hoopiski last koolitada..
Lapse elu ja saatus olenes vanasti vaid perekonna võimalustest ja vajadustest ning mitte mingitel lastekaitsetädidel polnud sõnaõigust.
Aga oma kodusistuvate laste jutuga tahtasin ma vihjata hoopis sellele, et ei istu seal seitset last, hea kui kaks või kolm, aga päris sageli üks või mitte ühtki ja sellest hoolimata on feministide arvates naistel niii raske, vaatamata tolmuimejatele, pesumasinatele, mikrouunidele ja poolfabrikaatidele..
Aga olgu sellega. Parem vasta lolka küsimusele, et kellel on kasulik naisi orjuses pidada?
Kle, sa paned kui pravda juhtkirjanik :))
Ma ei tea, palju neid vanemaid ikka on, kes mõtlevad oma lastest nii kodanikuteadlikult. Enamus ei pane neile ülejõu käivat koormat mitte kodamike komiteede ega lastekaitsetädide ettekirjutuse pärast, vaid oma sisemisest intelligentsist. Ei pane 21.saj. lapsevanemad ega pannud ka 11. saj. omad.
Aga see kaheksaastase töölepanek polnud kohustus, kui vanemad olid vabad ja neil leidus pappi võisid nad hoopiski last koolitada..
Lapse elu ja saatus olenes vanasti vaid perekonna võimalustest ja vajadustest ning mitte mingitel lastekaitsetädidel polnud sõnaõigust.
Aga oma kodusistuvate laste jutuga tahtasin ma vihjata hoopis sellele, et ei istu seal seitset last, hea kui kaks või kolm, aga päris sageli üks või mitte ühtki ja sellest hoolimata on feministide arvates naistel niii raske, vaatamata tolmuimejatele, pesumasinatele, mikrouunidele ja poolfabrikaatidele..
Aga olgu sellega. Parem vasta lolka küsimusele, et kellel on kasulik naisi orjuses pidada?
| lolka 27. detsember 2007, kl 12.39 |
laste õigustest:
mu meelest on sellega sama liiale mindud kui naiste õiguste tagaajamisega - no see, et 3.ndas klassis peab teadma Leste Õiguste Konventsiooni, selle põhimõtteid, vastuvõtmise aastat jms - kas laps on selleks küps? kas ta oskab sisu, tähendust ja konteksti mõista?
ma ütlen - ei oska. õpib lihtsalt automaatselt pähe (ja kasutab seda kõige ebasobivamas olukorras, mis teda ennast kahjustab). Nagu sa cocci isegi ütlesid - "jättes tähelepanuta sealjuures lapsevanema kohustuse kasvatada korralik kodanik." - kui laps korrutab papagoina miskseid õigusi, mis talle juba 3.ndas klassis pähe aetakse, siis - kes lõppude lõpuks vastutab?
kohati mulle tundub, et naised on oma feminismiga samal tasemel - mõtlemata, mida see tegelikult kaasa toob (perekonnale, laste psüühikale jne) aetakse taga mingeid õigusi, mida tegelikult endal vajagi pole või millega ei osata midagi peale hakata.
nt vähemalt pooled minu kõrgharitud sõbrannadest ei käi valimas...sest nad ei näe selle mõtet ja naguinii ei tea ka, keda valida. jne jne.
mu meelest on sellega sama liiale mindud kui naiste õiguste tagaajamisega - no see, et 3.ndas klassis peab teadma Leste Õiguste Konventsiooni, selle põhimõtteid, vastuvõtmise aastat jms - kas laps on selleks küps? kas ta oskab sisu, tähendust ja konteksti mõista?
ma ütlen - ei oska. õpib lihtsalt automaatselt pähe (ja kasutab seda kõige ebasobivamas olukorras, mis teda ennast kahjustab). Nagu sa cocci isegi ütlesid - "jättes tähelepanuta sealjuures lapsevanema kohustuse kasvatada korralik kodanik." - kui laps korrutab papagoina miskseid õigusi, mis talle juba 3.ndas klassis pähe aetakse, siis - kes lõppude lõpuks vastutab?
kohati mulle tundub, et naised on oma feminismiga samal tasemel - mõtlemata, mida see tegelikult kaasa toob (perekonnale, laste psüühikale jne) aetakse taga mingeid õigusi, mida tegelikult endal vajagi pole või millega ei osata midagi peale hakata.
nt vähemalt pooled minu kõrgharitud sõbrannadest ei käi valimas...sest nad ei näe selle mõtet ja naguinii ei tea ka, keda valida. jne jne.
| cocci 27. detsember 2007, kl 12.53 |
Lolka, mulle meeldib üks sõna tasakaal (aega kõigele - perele, tööle, iseendale, hobidele), sellega muidugi üks naine edukat karjääri ei tee, kui pole turvalist tagalat (loe: vanavanemaid, mõistvat meest).
Jätame statistika kõrvale ja tõenäoliselt on sul õigus, et kui mehed teeniks piisavalt, siis suur hulk tänaseid naisi oleks kodused, mitte koduperenaised, aga kodused, kes tegeleks enesetäienduse, reisimiste ja hobidega. Laste jaoks njanjad ja kodu tarbeks koduabiline. Mina küll mitte.
Hh, midagi olen ma siit ka õppinud :))
Aga nüüd asjast, kas sulle tundub, et me naised nii väga orjuses oleme? Minule küll mitte. Okei, palk on väiksem kui meestel, seda küll, teine tööpäev tuleb kodus tihti juurde ka, kuigi palju on juba mehhaniseeritud, aga väikesed lapsed on siiski rohkem ema õlul, kolmas ühiskondlik suhtumine naise vabadusse ja mehe omasse ei kannata kriitikat (mees pere kõrvalt ja naine pere kõrvalt hobid, väljaskäimised).
Ma ei mõelnud kodanikuteadlikkust, pigem kasvatada lapsest korralik, vastutustundlik (poistel sõjavägi, mõlemil pereväärtustamine), ühiskonnakuulekas inimene.
Jätame statistika kõrvale ja tõenäoliselt on sul õigus, et kui mehed teeniks piisavalt, siis suur hulk tänaseid naisi oleks kodused, mitte koduperenaised, aga kodused, kes tegeleks enesetäienduse, reisimiste ja hobidega. Laste jaoks njanjad ja kodu tarbeks koduabiline. Mina küll mitte.
Hh, midagi olen ma siit ka õppinud :))
Aga nüüd asjast, kas sulle tundub, et me naised nii väga orjuses oleme? Minule küll mitte. Okei, palk on väiksem kui meestel, seda küll, teine tööpäev tuleb kodus tihti juurde ka, kuigi palju on juba mehhaniseeritud, aga väikesed lapsed on siiski rohkem ema õlul, kolmas ühiskondlik suhtumine naise vabadusse ja mehe omasse ei kannata kriitikat (mees pere kõrvalt ja naine pere kõrvalt hobid, väljaskäimised).
Ma ei mõelnud kodanikuteadlikkust, pigem kasvatada lapsest korralik, vastutustundlik (poistel sõjavägi, mõlemil pereväärtustamine), ühiskonnakuulekas inimene.
| hh 27. detsember 2007, kl 12.55 |
lolka
Vaatasin seda linki, mida sa tsiteerisid ja kuigi see oli vaid ajalooline ülevaade torkas siiski silma, et feminism ün eesmärgitu, tühi liikumine, mis varjab oma sisemist tõhjust uhkete loosungitega meeste senisest ülemvõimust ja diskrimineerimisest. Ja selle eesmärgipuuduse tõttu on nüüd jõutud olukorrani, kus ise tegeldakse diskrimineerimisega sooliste tunnuste alusel, sest kuidas muudmoodi nimetada näiteks sookvoote?
Aga selles on sul õigus, et tavalisel naisel pole feminismust vaja ja ega ta selle vastu ka mingit huvi ei tunne.. võib vist öelda, et isegi tänapäeval on enamus naisi huvitatud traditsioonilisest peremudelist ja rabavad tööd teha mitte ühiskonna hüvanguks, vaid selleks et koju midagi muretseda.
********
Muide kuidas feministid sellesse filmi suhtuvad?
http://razgona.net/forum/20-7429-1
Vaatasin seda linki, mida sa tsiteerisid ja kuigi see oli vaid ajalooline ülevaade torkas siiski silma, et feminism ün eesmärgitu, tühi liikumine, mis varjab oma sisemist tõhjust uhkete loosungitega meeste senisest ülemvõimust ja diskrimineerimisest. Ja selle eesmärgipuuduse tõttu on nüüd jõutud olukorrani, kus ise tegeldakse diskrimineerimisega sooliste tunnuste alusel, sest kuidas muudmoodi nimetada näiteks sookvoote?
Aga selles on sul õigus, et tavalisel naisel pole feminismust vaja ja ega ta selle vastu ka mingit huvi ei tunne.. võib vist öelda, et isegi tänapäeval on enamus naisi huvitatud traditsioonilisest peremudelist ja rabavad tööd teha mitte ühiskonna hüvanguks, vaid selleks et koju midagi muretseda.
********
Muide kuidas feministid sellesse filmi suhtuvad?
http://razgona.net/forum/20-7429-1
| cocci 27. detsember 2007, kl 13.00 |
Lisa postitus