Vaata et sa unisena seal pimedas kusagilt alla ei kuku

No näed - 'sms-laen' käitubki nagu hasvas mõttes klassikaline töömees! Asjalikele küsimustele vastamise asemel teatab, et tema klounidega ei vaidle ja galopeerib päikeseloojangusse.

Mõtlemisainet ka sel teemal, miks mõni ehitaja lausa ise tahab teha pikki tööpäevi ja kurdab, et Eesti eraklientide juures seda teha ei ole võimalik (vaatamata sellele et tema tunnipalk on kõrge ja nälga ta ei jääks)? Miks mõni ehitaja kelgib, et ta jookseb hommikul tööle juba kella 6.00-ks ja ainult selleks et vaheseina paigaldada? Miks paljudel ehitajatel on mitu rauda tules? Miks tekib kiirustamine ja ebakvaliteetne töö? Miks tarbitakse sellises oravarattas olemise ajal alkoholi?

Prooviks tagantotsast pihta hakata. Miks alkohol - ei tea. Pole palju aega tagasi, kui üks koolidirektor ilmus tööle joobes, hiljuti sama bussijuhi ja rekkamehega, tegelikult mis neist ametitest loetleda, igas ametis selliseid.
Miks mitu rauda tules - põhjuseid mitmeid. Kergemeelselt antud lubadused, tellija suutmatus materjaliga varustada, tehnoloogilised põhjused (segude, värvide jne. kivistumise-kuivamisajad)
Kelkimine virgast-varajasest tegutsejast või kõrgest palgast - on lihtsalt üks tüüpkond, kes suurustavad ja panevad tegelikusele juurde, teine tüüpkond on vastupidi, räägivad väikesest palgas, tegelikult teenivad vägagi hästi.
Miks tahab pikki tööpäevi - väga lihtne seletus, mida rohkem töötad, seda rohkem saad. Miks tahab rohkem saada - imelik küsimus. Ei käi ju tööl vaid nälja ärahoidmiseks.

Vaata kas eestotsast või tagant otsast - paljudele meeldib ORAVA*Rattasse sukelduda.. Võidujooks Eesti moodi..

Panen teeme lukku. Ärge peale mind enam siia kirjutage. Aitab küll.

Paneme jah lukku, sest see teema on igavese saladuskatte all, nagu paljud ehitusega seotud!

kuidas saab seda lukku panna, kus siis soss-sepad saaks tellijate üle ilkuda.
Jälle avatud.
Nii tahaks mõne asise töömehe arvamust ka kuulda, et mis oleks see õiglane tunnihind.

"paneme lukku", tegelikult upitame esimeseks :-)) et tellijad (kes tegelikult ei olegi tellijad vaid nö. kiibitsejad) saaksid ehitaja (või ükskõik kelle) kallal ilkuda.

Jätkem võtmed väljapoole! Et nii tellijad kui ka mittetellijad saaks siseneda ehituse saladuslikku maailma...:-)

Oma kõrge enesehinnanguga erategijad ei tulegi üldse tööd tegema
kui ta päevas ei teeni 1600-2000 kr sulas kätte ehk siis hinnad võetakse soome järgi (tunnihind keskmiselt 200-250 kr). Mõni tahab ka veel bensiiniraha juurde. Seetõttu nad siin oma hindadest ei teegi juttu ja soovitakse teema lõpetada. Öeldakse objektitasu selle arvestusega, et päevatasu tuleks ülalmainitud suurusjärgus. Töö püütakse ära teha võimalikult kiiresti, vahepeal aga võetakse juba uus objekt järjekorda. Kui üks objekt lõpetatud, tõstetakse järgmisega kohe ka hinda põhjendades et bensiin või tööpüksid läksid kallimaks või et tehakse kvaliteetsemat tööd kui odavamad tegijad. Tegelikult tekib mõnel eufooria. Neil aga, kes teevad tööd mõõduka hinna eest, on alati tööd. Need aga,kes hoiavad oma ülikõrget hinda, püüavad odavamad tegijad turult välja pukseerida ja nende jaoks ongi klient jobu, näru, ihne, ahne ja kiibitseja ka veel takkajärgi.

mida vingujaid ehitusmeeste hindade kallal??? mine toidupoodi - kaks kuud tagasi maksis merevaik (juust) 13 kr., nüüd 20????
ehitajate palgahimud on kaupmeeste ahnuse kõrval köki-möki

kas hakkame jälle otsast pihta, mis 200-250, 500-1000 on tunni hind ja veerand milli kuus kätte. Soomes on ale, seal saab vaid 8-12 EURi kätte

Rahunege, lapsed. Vastasin vaid n küsimusele, et tellijad oleks eluga kursis. Kisa tõusis ju ka 100 kroonise tunnihinna peale, järelikult oli see liiga väike taks ja merevaigujuust jääb ostmata.;=)

Kuigi teeema on lukus, ütlen oma hinna ehitustööde tegemisel. See on 100 krooni tund. Ja kui keegi soovib, siis võib minuga kaupa teha, kui jätab siia oma kontaktandmed. Pärast seda räägime edasi juba täpsemalt.

Minul pealinna pool kandis 150EEK/tund (10 EUR)Väljastan soovijale arve. Käibemaksu ei ole.
Kuid tööst praegu puudust ei tunne.

Otsin töömeest, kes on tänapäeva Eesti "ehitustavadest" veel rikkumata.

Hoiatus: kuna olen allergiline valetamistele, siis esimese vale ilmnemisel jääb palk välja makstamata.:-)

Huvilistel palun jätta kontakt, võtan ühendust.
(A võibolla neid ei olegi....)

150.- on 27 tuhat kuus, hea töömehe puhul ehk talutav, aga tõesti töömehe puhul, aga neid leidub paganama arva.
Eilses lehes oli juttu kõrgepalgalistest, esikohal IT tegijad 34 tuhandega,
järgnesid pangasektor 27 tuhandega.
Ehitajate keskmine oli kusagil 15 kandis, ja mis eriti naljakas, alla riigi keskmist.
Mis keskmised need olid, ju midagi välja jäätud, aga nii see tabel tehtud oli.
aknakremoon, oma toidupoe juttu võid oma ämmale veeretada, kui see sind lohutab või teda huvitab.

Ats, soovin küll ja päris suur töö on pakkuda, paariks kuuks, aga enne räägi mida oskad, ka mina oskan oma aega hinnata.
Esmalt on järg veetorustiku vahetamise käes, siis tuleb keskküte jne.

Jube kift on teoretiseerida ja arvutada teise rahakotti. Tuleb meelde üks itimees, kes peale kuuajalist tööd pidi 40 000 lauale laduma. Küll oigas, et ikka palju teenid. Küsisin, et kas ta ka tähele pani, et selle raha eest tegime tööd kuu aega kahekesi, iga päev sõitsime edasitagasi 40 km maha, tellingu rent oli samuti selle raha hulgas ja loomulikult oli selle raha sees ka haiguskindlustus, puhkusetasu jne. Niipalju siis IT spetsialisti arvutamise oskusest.
Kui "z" arvutab 150se tunnitasuga kuupalgaks 27 000 Siis küsiks vastu, kas tal ikka on ilma tõrgeteta kuus 180 tundi tööd anda. Võibolla ongi anda aga see oleks suur erand. Enamasti kipuvad sellistel üksiküritajatel väiksematsorti tööd olema, kus kipub tõrked tekkima kõige erinevamatel põhjustel.
Käisin ülele korstnale plekki (mütsi) panemas. Esmalt mõõduvõtmine (10km), seejärel pleki tellimine (15km), kolmandaks pleki paigaldamine (10km) Paigaldamine võttis aega ca 1 tund Kes arvutab välja tunnitasu, päevapalga, kuupalga ?

See viimane näide korstnapleki panemisest on õudselt tüüpiline!Vaat arvuta siin siis tunnitasu! Rehkenda siin see aeg ja poolikud tööpäevad, mis tekivad seoses asjaajamise nende sõitmistega, kokku. Nüüd jaga see raha selle ajaga ära, siis näed, mis see tunnihind tuleb. Ja mis sa siis selle pleki paigaldamise eest oskad küsida, aga aeg on läinud. Tellijale paistaks õiglase hinna küsimine muidugi nöörimisena... . Vaat ka nii on lood.

Kui teil ei ole 22 tööpäeva järjest tööd, siis seda ei peaks klient mitte sugugi rahaliselt teile kõrge tunnitasuga kompenseerima, vaid pidevad tööotsad peate ise male otsima.Kui paljud kliendid on saanud omale kokkulepitud ajal töömehe? Väga harva, sest tavaliselt kokkulepitud päeval või enne seda helistatakse ja öeldakse, et läheb veel aega (muidugi kuskilgi teisel objektil). Kui paljud kliendid on saanud 8 tunnised tööpäevad töömehelt? Tavaliselt tahetakse vehkida poole ööni või siis kui selleks luba ei anta, otsitakse kähku teine objekt ja hakatakse juba poolelt päevalt sinna jooksma tuues selleks sada põhjust. Kui paljud kliendid on tellinud firma kaudu töö, aga sellesama materjali kohalevenimine aga takerdub hoopis firma enda taha, raha aga tahetase saada nii transpordi kui ka töö eest, ja keegi neist ei kompenseeri kliendile tööks pikenenud ajakulu. Samamoodi küsivad ka erategijad transpordi raha.
Kui korstnapanija hakkab küsima tunnitasu ja samas teab, et peab ise käima materjali järel, siis küsitakse objekti tasu ja antakse töö tähtaeg.Veel imelikum on töömeestelt kuulda, et pankurile tehakse nii tööd ja penskarile tehakse naa tööd. Töömees, kes on tõesti Meister (ja seda suure algustähega) ei löö vedelaks, kui tema tööd jälgib kasvõi 10 järelvaatajat, sest ta on kindel oma töö tulemustes. Samamoodi ei tee ta vahet klientide vahel, vaid annab nii pankurile kui ka penskarile oma tööviljast parima.

ei ole need asjad nii mustvalged. jah, kindlasti on palju süüd lohakates töömeestes aga ei ole need tellijad ka ebakvaliteetsest lõpptulemusest puhtad, kui algselt ei suudeta enda tahtmisi seletada ja hoitakse kokku projekti pealt. Isegi ruudulist paberit ei viitsita ette võtta, et endale vähegi selgeks teha mida kuhu ja kuidas. Ja siis töö käigus hakkab tulema, et aga mina arvasin, et see tuleb hoopis teisiti ja teeme nüüd ikka sama raha eest ümber. Küll olen astunud sama reha otsa ja lubanud ise materjale poest kohale tuua. Tulemuseks korduvalt - miks sellise hinnaga, teises poes on odavam. Või et - oi aga ma arvasin et see materjal on hoopis teistsugune, kas ringi vahetada ei saa. Olen tellijaga koos poes käinud ja siis ole nagu giid, seleta tundide viisi, mis materjal kuhu käib ja, et miks see kõrval odavam ei kõlba. Eriti hull on sse, kui tellija püüab ehitusmehelt välja pinnida missugune värv, tapeet või plaat on ILUSAM. Tule taevas appi ;-) Iga tellija on erinev, iga ehitusmees on erinev. Ärgem ajagem kõiki ühte patta.
Tegelikult on kõik siin teemas juba läbi nämmutatud ja midagi uut ei tule. Ikka sama, et ehitajad on pätid, kaabakad, joodikud, ülemakstud sossepad jne. No jäägu neil ütlejatel oma õigus, karavan liigub edasi.

Taguge see omale kahe kõrva vahele, et kui klient maksab uue materjali eest, siis ta peab ka selle uue saama. Oma vanad või kuskiltki objektilt üles korjatud junnid-jupid viige omale maale vanaema juurde, aga ärge toppige neid uue pähe kliendile, süütu ilme näol.

eiole

suurepärane kommentaar!

jaanipäevast tänaseni sai tehtud ühte objekti, tellijaks firma. saime kaubale tükihinna alusel ja lõin täna siis tulemuse kokku: tunnihinnaks kujunes 112 kr, selle sees omad tööriistad, enda oskusteave , transport jmt. materjalid olid tellija poolt.

töid kontrollisid tellija firma omanik, arhitekt, järelevalve, projektijuht ja 2 objektijuhti, kellelgi ei olnud pretensioone.

jätan ka oma e-posti, ehk on kellelgi vaja puussepa teenuseid:)
ps. torutöid ise ei tee, elektrit kah mitte, maalreid ja plaatijaid ja elektrikke ja torumehi leian, kui on asine küsimine.

kõike head toredatele tellijatele!

javeel`e: kuhu ja kellele see taguda, kui tellija tuleb oma ämbritäie vanade roostes veneaegsete kruvide-naeladega või poolpehkinud erimõõdus puidumaterjaliga ja tahab sellest "saia" saada. S.tast saia ei saa, punnitamise peale ehk sepiku saab. Aga sellised juhused ei ole pisitellijate puhul harvad, kui kuurialt otsitakse välja iidamastaadamast remondi jäägid või naabrimehe ehituselt ülejäänud vanad aegunud ODAVAD materjalid, et need kuidagiviisi (???) ära kasutada. Küll on juhust, kus tellija odavuse nimel püüab ehitajat ära rääkida, et ärme ikka niipalju hüdroisolatsiooni kuluta, välistrepi plaatimiseks soovitakse kõige odavamat kleepesegu, mis väljas ei kesta, põranda plaatimisel ei taheta kulutada kallile isetasanduvale segule et ehk saab kuidagi kõvera aluspõranda plaadiseguga töö käigus õigeks ajada. Need on vaid väike osa ettetulnud probleemidest kõiketeadjate tellijatega. Kui huvi võin veel hulga halenaljakaid näiteid tuua, mida kõike pole tellijatega ette tulnud.

no näed, on küll uut,
üks õige töömees paistab ka siia jõudnud olevat.
Noh suss ja sosssepad, lugege rk jutt kuni uinumiseni ja hommikul jälle edasi.
Jätan aadressi meelde, tänan

Jutt käib nendest töömeestest või firmadest, kellele ON lepingu alusel lausa ETTE tasutud vastavate materjalide eest ja töömehel või firmal EI ole õigust paika panna midagi muud. Pannakse see, MILLE eest ON makstud ja makstakse tavaliselt ikka UUE asja eest.

misasi on UUS ASI (materjal), kui kaua on ASI uus, kas asi on uus vaid siis, kui ta otse poest tuuakse ja kui asi on ostetud millalgi varem ja mõnda aega laos seisnud siis enam ei ole uus. Kui eelmisel objektil jäi poolik kott segu üle, kas uuel tööl seda enam kasutada ei kõlba. ja mida mulle tundub, et siin keerleb jutt pigem pisiehitustest ja remonttöödest, mitte täismahus majaehitustest, mis peaksid korrektselt lepingute-projektidega vormistatud olema. pisitööd käivad ikka suulisel kokkuleppel ja lauajupil või paberilipikul visandiga.

1."Tuleb meelde üks itimees, kes peale kuuajalist tööd pidi 40 000 lauale laduma. Küll oigas, et ikka palju teenid."

Ilmselt kuulud selliste töömeeste hulka, kes üllatavad klienti oma summaga alles lõpus. Tavaliselt lepitakse summa kokku juba enne töö algust, et vältida igasuguseid arusaamatusi. Mitte et lõpus öeldakse, palju saada tahetakse.

2."kui tellija tuleb oma ämbritäie vanade roostes veneaegsete kruvide-naeladega või poolpehkinud erimõõdus puidumaterjaliga ja tahab sellest "saia" saada. S.tast saia ei saa, punnitamise peale ehk sepiku saab."

Ja ometi oled nõus sitast sepikut tegema, et raha saada? Endast lugupidav töömees ei võtakski sellist tööpakkumist vastugi, sest oma tööd ta ei hakka narrima.

3."misasi on UUS ASI (materjal), kui kaua on ASI uus."

See on uus asi, mis on poest laoriiulilt võetud, aga mitte sinu auto pagasiruumist tööriistade hunniku keskelt.

1. loll itimees, kes oli nõus summa alles lõpus teada saama. jutt ei olnud summa suuruses vaid arusaamises millest see summa koosneb. üllatus-üllatus, peale seletamist sai aru küll
2. ju oled teadlik, et buum ammu läbi ja masu kestab. selliste tellijatega selguvad nii mõnedki asjad üllatusena alles töö käigus.
3. krd-i tähenärija. kui nädal tagasi jäi pool kotti segu järgi, sul just pool kotti puudu, mille ma annan selle poole koti hinnaga ära, kas tahad ikka riiulilt uut tervet kotti, et pool jääks vedelema. kruvisid ma ei käi 10tk-i kaupa ostmas, ostan suurema koguse, et jaguks mitmeks ajaks aga sinu jaoks pole need enam uued, eks siis saad Bauhofist pakendatult kolmekordse hinnaga. sellisega on õigem kokku leppida, et õiged (uued) materjalid oleks piisavas koguses töö alguseks tööplatsil ja kõik on rahul
Hoia taevaisa selliste tellijate eest :-)