voh, terve õhtu mõtlesin, mida taldriku peal näha tahaks ja nüüd löpuks ölleköhuga saarlane ütles välja - pelmeene! ikka korralikust saare lihaveisest nad teil?

misse seal pääksatas...aah pelmeen....kebi potti tagasi

oled sina alles pika toimega majavaim, a noh, seal see pott on...kui riskid sellega, et ta sul soolikas mölisema kukub. eks räägi taga ise, mis lihast ta tehtud sai, mina tema päritolu pole uurind

ei, aitab, minu klaas sai tühjaks, lülitan maja öörežiimile ja kebin voodi

enne kirjutan kuunäole teate tahvlile /pagan ma selle kriidi nüüd panin,,ajah käes/

niisiis, kuunägu, nagu sa isegi näed, on siin klubiliikmetega nagu on, st töösse uppumist näha nagu pole, ennem tuleb ettevaatlik olla basseiniga, kohati on seal päris sügav. a eks mõtle järgi ja proovi järgi, kuidas kontingent tundub, palmide kastmisega on tunudvalt lihtsam kindlsti.

-------------

haigutan end nüüd voodisse, olge mõnusad

Hei, tervitus Holgeri poeg, Nils,tore, et said köögikatade seltskonna kokku kogutud! Soovin häid pühi!

hommikul päris kaine peaga on mul tunne, et siin on liikvel 2 majavaimu, sellised erinevad karakterid, eilne oli igatahes pikaldase seedimisega pahurvaim, kes hõivas koha esimese öö majahaldja eest /et ma ka tõmban igasugust `huvitavat` rahvast ligi, tänan igatahes väga/

või nagu see hommikunegi/urisema võtab/ igat sitta ka keksib ümber maja ringi
tühja kõhuga oskan välja mõelda vaid, et keegi tuli end ristilöömispäevaks vabatahtlikuna pakkuma

krt ma pean enne suure kohvi saama

ja postituvile
hommikused ajalehed samuti paluks, mis on mul tellitud, vatupidiselt uudistele, mida tellida ei saa


/jätsin katuseakna praokile/

hmm, uudised on tõsiselt huvitavad - aatomisõja reaalsus, küll teispool maakera, ja munadekoksimine lumetuisus siinpool maakera
/maailm läheb põrgu veel minu eluajal?/

AGA KUNA TÄNA ON ILMSELT VIIMANE PÄIKSEPAISTELINE PÄEV SEL KUUL TEEN ETTEPANEKU VÄLIGRILLIKS !

ja kuna jää on valdav pinnakate, kutsun teid klubi verandale. kampsunid peavad kõigil seljas olema. lihavalikut lähen alles keldrisse kaema.
magus paluks ise kaasa tuua, lasin pagari pühadeks vabaks ja küpsetada mina ei oska.

pane adre, tuleme koahle nagu üks mees,kampsikutes ja retuusides, kübarad peas.

aga palun!
e-neti riik
delfilinnak
aurulaskja 7
klubi 100

tänan, haldur:))

hakkame tulema, esimene sats, pane jänes grilli, meid on viis-viimane on kaine juht, tema jänest ei söö,tema jätame ootele, masinasse.

hela sa oled südametu, milleks juht üksindusse jätta, mida ta seal teeb, onab igavusest?

aga grill ja termos on hakkamas. jänese koukisin ka külmast välja ja toppisin marinaadi. lihunik tõi just värkseid koibi, viskasin need juba sütele.

tupli naine oled, Nilss!

ilmselt etem sinust, muidu muidu märkisid;)

Oh sind, Nils. Kasvasin klubisse värske rohuga.
Sada kõrt selja all, ase niipehme-niipehme.

Mõtlen, kas osalen pühas söömaürituses. Rannahooaeg tulemas.
Võtaksin hoopis suure kruusi rohelist teed sidruniga ja naudiksin sumemustas öös kirkaid taevatähti ning kuud, mis täis. Grill-liha jätan teistele. Nautige!

ah sina sis olidki see, kes vaiba murumättaks muutis, hmmm, nojah, ma ei saand kohe pihta:) võta üks tee ja ära pea pikka viha, kuid tähtede ja kuuni pead veel kannatama, ööks on vara veel.

Tegelikult meeldib mulle saunas selline keskmise pikkusega viht. Pika vihaga väsivad käed ära. Ja see võib vihtumisel ümber kere sõlme minna.

Vabandan, et eile sõnalausumata kadusin. Tuli Une Mati ja võttis mind oma õrna hõlma.
Ja nii ma alistusin. Ei saa võluvale mehele kuidagi ära öelda.

Nils ei saa aru, miks naised nii kärsitult päriselus kokku tahavad saada kuigi teada on, et suurest hulgast ainult mõned võivad kohtumiseks sobilikud olla, intiimkohtumiseks aga vaid väga vähesed. Sellest ei saa siis Nils aru.
Naised ei saa samuti millestki aru, nimelt, et mees peab netis tutvusi otsides väga ettevaatlik olema naistegruppidega, kes omavahel ka tavaelus suhtlevad, sest kui ühe väljavalituga mingil põhjusel tuttavaks saamine läbi kukub, teeb pettunu kogu grupi suhtumise mehesse negatiivseks. Sellele lisandub veel avalik hukkamine tuttavaks saanud foorumis.
Me kõik rakendame oma otsingute tarbeks nii oma kuuendat meelt kui läbipõetud kogemusi. Mõned lihtsad tõed võiksid siiski kõigile selged olla enne mängu alustamist.

seda ma olen kuulnud jah, et on üks mehike, kelle vastu mitte üks naine külm ei suuda olla:)))

Lugupeetud Kroonik!
Mis viis sind mõttele, et Nils haub tutvumisplaane?
Mõistan hetkeolukorda hoopis nii, et tehti klubi. Virtuaalne. Ja vastu võetakse, elik sisse lastakse, ainult niiöelda korralikke indiviide.

vata kus, Manda astus minu eest väikeste rusikate vehkides välja või:D tule ma tee sulle üks väikene jää-martiini välja, loodetavasti sa liig korralik ka ei ole:))

Ei vehkinud, viisakalt selgitasin, seelikuserva laiali vedides ja kniksu tehes.
Kahjuks pole Martiini minu maitse. Liig-korralik siiski pole.

mis siis on sinu maitse, peale roheliste lehtede joogi muidugi mõista`?

/päike kütab hästi, mul on kampsuniga täitsa palav/ kuidas Mandal, tahad tekki ümber või aitab sulle sest rohuvaibast su külje all`:)

Olen jah kuidagi vähenõudlik. Päeval võin lesida muruvaibal ja lasta Päikesel ennast hellitada. Öösel tuleb Une Mati ja võtab, nagu eespool kirjutasin, oma õrna hõlma.
Minu maitse on lihtne ja "külmapoolusele" kohane. Midagi "naturaalset" ja kääritamata.
Triipu ei tõmba ja muru ei näri!

et eelistad ehtsat ja head kraami /no sobib minulegi õhtusel ajal/

kle, Manda, jätan su nüüd mõneks ajaks isand Päikese hoolde mõnulema /vaja minna tegutsema/ ja palve on ka üks - kui tuleb veel seltskonda, palu kõigil end hästi tunda - niikaua kui päikest on, grill töötab.

ja kui peaks ilmuma rääkiv hobune, lülita salvestus tööle, ma võtaks ta naljad õhtusöögilauda kaasa
/vajuta tugevalt väliveranda keskel oleva tootemsamba kolmandale silmale/

nägudeni

Ilm hingematvalt kaunis. Küll veel varjudes külmahõng, kuid siiski kevadine.
Päike troonimas kesk sinavat taevast. Pilgule peituvate lindude vidin, ja tuule sõrmenibin männikoorel - hääl kui paberlehtede krabin. Vargne ja ometi piisavalt tugev, et hoida meeled erksad.
Saades loa toimetada omatahtsi, tõusin muruvaibalt ja seadsin uudishimulikud sammud väliveerandale, meeltes tuksumas - kolmas silm.
Tootemsammas. Juurtetu ja tuim puit, looduse poolt läikivhalliks silitatud.
Nägin. Kolmandat silma. Kuidagi elutu.
Jalga jala ette seades astusin alateadlikult kolm ringi ümber samba. Ja tundsin. Tundsin justkui kõikehõlmavat tõmmet puuposti poolt. Jäin silma ette seisma. Nagu nähtamatud käed oleksid mu ümber end mähkinud, täis hellusesoojust. Soojust, mis ületas päikese oma.
Surusin lauba vastu silma. Ja see toimus - kolmandate silmade ühtesulandumine.
Ma sain nägijaks. Nägijaks eludest ja oludest ja põhjustest, mis seni igapäeva pilgule varju jäänud.
See tundmus ühtaegu vapustas ja rõõmustas mind.
Vapustas, oma mõõtmetelt. Rõõmustas, sest nägin sihti - paremusele. Kõiges.

Tänan, et jätsite mind üksi. Teie kõik.
Leidsin ennast, ja leidsin perspektiivi.
Leban edasi sajal rohuliblel ja ootan õhtut, kui varjud pikenevad ja kojalised saabuma hakkavad.

Kus on külavanem? Kes on külavanem, kes peaks kõike koordineerima ja korraldama? Miks teed on liivatamata? Selle inimese süüks ajan mina selle, et jääl kukkudes purustasin oma põlve ja käe ning sain korraliku põrutuse. Praegu üritan ennastsalgavalt kuskil jääkamakal istudes end koguda ja siis end grillipaika vedada, aga hetkel on veel aega laisku-lohakaid taga kiruda ning mõelda, kas võtta oma moonakott, mis sisaldab kohupiimamaiuseid ja muud hõrku kraami ja hakata otsast nosima või oodata kedagi, kes vähemalt mu moonakoti grillipaika toimetab.

Amandake on ka oma kolmanda silma imetlemisega nii ametis, et ei kuule ega näe, mis ümbruskonnas toimub... Oh, neid esoteerikuid!:)

hiilin...vaikselt...:D