Ma sooviks, et mees omaks aju, mille IQ oleks tublisti üle saja. Seda on vaja selleks, et temaga saaks rääkida näiteks filosoofilistel teemadel ja tema eksistents ei piirduks õllepurk näpus teleka või arvuti ees oleskledes päeva õhtusse veeretamises. Loomulikult on vajalik, et mees pidevalt ka raamatuid loeks nagu ma isegi, ega räägiks vaid kooli kohustuslikus programmis olnud "Ümera jÕest" või "Meelisest".
Samuti võiks meesinimene omada empaatiavõimet, sest endal on see iseloomujoon olemas.
Vastastikku peaks olemas olema austus teineteise suhtes.
Naine võiks suhtes siiski naiseks jääda, mitte muunduda remondimeheks-kõiketegijaks. Samuti ei pea mees muunduma vaid pelgalt tööloomaks. Oma ala asjatundjaid-töömehi on vajadusel siiski võimalik raha eest koju tellida, et nad hädavajalikud tööd ära teeks.
Loomulik, et mõlemad teenivad ausa tööga raha ega ole parasiidid, kes teise nahal liugu lasevad.
Mingit vingumist söögitegemise jms suhtes ei peaks ka olema, sest teen ise hea meelega maitsvat toitu ja leian, et äärmiselt meeldiv on kui mees ka vahel mind omatehtud toiduga üllataks.
Kõik arusaamatused (olgugi, et vahel ebameeldivad) tuleks enne avameelselt ära klaarida kui need nii suureks paisuvad, et kogu kupatuse uppi löövad. Seega usaldus on hädavajalik.
Kui kõik on kahe inimese vahel korras, siis pole vaja kummalgi ka seksi vähesuse üle kurta ja vastassugupoolt maha teha.
Muid pisiasju nagu hügieenist kinnipidamine jms on ka, aga see kuulub juba elementaarsete asjade alla.
Loetelu tuli välja üsna igav ja provokatsiooniks jääb sellest vist penile väheks. Ma saan muidugi aru, et tema sooviks on kõik siinsed üleolevalt saata sokke kuduma või kampsuneid heelgeldama, sest muud ta mõistus vist eriti ei võta, aga noh, äkki ikka leiab mingi punktikese, mille tõttu saaks mu seeliku külge hambad lüüa ja pisut lõriseda ning purõjat pini etendada. Jõudu sulle, naisteka penirakats!