50+ nurgake
Kooselu mõte vanemas eas?
üks eit 18. aprill 2013, kl 12.04 |
tibu 18. aprill 2013, kl 12.23 |
Jõhkard oled, m51, sinusuguseid ilueedisid on tutvusportaalid täis, ise ka ei tea, keda tahab, jookseb endiste ja praeguste naiste järgi ja otsib uusi ja näe, siingi mõni moor hõigub veel poolt. Anna mõistust! tee neid teemasid palju tahad aga minu arvamus sellest ei muutu. Kui sa sebid siin ja seal,kas sa üldse nende naiste peale oled mõelnud, millist valu sinu edasi-tagasi jooksmine neile võib valmistada.Veerevale kivile sammal ei kasva.
tutšik 18. aprill 2013, kl 12.31 |
Lee 18. aprill 2013, kl 12.34 |
M51 18. aprill 2013, kl 12.42 |
:-))))))
Tundub, et peaksin võtma uueks nimeks JÕHKARD .
Nüüd pean minema check-out´i tegema, siis autosõit, lend ja selle kõrval veel üks toimetis ära lõpetada.
Aga muidu sain hamba verele ja loodan jätkata reede hilisõhtul.
Seniks tervitused abi- ja kooselulistele ja "muudele lindudele".
Tundub, et peaksin võtma uueks nimeks JÕHKARD .
Nüüd pean minema check-out´i tegema, siis autosõit, lend ja selle kõrval veel üks toimetis ära lõpetada.
Aga muidu sain hamba verele ja loodan jätkata reede hilisõhtul.
Seniks tervitused abi- ja kooselulistele ja "muudele lindudele".
kraaks 18. aprill 2013, kl 12.46 |
tibu 18. aprill 2013, kl 12.50 |
Sinu oma elu, tee, mis tahad aga ära teiste elusid sellise suhtumisega riku, kas arvad tõesti, et need su lahkuläinud naised arvavad, et oled tubli mees ja see, et jooksed edasi-tagasi, ongi normaalne. Nüüd sebid siin. Sinust ei saa küll asja korralikule naisele, usu mu sõnu. Ei saanud sa teise naisega elatud, läksid lahku, no mis krmse pärast saad sina nüüd jälle elatud inimesega, kellega ei saanud elada, suhtumised, olemus on inimesel sama, ainuke mis muutub on vanusenumber ja elulised kogemused aga see on ikka arenemise suunas, mitte taandarenemise suunas, et jälle see, kes ei sobinud, hakkab jälle sobima.Ei saa neist inimestest aru ja mida sa loodad, kuisa nii nõrk oled, et vastuargumente ei seedi. sa pead kõik vanad asjad punktiga lõpetama, alles siis saad paranenult tulevikku looma hakata. Ma mõtlen armusuhted aga niisama möla internetis ajada, no selleks pole vaja oma suhteid ja muid siin lahti rääkida.
reede õhtu 18. aprill 2013, kl 12.52 |
tibi50+ 19. aprill 2013, kl 14.38 |
maru tõsine 19. aprill 2013, kl 14.44 |
maru tõsine 19. aprill 2013, kl 16.30 |
:) 19. aprill 2013, kl 17.01 |
maru tõsine 19. aprill 2013, kl 17.46 |
maru tõsine 19. aprill 2013, kl 18.05 |
M51 19. aprill 2013, kl 22.39 |
Tere õhtust, Eestimaa.
Olen siis pehmo või jõhkard, tõde on lugeja ajus ja tuleneb tema kogemustest.
Eks iga suhe algab puhtalt lehelt ja peaks kestma surmani. Sel juhul võiks arvata, et enneaegne surm tagabki lõpp-õnneliku suhte, enne selle tulevikus purunemist.
Elumerel ootavad aga karid igas lahesopis.
Kui esimene suhe algab varases eas, pole veel rikutust ja on lootused koos kasvamisele, noores eas tehtud tervetele lastele ja kogu elu pühendumisele teineteisele.
Kui suhte algus lükkub hilisemale eale, siis tekib analüüsivõimalus teiste ja/või sõprade baasil, nende võimalike vigade ja pettumuste põhjal hoiakute võtmine.
Sealt edasi on vanatüdruku/poisi staatus, milliseid on küllalt nähtud. Nende rõõmuks on oma sõprade laste hoidmine ja koostegemised.
Iga asi omal ajal.
Noorelt on inimene avatud ja valmis ise kõike katsetama. Ja kui midagi halvasti - siis uuesti.
Kui vigu/probleeme lahendatakse koos partneriga, siis on OK. Kui minnakse lahendust otsima teistelt (ka sõpradelt), siis on kooselus midagi viltu.
Ka minu esimene abielu oli täielikult teineteisele pühendumine, ka töökoht oli sama, mis siis, et oli alluvussuhe. Jõudsime teha ka 3 last (eelmise sajandi lõpul) ning tõesti oli õnn õuel. Aga küllap see varane teineteisele ja perele pühendumine oli ka nii lõplik, et muu maailma jaoks ei olnud silmi. Ja kui ükskord silmad veidi avanesid, siis tulid meelde kõik raamatutest loetud lood ja teistelt kuuldud seigad ning tekkis soov ise ka mitte elust ilma jääda.
Ehk siis ühel koolitusel tekkis hea klapp ühe kauge kolleegiga ja sellele järgnesid nii lõpmatud kogemustevahetused, kui ka kohaliku baari südaöised ja sauna varahommikused külastused. Ühesõnaga, koolituse lõppemisel oli kokkulepe, et 1 kuu möödudes helistame, kui veel üksteist mäletame.
Ja eksivad need, kes arvavad, et telefonid tummaks jäid.
Ühesõnaga kaalul oli rohkem kui elu - üks abielu 3 lapsega ja teine abielu 2 lapsega.
Ning mõlemad noorelt abielule pühendunud läksid lõpuni - poole aasta pärast oli 1 lahutus ning veel aasta pärast ka teine ametlik lahutus.
Koliti loomulikult teise linna ja kokku. Tekkisid ka laste jagamise teemad.
Lastega on siiski kõige valusam.
Kolm last jäid oma ema juurde, teised kaks tulid ka oma ema juurde ja nendega moodustasime uue pere. Ja tänaseni on mul selle kasutütrega parimad suhted, noormees oli uue meeskodanikuga loomulikult reserveeritum. Ja tänaseks on ka siin viljad näha - neiu on 33-lt üksik, noormees on teinud oma ema kahekordseks vanaemaks.
See elu kestis tegelikult ainult viis pikka ja tegusat aastat, mis pakkusid meile uusi ja erutavaid kogemusi pereelus, kooselus, töises elus (kuna mälemad olime väga edukad), ja samavõrra vaatasin ka meie endiste kaasade elusid. Nende valu ja tundeid võib vaid aimata, aga nende ülesaaamine sellest tegi neile au. Nende mõlema ees võtan nüüdki mütsi maha.
Ja tegelikult moodustame tänagi koos teatud tutvuskonna, kuna laste ja ekskaasade kaudu oleme kõik ju seotud.
Kirja on pandud väike lõik juhtunust ja usun, et nüüd saan laviini nördinute hääli, et milleks ja kellele.
Leiaks toetust ja jõudu, siis jätkaksin õpetuseks teistele.
Olen siis pehmo või jõhkard, tõde on lugeja ajus ja tuleneb tema kogemustest.
Eks iga suhe algab puhtalt lehelt ja peaks kestma surmani. Sel juhul võiks arvata, et enneaegne surm tagabki lõpp-õnneliku suhte, enne selle tulevikus purunemist.
Elumerel ootavad aga karid igas lahesopis.
Kui esimene suhe algab varases eas, pole veel rikutust ja on lootused koos kasvamisele, noores eas tehtud tervetele lastele ja kogu elu pühendumisele teineteisele.
Kui suhte algus lükkub hilisemale eale, siis tekib analüüsivõimalus teiste ja/või sõprade baasil, nende võimalike vigade ja pettumuste põhjal hoiakute võtmine.
Sealt edasi on vanatüdruku/poisi staatus, milliseid on küllalt nähtud. Nende rõõmuks on oma sõprade laste hoidmine ja koostegemised.
Iga asi omal ajal.
Noorelt on inimene avatud ja valmis ise kõike katsetama. Ja kui midagi halvasti - siis uuesti.
Kui vigu/probleeme lahendatakse koos partneriga, siis on OK. Kui minnakse lahendust otsima teistelt (ka sõpradelt), siis on kooselus midagi viltu.
Ka minu esimene abielu oli täielikult teineteisele pühendumine, ka töökoht oli sama, mis siis, et oli alluvussuhe. Jõudsime teha ka 3 last (eelmise sajandi lõpul) ning tõesti oli õnn õuel. Aga küllap see varane teineteisele ja perele pühendumine oli ka nii lõplik, et muu maailma jaoks ei olnud silmi. Ja kui ükskord silmad veidi avanesid, siis tulid meelde kõik raamatutest loetud lood ja teistelt kuuldud seigad ning tekkis soov ise ka mitte elust ilma jääda.
Ehk siis ühel koolitusel tekkis hea klapp ühe kauge kolleegiga ja sellele järgnesid nii lõpmatud kogemustevahetused, kui ka kohaliku baari südaöised ja sauna varahommikused külastused. Ühesõnaga, koolituse lõppemisel oli kokkulepe, et 1 kuu möödudes helistame, kui veel üksteist mäletame.
Ja eksivad need, kes arvavad, et telefonid tummaks jäid.
Ühesõnaga kaalul oli rohkem kui elu - üks abielu 3 lapsega ja teine abielu 2 lapsega.
Ning mõlemad noorelt abielule pühendunud läksid lõpuni - poole aasta pärast oli 1 lahutus ning veel aasta pärast ka teine ametlik lahutus.
Koliti loomulikult teise linna ja kokku. Tekkisid ka laste jagamise teemad.
Lastega on siiski kõige valusam.
Kolm last jäid oma ema juurde, teised kaks tulid ka oma ema juurde ja nendega moodustasime uue pere. Ja tänaseni on mul selle kasutütrega parimad suhted, noormees oli uue meeskodanikuga loomulikult reserveeritum. Ja tänaseks on ka siin viljad näha - neiu on 33-lt üksik, noormees on teinud oma ema kahekordseks vanaemaks.
See elu kestis tegelikult ainult viis pikka ja tegusat aastat, mis pakkusid meile uusi ja erutavaid kogemusi pereelus, kooselus, töises elus (kuna mälemad olime väga edukad), ja samavõrra vaatasin ka meie endiste kaasade elusid. Nende valu ja tundeid võib vaid aimata, aga nende ülesaaamine sellest tegi neile au. Nende mõlema ees võtan nüüdki mütsi maha.
Ja tegelikult moodustame tänagi koos teatud tutvuskonna, kuna laste ja ekskaasade kaudu oleme kõik ju seotud.
Kirja on pandud väike lõik juhtunust ja usun, et nüüd saan laviini nördinute hääli, et milleks ja kellele.
Leiaks toetust ja jõudu, siis jätkaksin õpetuseks teistele.
rebane 19. aprill 2013, kl 23.08 |
Rebasele 19. aprill 2013, kl 23.16 |
kata 19. aprill 2013, kl 23.16 |
Aga mis siis selle teise eluga juhtus? Tavaliselt lähevad teise ringi elud selle nahka, et emb-kumb ei suuda võõraid lapsi omaks võtta. Sina, saan aru, suutsid? Suured tunded + tolerantsus laste suhtes - mis siis viltu läks?
(Tunnistan, et mul on metsikult raske mõista meest, kes jätab oma kolm lihast last, et hakata kasvatama võõraid - aga ju mehed on selles osas siiski kuidagi teisiti tehtud.)
(Tunnistan, et mul on metsikult raske mõista meest, kes jätab oma kolm lihast last, et hakata kasvatama võõraid - aga ju mehed on selles osas siiski kuidagi teisiti tehtud.)
rebane 19. aprill 2013, kl 23.30 |
tibu 19. aprill 2013, kl 23.35 |
katale
Mis siin keerulist on, sellepärast lähevadki tal need kooselud lõhki, et ta ei suuda ex-i jättagi ex-iks, ta suhtleb kõikide oma naistega nagu elaks nendega ikka veel koos ja see viibki ühe kooselu teise järel lõhki.
Ta , mees, kirjutab ise ka ju:
...Ja tegelikult moodustame tänagi koos teatud tutvuskonna, kuna laste ja ekskaasade kaudu oleme kõik ju seotud...
Mis siin veel keerulist peaks olema.Mees on kõikide oma naiste jaoks alati olemas ja ta ei pea primaarseks ka momentkooselu ega kaaslast, seda kolmandat, kes ka mehe jättis kui ta tagasi keris oma teise naise juurde. Seda tüüpi meestel alati juhtub mingi naisega intiimolukord, eih ega ta ei otsi aga näe juhtub ja siis läheb suhe edasi jne...Kuni keegi lahutab temast.
Mis siin keerulist on, sellepärast lähevadki tal need kooselud lõhki, et ta ei suuda ex-i jättagi ex-iks, ta suhtleb kõikide oma naistega nagu elaks nendega ikka veel koos ja see viibki ühe kooselu teise järel lõhki.
Ta , mees, kirjutab ise ka ju:
...Ja tegelikult moodustame tänagi koos teatud tutvuskonna, kuna laste ja ekskaasade kaudu oleme kõik ju seotud...
Mis siin veel keerulist peaks olema.Mees on kõikide oma naiste jaoks alati olemas ja ta ei pea primaarseks ka momentkooselu ega kaaslast, seda kolmandat, kes ka mehe jättis kui ta tagasi keris oma teise naise juurde. Seda tüüpi meestel alati juhtub mingi naisega intiimolukord, eih ega ta ei otsi aga näe juhtub ja siis läheb suhe edasi jne...Kuni keegi lahutab temast.
Rebasele 19. aprill 2013, kl 23.41 |
Lisa postitus