Tänan veelkord selle laheda nime eest.
Lähtudes teemaalustajast peaksime siin mõtisklema kooselu võimalikkuse üle Maal.
Kui nüüd räägiksin jätkuvalt oma kogemustest ja elu lõppematust ilust/valust, siis peaksin tooma hulganisti juhtunud seiku ja näitama inimesi "õiglases" valguses ja siis teeniksin kindlasti hävitava hinnangu oma tegemiste ja tegamatajätmiste kohta ning lõpliku hinnangu a´la joodik ka veel, jõhkard, eriline tüüp jpm.
Aga sellest arvamusest on minul savi.

Praeguses seisus olen üksi ning tajun hirmuga üha suurenevat töökoormust - nimelt teatud tegevusala mahud kasvavad nagu pärmi peal ning minul tuleb seetõttu aina rohkem aega kulutada targale nõustamistööle. See annab küll vägagi soliidse, kordades keskmist palka ületava sissetuleku, kuid kas kogu oma aja müümine on tark tegu? Kooliski ju õppisime, et suurimaks väärtuseks muutub tulevikus vaba aeg. Ja kellele on seda tulemit vaja? Kas lastele? Nende elud on paigas ja see täidab minu hinge rahuloluga. Teatud etapp on elus läbi. Ja ka lapselapsed kasvavad. Oleksin nagu piibuga vanaisa, aga tegelikult 51 ja arutlen vanade ja uute kooselude üle. Küsimus on, kes enne teeb poeg oma esimese pulma või teen kunagi mina veel oma neljanda?

Aga tegelikult on hinges tühjus. Ma ei süüdista kedagi peale iseenda. Olen püüdnud pakkuda kõike - nii hingele kui ihule, ehitanud kodusid, avastanud maailma, külastanud 5 mandrit. Aga ju siis valele andnud inimesele valesid asju.
Ennast korrates - aastatesse on mahtunud vähemalt 3 elu, aga lisaks veel paar väiksest elukest ja üks pikk salaniit.

Peale 3 lapse ja 2 lapselapse oli veel üks tütar, kes kukkus ära seitsmendal kuul. Esimese abikaasaga võttis aega paar aastat, kuni sellest üle saime. Ja unustusse nihkus tuttava psühholoogi abiga.
Eelmisel sajandil elasin üle õnnetuse oma jalaga, mis sundis mitmeks korraks haiglasse. Ja tagantjärele olen kindel , et minu jalg põhjustas ka ühe lahkumineku, asi ei olnud ainult abikaasa uutes suhetes. Ja sellegi eest maksis saatus kellelegi eluks ajaks kätte, aga sellisel moel, mida siin ei saa kirjutada.

Elu on tohutult mitmapalgeline. Nagu ütleb kirjasõnagi: ükskord saavad esimestest viimased ja viimastest esimesed.
Abikaasa, kellega oled 10 a abielus, pöörab nõmedate vihjete tõttu lõplikult selja, ja inimene, keda 14 a nimetadagi ei suutnud, tuleb tagasi.
Hetkel on südames veel tühjus ja segadus. Kas on jaksu uueks ringiks, uueks katseks? Kas on veel midagi uut kogeda? Kes suudaks veel midagi uut pakkuda?
Meenub üks viimaseid kordi viimases kodus, mina ülakorrusel , tema alumisel. Hommikul üles tõustes lõi vasakusse külge terav valu - närvipõletik, mis ei lasknud püstigi ajada. Hüüdsin paar korda oma ex-i, kes umbes 10 minuti pärast vaatama tuli. Järgnes küsimus:
"Mõtlesin, kas hakkasid ennast pooma ja ei saanud taburetti alt ära?!" - seda kuulsin elus esimest korda.
Ise olen seni korduvalt mõelnud tablettide peale.
Ma ei oota uusi tutvusi, ei oota hinnanguid. Ma ei oota midagi.

kulla ahasveeru!
kust kyll sellise julma inimese naiseks leidsid?! sedasi ei 6elda ju oma vaenlaselegi.
lohutuseks saab vaid 6elda,et mina naiteks ei kiirustaks uute suhetega. vanad peavad enne ikka hingest lahtuma,et uus saaks 6nnelikult alata.seniks aga on t66tamine vaid vaga heaks teraapiaks.

Ahasveerus, mis valdkonnas käib tark nõustamistöö? Ja mis tegevusalal mahud kui pärmi peal kasvavad? Ma oma senisest tööst tüdinuna otsin vahetusvõinalust, aga vaataks siis ju sinnapoole, kus mahud kasvavad.
PS Aga lugu on sul hea. Nimi kah :).

soovitus AHASVEERUSELE.
Sul praegu lihtsalt madalseis elus. Ikka juhtub. Kui sa tagasi vaatad, siis su elu on olnud huvitav, aga pidevalt süüdistad ennast. Ma ei süüdistaks, vaid need on valed valikud. Inimene õpib vigadest ja kui saab selgeks, ei ole enam seda vaja korrata. Mis sul oma eksiga klaarimata jäi, mõtle järele. Ma näen et oled kõvasti haiget saanud, aga kui panna kaalule, kui palju ise oled haiget teinud, kas kaalukausid oleksid võrdsed.
Tore et tuled siia arutlema, aga lahendus? on Sul juba olemas kui natuke mõtled, oma südant kuulad ja selle järgi toimetad. Inimene ei peagi kogu aeg midagi otsima, vahel lihtsalt leitakse ka otsimata.

räägi aga räägi, küll me usume, D

" Suvitajates" ütles peremees linnapreilile, kes elu keerulisuse üle kurtis:" Ära sa ise oma elu keeruliseks ela." kuldsed sõnad mu meelest.

KAS ME OLEMEGI SELLES MAAILMAS ÜKSI?

Mitte tulnukatest mõteldes.
Tunnen end tihti ihuüksi, ja seda isegi suvel Pärnu Vallikääru musaüritusel (Bobby Mcferrin jt.)või näiteks Tallinna Kaubamajas. Rääkimata oma kodust.
Aga kes on meie teelised, keda me tõesti vajame ja kellest puudust tunneme?

Minul on kolm poega ja kuigi noorim on 21 ja vanimal (28) on juba kaks tütart, siiski on nad kolmekesi oma kaaslastega mulle lähedasemad kui minu abikaasad kunagi on olnud. Olen varem juba tähendanud, et lapsed on ainsad veresugulased ja seda on tunda igal nendega koosoldud hetkel. Kuigi on ka abikaasadega olnud võrratuid hetki, mis ei unune ja emotsioone, mis toidavad hinge, kogemusi, mida eales üksi ei saa. Oma lastega olen lõpuni vaba.
Lapsed on omad. Ja ka rohked kasulapsed on armsad, kui nad jagavad usaldust ja ma tajun, et mind siiralt oodatakse. Võrratu on ka see hetk, kui pojatütar pistab oma käe minu pihku või kui usaldav teismeline võtab minul ümbert kinni. Neid hetki ei saa rahaga osta. Siin ei maksa naistele ostetud kasukad ja kuld ega jõulukingid.
Kuigi üks klassik ütles "Mehed tulevad ja lähevad, aga kuld jääb!". Tõeliselt kuldne inimene oli, koolidirektor nagu minagi nooruses.

Ka oma laste ema on püha. Kuigi olen temast lahus üle 18 aasta, pole teda kunagi unustanud, olen hoolitsenud tema ja laste eest, aidanud kujundada soovitud kodu, hoidnud neid kogu aeg ratastel, viinud reisidele, juba Hispaaniasse 4 korda. Ja kui seda teha oma uue abielu kõrvalt, on see siis abielurikkumine?

Vend. Kui meid koos nähakse, peetakse teda nooremaks vennaks, kuigi on aastate poolest vanem. Mida aasta edasi, seda olulisemaks muutub seegi suhe. Lastena tuli ikka ette kiskumisi, ülikooli ajal toetasime üksteist pidevalt ja nüüd oleme iga aastaga lähedasemad. Arvata et mõnikord lähedasemadki kui abikaasadega. Pigem ootan temalt minu järjekordse kooselu kohta mõne sõna, kui kelleltki teiselt.
Ei tea ju ka vanemad kõiki minu eluetappe sügavuti, kuigi nad püüavad kõigest väest mõista. Aga eks ole nemad juba 54 aastat koos elanud ja seetõttu ei kujuta minu 3 (ja rohkematki) elu ettegi.
Aga nad on olemas ja on tegusad, elavad üle 80-ne veel omaette.

Jah, meil on viimastel fotodel koos 4 põlvkonda ja see on omaette vaatamisväärsus. Ja selline mustvalge foto on ka minul eelmisest sajandist (isegi eelmisest aastatuhandest!) oma vanaema, ema, abikaasa ja pojaga.

Aga mis teha siis nende naistega? Abikaasadega?
Võta või jäta?
Helista või sõbrale.
Aga vaevalt temagi kõigest toimuvast enam aru saab või mõista suudab. Viimati suhtlesime veebruaris.

Igapäevane on töö ja üksindus.
Higi, veri ja pisarad, nagu ütles Winston Churchill.
Kus on siis kodu, päike ja heinamaa?

ma nuputan praegu...kumma rikkurist vennaga on tegu? kas Mukesh Ambaniga, kes juhib keemiatööstusgiganti Reliance Industries või Anil Ambaniga, kelle suurim investeering on telekomigigandis Reliance Communications :)))

milline mehe hala. selline kannataja ja kurvameelsuse musternäide. mis sul ometi viga on, miks sa oled selline, esita need küsimused endale. räägid õnnehetkedest lastega ja ometi halad aga kus naised on ja kui kurb sa oled.
sul on tegelikult antud palju rohkem kui keskmisele mehele, seega ongi normaalne et ka sina annad rohkem kui keskmine mees. ootad tänulikkust? keegi ei hinda sind kuigi sina rabad ja kuldad, mõtle siis siit edasi miks see nii on. sa tahad iga antud asja ja teo eest tasu, või vastuteenet või vähemasti tänu, sellepärast.
millist naist sa õigupoolest taga nutad ja oma üksinduses süüdistad. mõtle see nüüd välja enne kui siia järjekorde hala ja soigumise kirjutad.
ma loen seda ja tore et oskad oma elu lahti kirjutada, aga leia nüüd ka lahendused, ära jonni nagu väike laps.. tahan, tahan, aga siis mida?

See pikajutumees küsib, mis teha naistega? Milliste naistega,kas sul oma naistega, kust võtad, et nad sinu naised enam on, kui juba lahku mindud, on nad igaüks eraldi kellegi teise naised juba. Ja mis sina sinna enam puutud, lase need ex naised vabaks ja ära nooli enam ... Niimoodi need seisakud elus tulevadki kui inimene elab ikka veel minevikuvarjudega ja käib ex-idega kõikidega läbi nagu poleks lahku läinudki. Ei oska koos elada, ei oska lahku ka minna ,kui ka läheb, siis ei oska lahti lasta. Mida sa vingud, kui närvid läbi ja pea valutab,ei suuda ega oska olla, mine psühhoterapeudi jutule.

Mina küll nii ei ütleks. Olen näinud vägagi lähedalt meest, kes on nii katki, et kulus mitu aastat, et kokku lappida. Mina see lappija ei olnud. Lihtsalt tunnen lähedalt seda inimest. Aga ka mehed nutavad ja see polegi paha, vähemalt on hingega inimesed.

kiiksuga oled? tibu saadab psühholoogi juurde aga sina paned oma kommi tema kommi peale, milles pole mõtet.täitsa kiiksuga, kommivad aga ise ei loe eelmist kommi läbi.

Arvan, et viisiitsuhtel on mõtet,kuigi, kui just jah pikaaegne suhe on lõppenud mingil viisil, siis vajatakse kohe samasugust suhet tagasi.Ise olen elanud üle pikaaegse suhte lõppemise ja olnud väga õnnetu, teinud igasuguseid rumalusi, mida isegi nooruses ette ei tulnud.
Aga nüüd naudin iseolemist, kuigi jah, see võttis pea 10 aastat aega minu elust. Ei taha siduda ennast kellegagi, kes ei vasta minu tasemele ja huvidele, ei armu enam seksi pärast, kuigi tahtjaid oleks.Elus on ju nii palju huvitavat ja erinevaid inimesi.

"...ei armu enam seksi pärast..."
Kuidas see käib?
Mul eluaeg ikka armumine kuidagi hoiatamata juhtunud ja siis seks järgnenud. Et vastupidi ka - krt, peaks ehk proovima?
Ahasveerus, ära sa siin neid sarjajaid tõsiselt võta, kirjuta ikka - see on tõepoolest üsna teraapiline tegevus, ehk tuleb ka selgus.

kooselu ongi austav selektiivne olukorra lahendus üksindusele ja teadmisele, et sa oled väljavalitu ning samas talud seda teist enda kõrval, sees ja peal igapäevaselt ja erinevates ilmastikuoludes.

jube kui minu tee peaks näiteks ristuma sellise inimesega kui ahasveerus...jube veelkord jube

analüüs analüüsi otsa ja ikka tulemuseta
parem suhtleks abielus mehega

EKS me kõik siin maailmas
oleme
joodikud, vargad, liiderdajad, laiskvorstid, tainapead...

Kas tunnete ära?

no sel mehel ju väga madal enesehinnang ja määrab ennast ju ainult läbi suhete.. keda huvitavad su lapsed ja lapselapsed.. meil kõigil nad olemas ühel ajahetkelm naisi huvitab rohkem, kes oled sa ise..
tundub selline irin virin enesehaletseja.. hale mees ühesõnaga..vaevalt vanade naiste elust just üks iriseja puudu on..

vanad naised oskavad ise suurepäraselt iriseda

Lugupeetud kooselajad,

Ja ongi kahe nädalaga saanud 3500 postitusest üle 9000
:-DDDDD

Püüame siis tulevikuski jätkata kirjanduslike katsetustega.

Uskumatu lugu sellest,kuidas korteri endine omanik käeraudades hullumajja viidi.

Coming soon.

Lee!

Leel on sünnipäev?

Lee üllitab seebikaid.

loeme siis edasi Lee seebikaid.
siin foorumis ongi loomeinimeste osakaal keskmisest kõrgem.

noh aga targad nõuandjad ka soovitavad, et kui lapsed suured ja ilma mööda laiali, hakake tegelema LOOMISEGA. Leel veel kutsikas vaja suureks koeraks kasvatada ja hakkab tulema seda *seepi*:D

no ega sest koera kasvatusest suurt "seepi" ei saa :)))
kasvatuseks on vaja palju kiitust, silitamist ja maiust. kutsikaga koos olles peab maius kogu aeg taskus olema. kui kutsikas teeb midagi sellist, mis pererahvale ei meeldi, tuleb ta tähelepanu mänguga pahanduse allikast eemale tõmmata. kui kutsikas kipub omapäi jalutama minema, tuleb kutsikas karmihäälse käsklusega " siiiia!"...enda juurde kutsuda. kui kutsikas peremehe juurde jookseb, tuleb teda kiita ja maiust anda. jne, jne, jne...
mul endal on praegu, tänu lastele...suur emane Saksa lambakoer. meie teineteise mõistmine on algusest peale läbi kiituste ja maiuse käinud :)))

Usun, et hea ja piiramatu fantaasiaga kirjanik saab ka igapäevastest argiaskeldustest loetava "seebi" kokku kirjutada. Koerakasvatuses on aga kindlasti palju põnevaid ja kordumatuid nüansse, mida teistega jagada.

Pärast kõike juhtunut ei näe uuel kooselul mõtet.
Parem üksi.
Tuleb varsti suvi ja jaanipäev ja talv ning jõulud.
Vahing kirjutas: "Kellega veedad jaanipäeva?"
Sel aastal mitte kellegagi.

sel üksiolemisel häda. Ega sa üksinda maailmas ei ole. Sõbrad tuttavad, sugulased, isegi lapsed.
Sa näikse pidealt ahastavat, kuidas naised liiga teevad, kurvameelsuse musternäide.

Enda tühjaks kirjutamine ei ole ahastamine.
Joo purk õlu ja elu on ilus.