Ega ilmaaegu ei öelda, et vana kõverat õunapuud enam sirgeks ei kasvata. Raivo on ja jääb selliseks nagu ta on - tema elu juhib vaid sugutung. Ma praegu mõtlesin, et kui Raivost karikatuur joonistada, siis ma teaksin, mis kujuga ma ta pea joonistaksin.;)
Aga et Raivo ei saaks hakata jälle vana plaati keerutama teemal, et kõik vingerdavad tema küsimustest kõrvale, siis vastan tema küsimisele sügise kulgemise kohta meelsasti.
Mul, kui vooruse verstapostil, on hea meel tõdeda, et sügis on pakkunud mulle suurepäraseid loodusfotosid, mille jäädvustamiseks ma teen pikki jalutuskäike värskes õhus, vahel peatun isegi oma jooksmismarsruudil, et mingist minu meeli köitvast või imelikust nähtusest pilte teha.
Aja, mis jääb üle tööst ning lastest, veedan joonistades ja lugedes. Olen kaevunud filosoofiasse, psühholoogiasse ja keha ning meelte tervendamisest kõnelevatesse raamatutesse.
Ühesõnaga, Raivo, minu käest ei kuule sa mitte ühtegi mullivanniseiklust, adraseadmine ja sügiskünd jäägu põllumeeste pärusmaaks. Olengi sinu suureks pettumuseks vooruse verstapost, kelle õige koht oleks nunnakloostris.;)