Jagan laskmata karu nahka :) praegu, kuid see tuleb mul suurest vaimustusest.
Nohile, hällilaulust, muidu on ju sõnad ilusad, kui asendada: "kergem on meil kannatada üheskoos" sõnadega
"vanaema jääb sind igatsema siin"? Mõte on laulul ju ilus, et kui laps hakkab sära kätega haarama lendab lind kambrinurka ja kui jalad juba kannavad, siis lendab metsa äärde. Kui tuleb aeg kodust lahkuda, lendab üle mere kuldne lind. Või on kogu lugulaul sinu kõrvale liiga kurb?
Meie rahval oli suuline mälu, rahvalaulud ja "Kalevipoeg" antigi põlvede kaupa edasi laulmiste kaudu.
c*) - mina olen kodus ja olemas, aga ei taha oma tarkust noortele peale suruda.
Meil on kombeks, et igas kodus kehtivad oma reeglid, kui onu juures ei tohi diivanil püsti hüpata, siis tädi juures võib, üks vanaema lubas joosta esikust magamistuppa, teine mitte ja lapsed võtsid üsna loomulikult need erisused omaks.
Nüüd tahaks teada, kas teil pole meeles, mis sõnadega lohutati või rahustati ja uinutati väikelapsi?
See kõik on ju üsna pisikene killukene lapse kasvatamise juures. :)