samal ajal kondab ümbritsevas metsas eksinud mees, kes üritab leida kõrtsi, milles oma janu kustutada. kõrtsi ta ei leia, aga ulualuse, kus Byxen hetkel pesitseb, küll. pidades seda paremaks variandiks kui langevate lehtedega kase all istudes kuiva kõri kurta, ründab ta kipakavõitu ust ja satub komistades peeglitagusesse maailma.

Byxen, vanaldane mees, asetas lühinägelikult salapärase pärgamendi kogemata kombel lahtisele küünlale liiga lähedale ning see võttis tuld. ta üritas seda küll kustutada, kuid alles jäi sellest vaid väike ääreke, millel võõras keeles kaks sõna.

Byxen ohkas ja riietus põhjalikult, et jõuda õigeks ajaks algavale vastuvõtule.

selle aja jooksul oli peegli läbinud seninägematu hulk naissoo esindajaid, kes kõik kulutulena levinud vastuvõtust kuuldes tallmeistri hütti ründasid.

Irostõnil oli alguses tegu, et neid ohjata, aga mingil hetkel sai ta aru, et see on mõttetu ja nii astus vana teener lihtsalt kõrvale.

läbi peegli vupsasid nii noored, keskealised kui vanemad daamid. kõik heameelest õhetades juttu vadistades ja eelolevast sündmusest jutustades.

Ropp Raivol oli preislannade ees pisikene eduamaa. ta jooksis nii nagu ta polnud eales seda teinud. isegi keskkooli spordivõistlustel polnud ta tüdrukute ees kenitlemise pärast nii palju higi valanud kui praegu.

hämaravõitu suures koridoris oli seintele riputatud erinevate kunstnike maale. olid ka mõned skulptuurid, kuid need olid siiski sedavõrd väikesed, et nende taha poleks olnud Raivol võimalik end peita. seega jäi talle ainsa võimalusena joosta.



mõned maalid:

https://www.youtube.com/watch?v=F5SVyFIfL60

preislannadel polnud aga aega maale vaadata, seega jäid need kunstiteosed neil nägemata.

https://www.youtube.com/watch?v=NI6acp6fNHA

esimesena peeglisse sisenenud enesekindel daam aga oli sel ajal kui koridoris käis Raivo maratonijooks, välja jõudnud sellisesse kaunisse kohta.

https://www.youtube.com/watch?v=cJmN7GEWarE

hulk aega metsas ekselnud kesvamärjukest otsiv mees oli aga silmanud peeglitaguses koridoris maale, mis meenutasid talle äsjast metsa all olemist ning ta suikus turvalisena näivas kohas maalide all rahulikult unele.

https://www.youtube.com/watch?v=zrIItF2HYgI

kui Irostõn oli suutnud vaevu porised kingajäljed põrandalt pühkida, saabus Ernst von Byxen, kelle vana teener nüüd samuti peeglini juhatas ja talle meeldivat lõbutsemist soovis.

Von Byxen lahkus ruumist nii nagu teisedki enne teda.

samal ajal randus sadade miilide kaugusel laev, millest astus välja salapärane isik, kes võttis suuna vana tallmeistri hütile. tema olekust võis välja lugeda reisiväsimust, kuid samas ka teatud kindlameelsust mitte peatuda enne kui soovitud eesmärk on saavutatud.

kauged maad ja elu laeval oli talle olnud pikka aega argireaalsus. tormine meri ja imelistes värvides päikeseloojangud merel olid kütnud tema igatsust kindlale maale jõuda. nüüd oligi ta teel, et näha inimest, kelle järele ta kõige suuremat igatsust tundis.

https://www.youtube.com/watch?v=Ow5ZT3q4LDk

kunstiteadlaste kommentaarid ja muusikute lingid, et teemat edendada on loomulikult igati teretulnud. kuidas pidu muidu edeneda saaks kui DJ-d magavad õndsa und.;)

"ah kuidas tahaks praegu vette hüpata", mõtles Raivo, kui ta oli end üsna hingetuks ja higiseks jooksnud, "otse mullivanni, aga nende paksude preislannadega ei lähe ma miski hinna eest. äkki leiab Irostõn mulle mõne kena slaavlanna?"
kiireid tagasipilke heites lähenes ta jänesehaake tehes rutakalt peeglile ja astus sellest välja, et minna vana teenrit otsima.

seisan ukse taga, mille peal on number 11 .. tõmban närviliselt

hinge ja kontrollin, et ikka hea välja näen..vajutan uksekella..kuulen

kuidas sammud liginevad...ta avab ukse ja naeratab mulle...võtab mu

käest..

tõmbab mu sisse ja sulgeb ukse..olen tema käte vahel ja me

suudleme kirglikult..ta käed on kõikjal mu kehal... tal oleks neid nagu

rohkem, kui kaks...silitab pluusi all mu rindu..ta teab, kuidas, et see

mind hulluks ajaks..hellitab õrnalt mu rinda..sõrmeotstega võtab nibust

ja pigistab..see

on nii valusalt mõnus, et vaid oigan...juba oleme magamistoas..tõstan

käed ja ta võtab mul pluusi seljast..lükkab mu pikali voodile..avab

püksinööbid..tõstan puusad ja aitan püksid maha..selga jäävad vaid

stringid..mis on niisked juba ihast..ta naeratab ja lükkab oma sõrmed mu

häbemesse..silitab ja hellitab kliitorit...suudleb mu kõhtu...lükkab

sõrmed mu sisse ja liigutab neid...olen nii valmis

tema jaoks, kuid ta jätab pooleli..võtab end riidest lahti ja ka

minu stringid kaovad kusagile..ta ajamata habe kriibib ja kõditab mind,

kui ta

keelega mu tupe suunas liigub..lakub....ohkan vaid, kui ta keel

mu sisse kaob..ta lisab sellele oma sõrmed ja liigutab neid seal

kiiresti..keelega ringe teeb...saan orgasmi...mu lihased tõmblevad tema

sõrmede ümber.. .ta tuleb ülespoole..istub mu peale.. paneb oma riista

mu rindade vahele.. lükkab mu pringid rinnad selle ümber...mu käed on

tema keha all kinni..ma olen abitu ja naudin seda...ta lükkab oma riista

mulle suhu..riist liigub rindade vahel ja ots minu suus..järjest

kiiremini...tuleb ülespoole ja lükkab veel rohkem end mu suhu..seal

otsas on väike tilk, mille ma oma suhu püüan..nii soolakas ja hea..veel

ja veel...

siis tuled maha ja tõstad mu jalad enda õlgadele...kepid mind

hooga..pigistad mu

rindu...keerad mu ümber seest välja võtmata..ja kepid mind tagantpoolt

veel kõvemini...tunnen et lähen pooleks su suure riista otsas..vajun

voodile, sest saan orgasmi ja ei jaksa enam

põlvitada..tõmbad mind tagasi...rinnad vappuvad..tõmad mu kõvasti oma

riista otsa...ja siis sa lõpetad...su riist purskab..see tuline juga mu

sees...on liiga hea..ma tulen veel kord..vajun voodile ja sina mu

otsa...peagi alustan aga uuesti su riista hellitamisega huultega ja me

jätkame.......

kaks tundi hiljem seisan teisel pool ust..täielikult

rahuldatud..alati valmis tagasi tulema ja mitte kunagi rääkima...

paraku ei jõudnud ta eriti kaugele, kuna teda pimestas ere valgus, mis tema ees sähvatas ja Raivo naelutatuna seisma sundis.

kui ta silmad valgusega harjusid, nägi ta enda ees silmipimestavat kaunitari, kes teda enda poole näis viipavat. Ropp Raivo kehast uhkas üle kuumalaine ja nõtkuvi põlvi vankus ta kaunitari poole. ihahoos haaras ta imeilusa naise käsivarre järele, kuid siis keeldus tema nägemismeel uskumast seda, mida nägi.

poolpaljas näitsik muutus hetkega jubedaks koletiseks ja kähistas oma jubedate kihvade, leegitsevate silmade ja haisva suuga Raivole näkku: "Sa ju tead, kes ma olen... Asmodeus - iha ja kire deemon. Ma tean kõigist su patutegudest ning tulin sulle nüüd järele. Sul õnnestus küll mu kahe teenri käest põgeneda, aga minu käest enam mitte.

seda oli isegi Ropp Raivo jaoks liiga palju. ta ohkas raskelt ja langes mürtsti taedvusetult tare põrandale.

Asmodeuse saadetud preislannad kaotasid Raivo silmist tänu sellele, et komistasid maalide juures õndsa und magava ja oma jalad välja sirutanud külastaja jalgade otsa. üksteise otsa koperdanud preislannad kirusid kurja, ajasid end püsti ning kadusid imelikul kombel nüüdseks ehmatusega ärganud kuivavat kurku kurtva mehe silmist silmapilkselt.

juhukülaline raputas pead, et nähtust aru saada, aga pidas seda vaid unenäoks ning hakkas enda ümber nüüd selgema pilguga ringi vaatama: "Kuhu ma küll sattunud olen? Olen ma ärkvel või on see ikka veel uni?". neid küsimusi endale korrates, ajas ta end püsti ja võttis ebalevalt suuna eemalt kostuva muusika poole.

Pole paha. Juba on mängu toodud pisut naisi ja pisut seksi.
Slaavitari kirjutatu on ilmselt copy paste Maaja ajakirjast:)

„Tundub, et siia on lisatud originaalsemat luuleloomingut. Tubli töö ma ütlen!
Kuna on saabunud pikad ja pimedad novembriõhtud, siis ma mõtlen, et mulle kuluks üks tore mullivanniseiklus ära!“

Oh, ei taha vinguda la-femme sünnipäevateemas, kus sul ei tulnud pähegi õnnitlemine :((
Sul, Raivo, vana olijana, pole sugugi kahju tuusata a-la: „Mina kiidan selle heaks; mulle su see jutt ei meeldi.“

nii nii..la femme teemas ei taheta vinguda..aga minu omas küll?:P
hääke küll..see selleks..laseme parem uut laulu ..uues koosseisus:P
https://www.youtube.com/watch?v=CREnc-bHtWo

esiteks, sa saad suurepäraselt asjadest aru, teiseks, oled nii mõnna, et mingi väikese segamise pärast sa ennast küll riivata ei lase.
Niisugust nohi ma tean ja lugugi pean. :D

vaata aga vaata...mind teatakse ja lugugi peetakse:PPP..ei noh seda enam ma pean seda kordama..et eputada:PPPP

eksole, nüüd sai vanainimene tiivad :-D lennata sa ju nendega võid aga usu, maandumine läheb raskeks :-DD

no näed siis..mis vanamehest sa räägid...ma ikke daam ja kolmekümbine:PPP..sealt vanusest annaks juba lennutada:P

naisterahvaga saaks hakkama, moodne ajastu, targem meditsiin ja hea kosmeetika. vanusega pealtnäha sama seis, kortsud kokku, botoks näkku. daamiga aga läheb raskeks, see miski jääb puudu ;-D kui selle suudad leida, anna tuld :-D
ps. isegi daamid ei lenda

27 oktoober. kl.17.44 kiri ei ole kirjutatud slaavitaril. Kellegil on väga hea fantaasia, et kirjutab siin slaavitari nimel sellist kirja. ''slaavitari'' autor võiks kirjutada enda nime all.

no nii..täna võiks juba küll jõulukellad mängima hakata..ja mis siis et lund pole..vaatame siis pildilt vähemalt:P

Alles jõudis kohale sünge sügis oma tormide, pimeduse ja tusaga. Lase möllab! Jõulud tulevad seekord järgmise aasta veebruaris:D
Sünge sügise sünge lugu sügisjõululine selline:D
https://www.youtube.com/watch?v=VYffGOMCcMQ

Tulla külla, olla muhedas seltskonnas, nautida päeva pikenemise minuteid, häid piduroa aroome nuhutada, panna käsi sõbraliku õla ümber ja mitte karta hammustavat vastust oma sõnadele. Küll ole-ks hea.

lange teisele leheküljele ... veel.


V.Luik
Miks on igal ajal omamoodi valu,
mis meid kõiki elavaid teeb üheks tõuks?
Käsi kirjutab ja kord see tume valu
tõuseb paberilt ja muutub Elujõuks.

Proosas.
Mina mõtlen teisiti, pole nõnda, et laps ise veel kõnet mõistmata, ei saa aru, kas talle lauldakse salmikesi või lihtsalt "hopa-hopa, kiigu-kaagu".

Sinu arvamusele, et vanaemad on suutelised ise luuletama, kui olukord paras ja aeg käes, tunnistan, et mina ei ole suuteline.

Lisaks ma tahaks väga laulda just neid vanu hällilaule, :) naljaks praegu hea jutt, laps alles tulemata.:)

Kas pole ilus see A.Sanga hällilaul:

ära nuta ammu enne sinu sündi on su eest kõik nutud nutet` maimukene naera veel sa naerda võid
veel sa õndsalt uinud väeti veel ei rõhu sinu meeli maised mured ja sa unes viibid kaugel kaunil maal

kui sa silmad avad näed sa enda rinnal kuldset lindu kuldsed on ta tiivasuled, kullane tal hari pääs
kui su kätes on ju jaksu sirutad nad sära poole lendab ära sinu rinnalt kambri nurka kuldne lind

kui su jalgades on jaksu ja sa astud sära poole lendab ära kambri nurgast metsa äärde kuldne lind
kui sa ütled jumalaga ema lähen õnne püüdma lendab igaveseks ära üle mere kuldne lind

ära mine lapsekene ära mine üle mere ära mine kergem on meil kannatada üheskoos
ära mine lapsekene ära mine üle mere ära mine kergem on meil kannatada üheskoos

no ma ei tea...natukene raske see hällilaul..pisikesele olevusele..teine alles õrn ja väeti..juba tahad talle nutust ja murest laulda...ja kannatamisest...ei see lugulaul mitte ei lähe:P