Mis mõttes "ära tule üldse ütlema"? Tal oli ju ometi õigus sulle öelda, et ära enam helista. Igal inimesel on see õigus, keegi ei pea suhtlema ebameeldiva inimesega.

Sa oled juba nii vana ja lootusetu juhtum. LIhtsalt lõpeta halamine ja sulle pole mõtet ka midagi selgitada, sest sa ei saa aru. Sa keerad teiste jutu hoopis kuhugi mujale, ilmselt teed seda ka reaalis pluss veel negatiivne aura, mis sinuga kaasas käib.

nojaa

Kooliõde teadis väga hästi, et ma ei helista või kui, siis 4 - 5 aasta pärast.

Kui ma nii ebameeldiv, siis milleks 18 aastat tagasi mulle numbri üldse andis ?
Teadis ta ju mind lapsest saadik.

Kusjuures ma ju ei tea, äkki tõesti oli kooliõel sel ajal hirmus kiire periood ja päriselt ei olnud ka sekunditki aega.

Ma ju ei tea seda.

Kui inimene ütleb " ei ole aega ", kas see on ettekääne või tegelikult ka on millegagi väga hõivatud -- kes seda teab ????

Ma ei teagi, mis põhjuseks oli, et ligi tuli nähvama.

Viisakas oleks olnud ikkagi öelda, kui juba vaevus ligi tulema.

Kui midagi ei öelda, siis see näitab LUGUPIDAMATUST, ÜLEOLEKUT, see oli ju teise ALANDAMINE.

P - le
Kuidas jutu mujale keeran, appi ?

Räägin kogu aeg konkreetsest asjast ja püüan küsimustele täpselt vastata.

nojaa

Küsisin, et millega nii hõivatud oled, et lausa ekstra ligi tulid nähvama.

Siis algul ei vastanud midagi ja kui küsimust kordasin, ütles, ei ole sinu asi.

Ma ei saanud üldse midagi aru.

Mu meelest oli meil mõnus, positiivne vestlus, tegime nalja, naersime.

Üldse ei saa sellest nähvamisest aru.
Olin kui puuga pähe saanud.

nojaa

Aga me ei suhelnud ju, tänaval viisakusest teretasime, aga ei rääkinud.

Need 3 telefonikõnet 18 aasta jooksul olid asja pärast, ma ei helistanud niisama.

Me ei suhtle ju, ma ei söandagi talle niisama helistada.

Viimane kõne läks pikemaks, aga mu arust oli meil mõlemal lõbus, kooliõde telefonis naeris südamest.

nojaa

Suhtlema ????
Aga me ei suhelnud ju.

nojaa

Nii et ma ei saanudki teada, kas mina ei kõlba, et ÜHE kõne pärast tuli nähvama või tõesti oli mingi kiire periood.

Või oli üldse mingi 3. - s põhjus.

Ma ju ei tea seda.

Väga ebaviisakas on lihtsalt nähvama tulla põhjust ütlemata.

Ma ikka ei mõista, mis takistab sul võtmast omale lemmiklooma, kassi või koera, kellega tegeleda, ja kes sul muremõtteid ja kinnisideid vähendaks. Kui sul ei ole lähedast inimest, siis MIKS ei sobi loom seltsiks?? Koerajalutajana saaksid suhelda ka teiste koeraomanikega, kerge on kontakteeruda, tean omast käest.

Kodulooma soovitati peel eelmise teemas vähemalt kolmkümmend lehekülge. Vastused olid ''miks ta mulle sellise sõnumi saatis'' ja ''sookaaslased nähvavad mulle''. Mõttetu mutt.

P tüüpiline vastus on: aga lemmikloom ei asenda inimest! Ja olemegi jälle alguses tagasi ... :-D

P teemadega kursisoleva inimesena arvan, et P, kes ei ole oma elu jooksul armastust tunda saanud (ka mitte vanematelt), ei oska seda ka anda kellelegi, ei loomale ega inimesele. Sellepärast ta ei suuda ka ette kujutada, mis tähendab kellegi eest hoolitsemine, temal on vaja ainult kedagi, kellega vaielda ja lõputult targutada, samas ennast madaldades ...

Loom on muidugi hea ja truu kaaslane.

Kuid kas muudab kooliõe nähvamise olematuks ?

Olematuks muudab see, kui kooliõde otse ütleb, talle ei meeldinud mu juures see ja see asi või siis, et oli elus halb periood ja ei tahtnud võõrastega ( ma ka võõras, ei ole ju sõbranna ) rääkida või oli tõesti selle ja selle asjaga hõivatud.

Miks seda nii RASKE öelda on ????
Vot sellest ma ei saa aru.

Kui juba nii palju sai, et tuli ligi nähvama, siis kas paar lauset veel on ületamatu raskus ????

jah

Eksid, mitte mingil juhul ei meeldinud mulle kooliõe nähvamine.

See on ju otsene alandamine.

Mina ei alandanud ise ennast.
Kooliõde tuli ju mind alandama.

"Loom on muidugi hea ja truu kaaslane.

Kuid kas muudab kooliõe nähvamise olematuks ?"

....................................................

Ja JÄLLE algab otsast peale! :-D

Kui juba nähvama tuli, kas siis nii ületamatult raske oli paar lauset veel öelda ?

Ei, pee ei tohi mingil juhul looma võtta. Ta on nii enesekeskne ja ükskõikne inimene, et laseb loomal rahus nälga surra ja siis on veel pahane pealegi: ''kas oli raske siis selgelt öelda, et süüa tahab!''

Aga ma püüangi aru saada, mis põhjusel kooliõde nähvama tuli.

Kas seda on siis palju palutud ?

Mina talle ju ligi ei läinud.
Tema tuli mulle ligi nähvama.

Kui juba nähvama tuli, kas tõesti käib üle jõu paar lauset veel öelda ?

Selline poolik lause on teise ALANDAMINE, näitab üleolekut.

Kui on natukenegi viisakust, siis põhjendad oma nähvamise ära.

Sa võid ju endale ette kujutada, et teil oli tore vestlus, aga järelikult tegelikult jättis see talle nii vastiku tunde, et pidi tulema ütlema, et sa talle enam lambist ei helistaks ja ta aega ei raiskaks. Millest sa aru ei saa? Või küsinud siis ise, eriti mõttetu on tagantjärele vinguda ja klatšida.

P. sõbranna võis omal ajal mõelda umbes nii: lootsin, et P.-st on mulle tuge, kuid selle asemel ta rusus mind oma pideva pugejalikkusega ja haledusega veelgi, ma olen sellest nii väsinud. Ja lihtsalt ütleski välja, mida mõtles. Sest tal oli mõõt täis. Ta oleks tahtnud suhelda inimesega, kes mitte ainult ei kuula ära, vaid suudab olla toetav, kuid hiljem mõistis, et oli aega veetnud energiavampiiri seltsis, kes on võimetu teistele toeks olema.

nojaa

Aga ma küsisin, miks nähvama tulid, mis sulle ei sobinud.

Mitte mingit vastust ei tulnud.

Hakkas hoopis rääkima, temal ei ole aega, aga mina käin sõbrannadega kohvikus.

Ühesõnaga hakkas mingit imelikku juttu hoopis ajama.

Mul ei olnudki mitte ühtegi sõbrannat ja kui ka käisin kohvikus, siis ÜKSINDA.

Üleüldse, mis kohvikud, mina ei rääkinud telefonis kohvikutest mitte ühtegi sõna.

Olin nii segaduses, midagi ei saanud aru.

kurbus neljandas astmes

Kas pead silmas naistuttavat, kes nüüd norrakaga abielus ?

Aga ma ju olingi naistuttavale toeks ja kuulasingi teda, mitte kunagi ei vaielnud vastu, olin kõigega nõus, mida ta ütles.

Hiljem saatis mulle sõnumi PUGEMINE ON SINU TÖÖ.
Väga paha tunne oli.

Kusjuures see ei olnud ju pugemine, mind oli niimoodi kasvatatud ja see oli minu tänu, et keegi üldse minuga rääkis.

Ma ju olingi naistuttavale toeks, kui ta üksik ja õnnetu oli.
Lasin tal olla enda pool, et ei peaks ennast nii üksinda tundma, kusjuures rikkusin suhte peigmehega.

Kas teise toetamine on siis mittevastuvaidlemine ja kõigega nõus olemine?? Mine arenema kusagile!

''mitte kunagi ei vaielnud vastu, olin kõigega nõus, mida ta ütles.''
sihuke limusk olidki? Kui sa ei tea, siis SEE ONGI PUGEMINE. Sa ei aidanud tal lahendada ühtegi küsimust, lihtsalt koogutasid, ahter uppis.

See sõbranna oleks ehk tahtnud rääkida inimesega, kellel on oma arvamus olemas...
Sa näed ju ise, et see, kuidas ema sind kasvatas, on olnud vale, düsfunktsionaalne. Juba su ema sai maailmast vildakalt aru ja kasvatas sindki selles vaimus.

See ei olnud sõbranna süü, et sind kasvatati maailmast ja inimsuhetest valesti aru saama.
Sõbranna oleks sinust rohkem lugu pidanud, kui sa oleksid pingutanud, et oma kodusest kasvatusest üle saada.
See, et kõik nagu ootaksidki sinult alandlikku käitumist ja suuri eneseohverdusi - selline tõlgendus maailmast eksisteerib ainult sinu peas.

Tegelikkuses on teistele sinu mõttemaailm ja "ohvrid" täiesti mõistetamatud ja nii nad lihtsalt suhtlevadki hoopis nende inimestega, kellest nad paremini aru saavad.

kurbus neljandas astmes

Aga naistuttaval oli hea mind ära kasutada ja panna tegema seda, MIDA TEMA TAHTIS.

Olin talle igapidi kasulik.

Mind väga huvitab, miks naistuttav minu enesehinnangut KOGU AEG VEEL ROHKEM ALLA SURUS ????

Tegi maha mu välimust, halvustas mind kogu aeg, et mu enesehinnangut päris nulli viia.

Mulle jäi just mulje, et talle oli vaja minu enesehinnangut päris maha suruda, et siis mind hea ära kasutada ja ennast hästi tunda.

Kas sulle jääb ka selline mulje ?

kurbus neljandas astmes

Aga naistuttav ootas ju minult ohvrit, kui mind peigmehest lahku ajas.

Kui ta ka vajas seda ohvrit, siis ainult selleks, et näha, kui kaugele üks limukas on võimeline minema. Selge ju, et pärast sellist ekstreemsust nii ühelt kui ka teiselt poolt ei saa enam mingeid suhteid olla, sõbrannasuhetest rääkimata.

Siis on selge, see kooliõde lihtsalt ei julgenud sulle otse näkku öelda, mis ta sust arvab.

P, kuidas kellelegi,aga mulle oled sa jätnud mulje kui väliselt lömitavast ja sisemiselt ussitavast kurjast inimsest, kellel pole teiste inimeste kohta midagi head öelda. Sind ei huvita teised inimesed, sind huvitab vingumine ja trollimine. Mitmed imehead nõuanded lased sa sirgelt üle ( näiteks koer, miks sa koera ei võta?), sind ei huvita üksindusest pääsemine, sinu põhivaev läheb inimeste, kellega minevikus suhtlesid, tagarääkimisele ja nende halvustamisele.
Keegi ei taha oma tuttavatest nii halvasti rääkivat eite omale ligi lasta. Mida sa teed oma endiste tuttavatega teed ka kindlasti varem või hiljem teistega.

vale

Jäta nüüd, mis kui kaugele oli valmis minema ?

Naistuttav oli reaalselt kade, kuidas minul nii hea peigmees ja temal ei ole.
Ta oli reaalselt pettunud.