Mina suhtun AUSTUSEGA. Kui inimene ei jaksa enam Lasnamäel-Mustamäel elada ja otsustas sellest mülkast välja rabelda ja omale põllule maja osta, siis suhtun ülima austusega.


Meie tegime oma Nõmme majalobudiku rahaks ja ostsime ka maja uusrajooni, ja kujuta ette, kahe ja poole aasta jooksul pole mul enam eriti meelde ka tulnud, et 13 aastat sai Nõmmel elatud. Saan ennast lõpuks puhtaks pesta ja wc-s vett tõmmata, mida mul 13 aastat polnud. Ja kujuta ette: mina, minu mees ja meie 2 last on õnnelikud!
Olgu lisatud, et meil on kivimaja, ja olgu lisatud, et meil polegi tegelikult maja, meil on kõigest paarismajaboks. Ja ei ole põllu peal, on metsa servas. Kuid küprokmaja põllu peal on miljon korda parem kui linnakorter, kus 24/7 pead võõraid elusid elama.

Siin ilmselt tuleb natuke lähtuda sellest, kust inimene tulnud on. Kui ma oleks sünnist saati elanud kuskil Lasnamäe kortermajas ning mu vanemad ja vanavanemad oleks samuti kõik linnainimesed ja elavad sarnases kohas, siis oleks põllumaja täielik paradiis. Kuna ma olen pärit mujalt, metsade vahelt lähedal asuvate järvede keskelt, siis on põllumajad minu meelest jällegi jubedad kohad. Kindlasti on nad märkimisväärselt väärtuslikumad näiteks 20 aasta pärast, aga see on ju ikkagi pikk aeg.

Kus näiteks sellised küprokonnid on, nagu keegi siin eespool kirjutas? No Tallinna lähiümbruses näiteks? Ise küll näen valdavalt korralikke maju, kui ringi liigun ja üldse ei halvusta, et kes kus elab. Jo siis oli inimesel mingi mõte,miks ta selle valiku tegi.

põllu peale kolimine on jah jube saavutus, kõlab nagu oleks vaeste getost välja murdnud ja katusekorterisse või luksvillasse kolinud :DDDDD

Kortermaja ise enesest on juba väike geto, isegi siis, kui ta asub kõige prestiižsemas linnaosas. Kui neid kortermaju on terve linnak või linnaosa, siis see ONGI geto, ja loomulikult on Inimese jaoks see saavutus, kui ta sealt välja murrab. See on tema isiklik saavutus, mida ta võibolla 5, 10, 25 aastat on planeerinud ja hinges kandnud, ja ühel hetkel lööb kaane pealt, ja kui kuskil mõni põllurajoon kerkib, siis inimene läheb getost ära. Getoelanikule, kellel pole sääste ega rikkaid ameerika onusid, ongi see saavutus, kui ta LAENUGA saab põllumja omanikuks. See on võibolla tema elu tippsaavutus, ja jumal tänatud, et leidub inimesi, kes võtavad riske oma ja oma laste elujärje parandamise nimel. Kummardus selliste inimeste ees!

Palun seletage lollile, miks on maja põllul etem OMA majast Nõmmel või Pirita vanemas osas, miks sedasama laenuraha ei saanuks kasutada maja parendamiseks (vesi, kanalisatsioon, korralik remont, välimuse vuntsimine) ja renoveerimiseks?

See on paljude esimese põlve oma majja kolinute sündroom, et kortermaja on igal juhul geto. Nõukaajal jäi ju majaehitus 50 aastaks peaaegu soiku ja need tillukesed omaehitatud majad on niruvõitu kah.
Majaehitus on liiga palju närve ja raha võtnud, järele on jäänud pingul ja väsinud isiksus.
Järgmine põlvkond on lahedam - neil on vaateväli laiem, nende maailmas on värve rohkem. Ja nad sõimavad vähem.

Ise põllu peal ei ela ühtegi taolist tuttavat ei oma, aga infrastruktuuri ja looduse puudumine ning ka väike krunt ei häiri (aeda ikka rohkem kui ridaelamuboksi tagaõues ja sinna võib üht-teist kasvama panna ning enda peenike pere on juba gümnasisti seisuses). Ülehinnanud ja s.itasti ehitatud uuseluruume kohtab kõikjal, mitte ainult põllul.

to prole lumpen
See krundi suuruse jutt on üks kõige lollakamaid jutte üldse, vähemasti rääkides Tallinnast. Kas provva lumpen teab, mis oli nõuka aja standard krundisuurus Tallinnas? Kas on sul üldse aimu, kui suured krundid on Lillekülas, Pirital, Nõmmel, Kakumäel jne? Kuku nüüd pepuli, aga see suurus jäi 500-600m2 vahele. Linnakrundid pole mõeldud põllumajanduseks, kus peaks olema ruumi nt kartuli ja kapsa kasvatamiseks.
Seal samas Nõmme kandis on suured krundid (olen muide ise suure krundiga Kivimäe majas üles kasvanud, tunnen kogu piirkonda suht hästi) vähemuses võrreldes nn standard linnakruntidega. Täpselt sama lugu Piritaga. Lillekülas pole minu teada ühtegi suurt krunti ja küllap olid omal ajal ka selle piirkonnaga seoses provva lumpeni sugused arvamusliidrid olemas. Rajatud ju kogu piirkond väga märjale alale, algstaadiumis polnud seal ei tegu ega nägu. Nõukogude inimene eelistas elada sooja veega lasnaka kõikide mugavustega korteris. Ometigi oli ka teistsuguse arvamusega inimesi (enamasti eestlased, ülla ülla), takka järgi oli nendel teistel siiski parem maitse...
Täpselt sama lugu on nüüd nende uute piirkondadega, 20a pärast jällegi provva lumpeni sugused ei mäleta enam, mida nad kunagi arvasid (ehk siis tänasel päeval), need on arenevad piirkonnad, kõike ei saagi korraga, haljastust ei ole üleöö. Kui aga suur krunt on tähtis, siis tuleb maale kolida...

Kusjuures nende uute nn põllumajade hulgas leidub ka kahtlemata kehva asukohaga alasid ja ka kehva kvaliteediga maju. Tundub, et keskmine inimene teeb oma järeldused nende järgi, samas kus on kvaliteet taga ja lahendus hea, neid ei teata, kui just selle ala inimene pole (mis seal imestada ajakirjandus eelistab kirjutada pigem halvast kui heast näitest). Mulle tundub, et lumpen teeb oma kaugeleulatuvaid järeldusi ka ainult ühe konkreetse piirkonna järgi (mainisid raudteed)- rumal inimene tundud!

Provva kortsul soovitan ajas edasi minna ja arh. ajakirju lugeda (kui rumala inimese muljet ei taha jätta...ja seda sa ometi ju ei taha) Praegu tundub, et inimene on kinni omades 60-ndate stampides ja lugemus antud alal (võhiklikkus haiseb läbi arvutiekraani) piirdub kusekollase õhtulehega!

Issand kui loll teemaalgatus, mis see on miski provokatsioon w? Ehitagu need põllud enne väikseid maju täis mitte paneelikate magalarajooniks.

Tänan sind, üks, vastuse eest. Ma ei topi oma nina teiste rahakotti vaid mind siiralt huvitab, mis tööga Eesti vabariigis saaks endale nii öelda "normaalset" (suhteline mõiste muidugi) elu lubada. Aga nagu aru sain, tuleb ka Teie sissetulekutest lõviosa välisriigis töötamisest. Aga mind huvitab info Eestis peetavate ametite kohta peale riigikogu, sest otsin võimalusi koduvabariigis normaalset ametit pidada.

Kas konsultandid ja IT alal töötavad isikud saavad ka meil Eestis konkurentsivõimelist töötasu?

Teretulnud oleks veel ameteid ja ideid.

IT alal, oobe, saab konkurentsivõimelist palka, kuid sina mitte, sest sina teed tööd raha pärast. Töökust ei saa õppida, oobe. Isegi mitte Nordis.

Mis asi see "Nordis" on?
Loomulikult teen ma tööd raha pärast. Kui mul seda oleks jätaks ma need mõlemad ja tegeleks sellega, mis tõeliselt huvitab kuid ei müü. Ja töökust pole mul vaja õppida. Minu tööpäevad algavad kell 9 hommikul ja lõppevad kell 21 või 22 õhtul. Ka laupäeviti ja pühapäeviti. Viimane korraline puhkus, kui oma väljateenitud puhkepäevad tõesti puhata sai, oli mul 2001 aastal. Enda kodus olen kõik oma kätega ehitanud ja teinud. Olen saanud selle eest ka "Kaunis kodu" kampaanias erikategoorias tunnustust. Oma neljarattalise sõbra remondin samuti ise. Ja küttepuud teen ise. Ja lapsed olen ise ilma vanaemade ja tädideta suureks kasvatanud. Seega ma arvan, et asi pole minu töökuses. Ideid oleks vaja.
Seega veel häid ja tasuvaid ameteid?

tubli naine siis, nagu traktor kohe. eks muidugi peab naine kõike ise tegema, kui ilma meheta on lapsed hangitud. ainult et mina küll häbeneksin sellist elu. vanatüdrukust karjäärinaine pole küll mingi asi, millega uhkeldada

to Oode
sa said valesti aru, ma ei tööta selles mõttes välisriigis, ma ei ole ühegi välisfirma reatöötaja, ma otsin ise endale tööd, projekte, milles osaleda, mida konsulteerida, kogu maailmast, keegi ei tuleks neid mulle niisama pakkuma, ise tuleb vaeva näha. kui ma istuksin vaikselt ja mugavalt mõne firma palgal, siis oleks sissetulek ka kümme korda väiksem. ise tuleb aktiivne olla.
väike firma on täiesti eestis, ma ei tee seda raha pärast, vaid selle pärast, et on huvitav, sisse toob ka aga see on suhteliselt kõrvaline küsimus. mehega on suhteliselt sama lugu, ise otsib, ei istu kellegi palgal, müüb oma oskusi siia ja sinna.
loomulikult on kõige mugavam istuda kindlas kohas, saada kindlat palka, see lihtsalt ei too eriti sisse. ise majandades ja vastutads, ise otsides, on riskid suuremad aga ka sissetulek suurem.
tuntud aladest tean näiteks mitut tõlki, kes üsna hästi toime tulevad, paremini, kui nende tõlkebüroos istuvad kolleegid, sama lugu, ise otsivad, ise näevad vaeva, ise otsivad kliente.

Pappmajade ehitajatesse suhtun ükskõikselt. Samuti pappmajade omanikesse. Läksid vaesekesed lihtsalt suure hullusega kaasa. Aga kuna teole järgneb alati tagajärg siis peavad nad ise vaatama mis ja kuidas edasi. Samuti võid osta palkmaja mis müügiks üles vuntsitud ja aastaga läbi mädaneb või puuseent täis. Ses suhtes on muidugi uue asja ostmine natuke eelistatum. Kuigi ka uusi asju ehitatakse meil vahel nii, et see võib samuti aastaga ära mädeneda.

oobele. Nagu näha jäävad kõik vastustega natuke hätta. Ju siis pole kellelgi välja pakkuda seda õiget ametit. Ja enamus on oma papi kokku ajanud sahkermahker või esivanemate maade ja talude müügist või välismaal töötades. Või ei julgeta öelda, et ka mitte midagi erilist tehes võib head nutsu saada, kui omatakse tutvuseid ja sooje töökohti.

Aga tasuva ameti saamiseks peaks olema eriharidus.
Pakun paar ametit
arhitekt - vajab eriharidust
insener - vajab eriharidust
fotograaf - vajab annet ja koolitust
raamatupidaja - vajab eriharidust
omavalitsuse ametnik (linnapea, abilinnapea, volikogu esimees, vallavanem jne) - vajab poliitikasse minemist

Muidugi ei pruugi Eestis ka tasuvale ametile turgu olla, seepärast oleks kõige kindlam mõni riigiamet või poliitika.

Rohkemaga jään minagi praegu raskustesse.

>Kuidas suhtute neisse, kes suurte laenurahadega ehitasid omale >küprokonnikese põllu peale. Ei kaunist loodust, infrastruktuuri, >ei õiget ühendust keskusega. Aga nii uhke on ju olla majaomanik, >olgugi, et laenu maksta vbl ei suuda ja lõunaks saab perele vaid kiirnuudleid pakkuda.

Eestlane tahab mõelda, et teistel halvasti läheb, et selle taustal ennast paremini tunda. Teemaalgataja ilmselt pole omanik, vaid vaene üürnik, kellel kahjurõõm:)
Mul paar-kolm tuttavat noort peret, kellel samuti laenurahaga n.ö "maja põllul".
Kuid selliseid probleeme nagu kirjeldatud, neil ei esine: on loodust ümberringi uusmajaderajaooni kõrval, krundil mõni kaseke kasvamas, teevad aias sõpradega grillipidusid, on läheduses külapoodki olemas, kuigi oste tehakse siiski linnas sees Selveritest ja Prismadest, peres kõigil 2 autot, seega ühistransporti ei vajata ja keegi neist kiirnuudleid ka ei söö. Ise olles neil külas käinud, peab ütlema, et positiivne tundus-ruumi palju, kõik moodne ja helge, sai aias grillida, on saunad ja mullivann. Mina korterielanik ja sellistel külas käies tekkis endalgi mõte vaadata mõnd majakest linna lähedal. Tahaks ka rohkem avarust ja oma aeda.

Seega kui kellegi pakkuda Tall. külje all uusrajoonis uut maja kuni 1,5 milj, andke teada!

Arhitekt, uue trendi järgi paberile sirgeldatud lahendusi ja ultraminimalistlikke mikroküüne ei muuda miljööväärtuslikuks ükski ajakiri. Mina eelistan ajatut stiili, milles on esteetiline interjöör ühendatud õdususega ja niisuguseid maju on ehitatud aastasadu, aga harva eksivad need põllu peale.

"utor: oobe
Aeg: 09-10-09 20:12

Äkki keegi ütleks, mis töö see selline oli, millega nii ruttu ratsa rikkaks sai, et majad, suvilad, autod, ja muu tilulilu endale juba varases nooruses ja ruttu-ruttu sai kindlustatud?"

Keegi neistmeist pole rikas, kõik majad-autod on ju laenurahaga ostetud! Suvilad on pigem saadud päranduseks, perede maakodud vanaisa-vanaema ajast.

Illustratsiooniks mõned pildid:

1) Elu nagu saunas. Väljast saun, sisekujunduse põhjal jääb mulje, nagu oleks üritatud sauna, pubi ja maakoha kultuurimaja tantsusaali paari ruumi kokku suruda. (<http://www.kv.ee/muua-kaunis-maja-taebla-joe-kaldal-joepiiri-85-mee-1371921.html?nr=4&search_key=750551c112ef17246d745fc4dd0f33f4&largeimages#23>)

2) Väike lahangukamber. Lõhume kõik vaheseinad maha, liidame ruumid üheks suureks saaliks, et tekiks tunne, nagu oleksime ühetoalises. Eriliselt meeldiva mulje jätab magamistuba, mis on äravahetamiseni sarnane tüüpilise hosteliga Ida-Euroopa väikelinnas tehasehoone kõrval. Näete, reisida pole vajagi, avame ainult ukse ja olemegi kohal. (http://www.kv.ee/muua-heas-korras-3toaline-85m2-elupinnaga-maja-tab-1357834.html?nr=13&search_key=f17dc25ee8b8142c4891f4341367b712)

3) Näide majast, kus klassika ulatab sõbraliku terekäe modernsusele. Avar, aga suhteliselt hubane, köögiosa seinad võiksid olla teist värvi, kuid need kapid on lihtsalt suurepärased. (<http://www.kv.ee/tartumaa-elva-pikk-5-tuba-2-korrust-kinnistu-kivim-1362679.html?nr=1&search_key=1833ce565c308b2d77dd7380ec64ccbd&largeimages#0>)

4) Hingematvalt kaunis interjöör, hea asukoht, kaunilt kujundatud aed, kõik moodustab terviku, kus luksus põimub hubasusega. Ainsana häirib trepp. (<http://www.kv.ee/harjumaa-tallinn-pirita-kaokapa-6-tuba-2-korrust-k-1031880.html?nr=22&search_key=3d2f15894e48bd447a05195f1a3956d4&largeimages#0>)

Mind häirib kahe viimase näite juures kõige enam hind, aga ega hea asi saagi olla alati taskukohane. Sisekujunduses ja arusaamas, mis on ühelt poolt luksuslik ja väärtuslik, samas hubane ja kodune, on meil küll väga üks maitse.

Olin Teist siiamaani väga heal arvamusel, eriti mis Koolilapse rubriiki puudutas. Kuid selles teemas olete ennast küll blameerinud, üks haritud inimene ei kritiseeri niimoodi teiste tööd ja vaeva, mis nende inimeste jaoks on kahtlemata parimast parim, kes on omale majad ehitanud-sisustanud.
(Esimese maja ostaksin heameelega ära, kuid mul pole seda lihtsalt vaja praegu, omal maja olemas ja suvilat ka praegu ei vaja.)

To Kortspõhi, igal inimesel on isiklikud eelistused sise- ja väliskujunduse vallas ja nende väljendamises pole midagi taunimisväärset. Eelnev ei puuduta ainult eramuid, vaid ka kortermaju ning avalikke ruume. Head maja ei osteta 1,5 miljoni eest ja praeguse arutletaksegi selle üle, miks osa inimesi otsustab niisuguse summa kulutada viletsa lauda peale, kui võiks selle eest muretseda avara ning kauni korteri linnas. Mina näen siin pigem üle oma varju hüppamist, sest maja mõiste seostub teadupärast jõukusega.

Elage ise ja laske teistel elada, no mida asja on oma nina teiste eludesse pidevalt toppida.
Nõus paksprse arvamusega, enne ehitatagu tulevatesse elurajoonidesse väikeelamuid, igatahes parem variant kui uue lasnamäe loomine.

kle Kortspõhi interjöör on juba hoopis teine teema. Niipalju kui maitseid niipalju ka arvamusi, ühele ema teisele tütar. See hingematvalt kaunis interjöör mulle nt üldse ei meeldi. Mis tapeet, mis mööbel...Kapid mida kiidad, kriibivad nii kolmandas kui neljandas näites lausa silma. Mulle nt meeldib moderne sisustus, antud näidetest esimese maja interjöör meeldib kõige rohkem, ok püstiste taladega on üle pakutud, muudaks ka vannituba ja rohelist tuba. Ah mida iganes, see on tõesti teine teema juba.

maitseasi, kas tõesti on sellest nii raske aru saada? inimesed on erinevad, maitsed on erinevad. mulle jälle meeldib see maja, neid pr Kortspõhja poolt näiteks toodutest pean esimesi pisikesteks ja ebakvaliteetseteks, teisi aga igavateks, mu vanemate maja on umbes selline. vanainimeste või väikekodanlaste maitse.

selline maja on minu minimalistihingele sobivam:

http://www.kv.ee/muua-maja-up-315m2-krundi-pindala-1200m2-kaunis-ha-1233694.html?nr=104&search_key=060875976a3b8a53555858fd2e6854a2

ka ise elan sarnases. selle maja köök on enam vähem minu maitse järele, muu mitte väga, vannituba on lihtsalt jõle ja maitselage, samuti on igal pool liiga palju kola, veidi iluravi, kvaliteetsemad mööbliesemed ja vähem kila- kola ja hakkaks juba looma.
te ju võite väita, et ainuvõimalikud on nikerdatud kapikesed ja muu taoline, siiski, see on teie arvamus. maailmas on küllalt teistsuguseid inimesi, see ei tee neid kõiki veel lollideks, et neil teiega sarnane maitse ei ole.
laske nüüd aga tulla, sõimake, ausalt ei viitsi vaidlusesse laskuda, maitse ei ole selline asi, mille üle saaks vaielda.

Oi-oi, viimase lause teine pool ajab küll marru! Maja võib osta ka 1,5 miljoniga, kui kesklinna korter maksab 4 miljonit. Kumb jõukam on, kes ostab odava maja või kalli korteri?

MAJA mõte on see, et see on OMA. Mul seisab tühi korter kesklinnas (nõukaaegne) ja Te ei kujuta ette, kui palju jama on korteriga, isver, maksude maksmine (tühi korter) on nagu hiina mõistatus, mina ei saa pihta, miks see nii keeruline peab olema, kõik käib K/Ü kaudu, pole aimugi, mille eest maksad. Majas on selge: vaatad näitu ja maksad selle järgi.
Minu 160-ruutmeetrises uues kuudis on kommunaalmaksud madalamad kui ema-isa nõuka-aegses 3-toalise korteris. Lisaks see, et korteris EI SAA elada, ema-isa tahaks nii väga oma maja, VÄIKEST maja, kuid nad ei jaksa enam kolida, vanust juba 70+.

Olen elanud igasugustes korterites, eestiaegsetes ja veneaegsetes, ja ma ei lähe enam iialgi korterisse, ka mitte uude, mitte mingil juhul. Kui oma KUUDIST pean kunagi mingil põhjusel välja kolima, siis lähen ükskõik kuhu põllumajja, aga mitte korterisse. Kuid ma loodan, et ma saan oma uues KUUDIS siiski elu lõpuni elada, sest vanuses 40+ ei viitsi ka enam kolida, niigi juba küll rännatud ja paremat elu otsitud. Leidsin, rohkem pole vaja!

Tõesti maitseasi, nii ultramodernses nagu üksi näide, jääksin ma füüsiliselt varsti haigeks, sest ma ei tunneks end vabalt ja mugavalt, selline tunne on, et kuskil on valvekaamera, mis kõike filmib ja see steriilne köök on kõikse jubedam (see sobiks haiglasse, aga mitte koju), muule võib veel andeks anda, sest seal ei karju punane värv, mida ma lausa vihkan sisekujunduses. Mulle meeldib mõnes avalikes ruumides (kontorid) modernsus, aga kodu ja ka kohvikud peavad olema hubased, soojad, pehmed ja mõnusad

Kuigi Ühe pakutud maja pole minu maitse ning seal elada ei soovi, on minimalistlikust väljanägemisest hoolimata tegu hoonega, mida võib majaks nimetada. Minimalistliku sisustusega viisaka korteri saab 1,5 miljoniga muretseda, aga vaevalt kahe esimese maja sisustus kellegi südamesoov on, pigem ajendatud põhimõttelisest soovist elada majas, aga rahaline pool seda ei võimalda.

Oma korterivastasust, armas Linna Lähedal Maal, oled juba ligi aasta väljendanud ja me kõik teame seda.

to Täpitriin
justnimelt, maitseasi, mina jälle jääksin nipsasjakeste või nikerdatud kappide vahel haigeks, ei oleks õhku hingata :) kontrollitud.
kumb meist nüüd loll on? mitte kumbki ju, asi on lihtne, ühele sobib üks, teisele teine. (see steriilne köök on muideks väga mõnus koristada, me teeme pidevalt süüa aga kööki on nii lihtne koristada, et see meil kogu aeg läigib, ainult tõmba lapiga üle ja juba korras)

Aga mina ehitasin Soome kalju peale suure kivist maja.Maa ostsin ka omaks. Maksta suudan ka seni kuni tööd on.
Kiirnuudleid söön ka vahel,maitsevad lihtsalt.

Kadedus kulla teemaalgataja võib muuta kringliks. Ela oma elu, ja öpi teiste vigadest või tee midagi kui sinu eesmärk on ka küprokmaja keset põldu.
Põld iseenesest hea ju, saab omad kartulid ja kapsad maha teha, pole vaja nuudelid sisse ajada.

NO JA sinna maja ümbere võib ju puid pöösaid istutada, pole hullu.