omanik,

näita meile linke, kus on need küprokmajad? Siiani kuulutustes põllugi peal näinud kivimaju ja puitkarkassmaju ainult. Elan südalinna korteris, kuid tahaks ka tall. lähedale maja osta lähiajal.

Autor: helen:(
Aeg: 09-14-09 16:34

Kes vähegi kokku puutunud vana maja remondiga, see teab, et hiljem oled peast hall ja rahakotis jooksevad ainult ämmelgad

Oleneb majast. Kui põhikonstruktsioonid on terved (pole mädanenud, vajunud vms.) ja toad ilusad neljakandilised, pole hullu midagi. Meie suguvõsa remontis vana maamaja (maakivivundament+ laudvoodriga palksein). Ei saa öelda küll, et see oleks olnud halliks ajav tegevus. Vastupidi, olime nii hasardis nõuka-aegset sünget viimistlust (tapeedid, pruun põrandavärv) maha kiskudes ja vaimustuses iga uue näo saanud ruumi üle. Uus viimistlus sai lihtne, ei midagi eriliselt kallist - värvist puhastatud põrandad laki alla, krohv parandada, kus vaja ja hele pastelne seinavärv või hele õrna klassikalisema mustriga tapeet. Iseloomu annavad vanad siseuksed, ahjupotid, korstnajalad ja põrandad + mõni vanem puitmööbel. Ütleks, et üldmulje on hele ja koristada lihtne (mida tavaliselt peetakse uute majade plussiks).

Kehvem lugu on võibolla nõuka-aegne maja, kus pole säilitamist väärivaid materjale-detaile (laudpõrandaid, siseuksi)ja kus on pugerik-ruumid ning soolikas-esikud, kandvad seinad, kust tahaks seina lammutada jne. Sellisel juhul ma ka eelistaks ehk täiesti uut lihtsat puitvälisvoodriga viilkatusega maja, tingimusel, et sees saaks kõik materjalid valida ise (mitte laminaatpõrandat, vaid laudpõrandat jne.)

Ainult iluaed mind ei rahuldaks, kindlasti tahaks marjapõõsaid, viljapuid ja suvel-värskelt-söömise-köögivilja peenraid (hernes, roheline salat, pisut varajast porgandit ja kartulit). Mul on nimelt selline kiiks, et meeldib vaadata, kuidas igasugu viljad suve jooksul valmivad ja siis ka suhu pista... Aga mitte midagi ülemäära, ei mingit orjamist - kõike just nii vähe, et hooldamine oleks mõnus töö värskes õhus ja et saak tegelikult ka ära söödaks. Aia oleks nõus rajama nullist kasvõi lagedale platsile, kuigi mõne suure puu olemasolu poleks ka paha. Tarbepuud-põõsad paneks niikuinii uued, oma maitse järgi sordid (juuriks vanad risud üles, kui neid oleks).

Eelnevat arvestades oleks üsna tõenäoline, et valik langeks mõne linnast väljas asuva põllumaja (kui krunt on pisikese tarbeaia jaoks piisav) või endiste aianduskruntde rajooni maja kasuks.
Talumajad pole piisavalt lähedal ja Tallinna vanemas rajoonis oleks jälle tarbepeenarde tegemine küsitav. Aga praegu olen veel noor korteriinimene ja maja niikuinii ei jaksa osta :)

millimalli,

"Meie suguvõsa remontis vana maamaja (maakivivundament+ laudvoodriga palksein). Ei saa öelda küll, et see oleks olnud halliks ajav tegevus. Vastupidi, olime nii hasardis nõuka-aegset sünget viimistlust (tapeedid, pruun põrandavärv) maha kiskudes ja vaimustuses iga uue näo saanud ruumi üle"

Kui teil on ehitusmehed omast perest võtta ja raha remondiks ka piisavalt, siis saab vana maja remonditud küll jah. Kui aga peab ehitusmehed palkama, siis jälgima ja ehitusjärelvalvet ise teostama, peale tööpäeva kogu aeg objektile kontrollima sõitma, siis avastama, et tehti jälle midagi valesti vms. No see käib ühele naisterahvale küll üle jõu. 50 000 oma raha läks sisse nigu niuhti ja selle eest eriti midagi ei saanud.

Ühesõnaga eelistan nüüd tuttuut maja ja kasvõi põllu peale. Nagunii pole aega aiandusega jamada.

Seega müün odavalt, 550 000-ga Tall. külje all olevat endise aedlinna maja, mis vajaks ehitajakätt.Õunapuud, kirsid, ploomid ja marjapääsad kõik lookas.

majaomanikule: kas saaksid lingi panna, päris huvitavalt kõlab?

Palun samuti linki!

Palun kirjutage mulle mailile, ei tahaks siia avalikkku keskkonda linki ilkumiseks üles panna.

Krundi suuruse võid ikka öelda?! Ja kuidas veevärk on, ja eriti just kanalisatsioon, kas sibi käib iga nädal ära vedamas?

-Krundi suurus 860 m2 (kandev viljapuuaed-õunapuud, ploomid, kirsid)
-tsentraalne veetrass + oma kaev ka,
-lokaalne kanalisatsioonipaak , 2x kuus vedu. Alati võimalik ka suurem paak panna maa alla, siis harvem.
Maja vajab aga sisetöid ja juurdeehituse abil saab suure 2-korruselise eramu, nagu kõrvalkrunditel.

Selge-selge, mina jätsin ka oma nooruse ja tervise vanasse ilma kanalisatsioonita majja. Arvasin ka, et olen oma unistuste majas (mul oli küll krunt 2x suurem ja samuti viljakandvad marjapõõsad ja õunapuud olid), aga kui kogu elu käis ainult sibi järgi ja sa pidid kogu aeg mõtlema, mitu grammi vett sa tohid kraanist alla lasta, siis võis ikka varsti hulluks minna. Õnneks leidus meie vanale majale "Tallinna ühes hinnatumas piirkonnas" hea ja rikas ostja, ja me saime omale soetada maja mitte just põllu peale, aga uusrajooni küll. Ja oleme rahul.

pole küll kuulnud, et kellelgi elu sibi(mida sõna üldse?) järgi käiks.
meil suur paak maa sees ja käib 1x kuu v pooleteise jooksul.
elame kahekesi, igapäev dushi all, nõudepesu, pesumasin jne.

Aga käib ju sibi järgi, kui pead teda kõigepealt 2-3 päeva telefoniga püüdma, ja siis lubab "ülehomme päeva jooksul tulla". Ja see päeva jooksul oli nii kell 7 hommikul kui 22.30 õhtul, selles vahemikus ta tõesti käis. Just nii ma 17 aastat oma (noorest) elust elasin, ja olin ikka täitsa hullumaja kandidaat. Sibi oli meil kõige tähtsam "pereliige", kogu elu käis tema järgi, ja muidugi selle järgi, kui palju võisid vett kraanist alla lasta. Meil oli paak niimoodi paigaldatud, et said sealt otsast käia sisse vahtimas, et palju veel mahub, ja kui sibi ütles, et "enne ülehomset ei tule", siis sai sealt mõnikord 0,5-l pudeliga väheke pealt välja tõstetud. Suur krunt Nõmmel on oma väärtuselt täielik null, kui pole kanalisatsiooni. Ootasime ka kannatlikult, sest lubati ikka rajada, aga meie "eluajal" meie piirkonda kanalisatsioon ei jõudnud. Ei jaksanud seda ebanormaalsust enam taluda. Jah, oli ilus, suur roheline õu, hea asukoht, sõbrad astusid tihti läbi, lastel turvaline õues joosta, aga kui kanalisatsiooni pole, siis pole ka elu.

sibi? meil käib sibi kord aastas. pange suurem paak, milles küss.

Kui kord aastas, siis lasete nagunii pesuvee maa sisse joosta!!!!

Enamusel iimestel on ikka paak nii paigaldatud, et sibiauto saab vooliku üle aia visata otse luugist sisse ja paaki tühjendada ajal, mil pererahvast koduski pole.

jep, see 11:03 pole vist tänapäevaste asjadega kursis :)

Mis üle aia? Ma pean ju maksma!!?? Ja teiseks: maja on esiaiast 25 m kaugusel, ja kemmerg ehitati ju n.ö. maja tahaküljele (maja pärineb aastast 1928), nii et kui olin sibi kutsunud, siis tegin kell 7 suure värava lahti ja muud kui ootasin, ja kui auto tuli, siis ta sõitis aeda sisse, päris teise otsa, sest kemmerg on maja tagaküljel ja paak ju seal kõrval.
Hea küll, et teen hommikul värava lahti ja lähen ise minema, aga MAKSTA on ju ikka vaja??? Kas te siis ei tunne Nõmme sibisid? Üks on Toomas (kollase autoga) ja teine on Ivan (oranži autoga). Toomase teenustest loobusin, sest ta ei tulnud iialgi kokku lepitud päeval, siis õnneks sain kuskilt Ivani numbri.

mika arvatakse, et tallinnas asuvad eramud kõik pisikese krundiga on.
ise elan aadressi järgi kesklinna linnaosas, aga ümberringi vaid eramud või paarismajad.
vanemate majadega krundid siin piirkonnas 3000-4500 ruutu, pisemad (60ndatel suurematest lõigatud vahekrundid) mingi 900-1000 ruutu.

kui omal maja ost käsil oli, siis sai igat asja läbi kaalutud. põhimõtteliselt oli tollal need põllupäälsed majad isegi odavamad minu praegusest kodust.
aga kuna mul on väike eraettevõte, mille kontor/vastuvõtt on mul kodus, siis igati mõistlikum oli osta maja sellisesse kohta, kuhu kliendid saaksid lihtsalt juurde kui osta kodu kuihugi linnast välja. lisaks üürida eraldi ruumid kontoriks ja kulutada suur osa ajast edasi-tagasi sõitmisele.
kui parajasti tööd pole, ei pea nüüd passima tühjas kontoris vaid lähen hoopis kööki perele lõunat tegema, koristan teisi tube või rohin aias lillepeenraid. telefonitorud võtan muidugi õue kaasa.

nõmmel ei ole ainult 2 sibi(nõme väljend tõesti!). tallinnas ja harjumaal on fekaalivedu teostavaid inimesi(firmasid) kümnetes kui mitte sadades...
sul tundub ikka väga kiviaja süsteem olema.

to arvan kah
räägi mulle ka kohe täpsemalt kus need 3000-4500 ruutu krundid kesklinna linnaosas on? 60-ndatel lõigatud krundid on kohe kindlasti alla 600m2, suuremad on vaid need mis varasemast (esimesest E.Vabariigist) ajast käes...

Tall. linnas sees on krundid tõesti 600-700 m2 valdavalt.
Ainult mõni üksik Nõmme villa eestiaegne omab ka 2000-3000m2 krunti aga nende majade hinnad on juba 4 ja 5 milj.

Vastuseks teemaalagataja küsimusele vastan, et suhtun õlgu võdistades (kujutledes end majaomaniku asemele): MINA ei ole nõus 20-30 aastat iga kuu hunnikut raha ära maksma ja hirmuga mõtlema, mis saab kui ühel päeval enam ei jaksa. Ja kuna meie perel ruumipuudust pole, siis nii jääbki.

võta tallinna kaardikeskuse server ette ja vaata kruntide suurusi, kui muidu ei usu. nt Luite piirkonnas (luite, suitsu, leete, auru, söe, veduri, viadukti jne tänavad). osa suuri krunte on küll jagatud mitmeks kinnistuks lootuses kunagi pool maha müüa, aga tegelikult kogu suur krunt ühe majakese juures.
muide praegu ümbruskonnas vähemalt 3 või 4 suure krundiga lobudikku müügis ka, aga krundi suuruse tõttu muidugi hullu hinnaga.

minu oma nn lõigatud krunt on küll ca 900 ruutu, vähemalt maamaks on küll umbes sellise numbri pealt.

to jajaa
Sellised mega suured krundid võivad praegueks olla nt nn endiste korterelamude juures (endised 4-6 korteriga majad, mis nüüd omaniku erastatud. Samas muidugi on need pigem erandid kui reeglid. 1000-2000 krunte Nõmmel ja Pirital on küll. Kuigi enamuses tõesti linnakrundid ikkagi väiksemad.


Ise pakun, et linnaelaniku jaoks see väga ja väga suur krunt polegi nii tähtis. Pigem on teema, kas jääda korterisse või leida maja väikse krundiga. Mina elan korteris ja majja ei kipu. Aga kui kipuks, siis tahaks et kõrghaljastus oleks juba olemas (pole noor inimene) ja siis ikkagi linna sisse mitte linna lähiümbursesse, ainuõüksi juba seetõttu, et juhilube ei oma ja töökoht kesklinnas.
Võimalik, et mõtleks teisiti kui oleks noor ja pisiperega.

Ma olen põline linlane ja tõesti minu jaoks pole tähtis suur krunt. Ma tahan korterist oma majja kolida, kuid linna lähedale 10 km raadiusesse ja üle 500-600m2 niita ei viitsi ja peenraid teha ka ei soovi. Mul poleks sellise asja jaoks aegagi, tööpäevad pikad ja nädalavahetusel tahaks lihtsalt puhata-grillida-chillida.
Miks tahan oma maja?:
-oleks rohkem tube ja rohkem ruumi,
-saaks valjusti musa kuulata,
-kamin ja saun,
-aias päevitada,
-aias sõpradega grillida.
Kõik.

Aga 1,5 milj piires linna lähedal ega sees pole mitte midagi asjalikku(kivimaja, kaasaegse ja avara planeeringuga, kamin ja saun, 2 korrust, 4 tuba).

Väga mõnus piirkond on Laagri kõrval Harku tee ääres. Seal on paarismajad on seal on hinnad ikka jubedalt kukkunud. (Kolisin ise ka buumi kõrghetkel vanast eramajast uude paarismajja ja ei kahetse.) Mine jaluta homme seal rajoonis, seal on kohe näha, mis majad on müügis, kirjad on majadel küljes, mis müüa on.

to n32
17:18 jutujätkuks, soovitaks ikkagi päris eramaja, mitte paarismaja või ridaelamuboksi (viimased on korteriga võrreldes paremad, aga era on era)

hiljuti oli pirital (täpsemalt vana-mähe kandis) suur vanem kivimaja mingi 1,25 milliga.
kui mul poleks maja, siis ostaksin selle hetkelt.

Eelustaks ka 1 pere elamut paarismajale. Olen ka vaadanud Harku tee ääres, kuid pole kv portaalides näinud 1,5 milj piires seal täiesti valmis ja kiviaju. Enamus ikka valmimisjärgus ja siseviimistlus kõik tegemata.

/hiljuti oli pirital (täpsemalt vana-mähe kandis) suur vanem kivimaja mingi 1,25 milliga./

saada link! ja kas siseviimistlus oli ikka kaasaegne? Ei tahaks ise remonti-ehitust tegema hakata.