Minu seisukoht on see, et iga inimene vaadaku, kuidas ta ise hakkama saab ja vastutagu oma elu eest. Mulle meeldib süsteem, mis toob mulle enim kasu - nii erialase arengu kui sissetuleku valdkonnas. Ameerika tervisekindlustus on riigi tegemajätmise, mitte arstide körge palga süü.
Ma lähen tööle, ravin patsiente, teostan protseduure, hoian neid elus ja ma naudin seda. See on pönev, köitev, vaimustav ja erutav, kuidas ma igapäevaselt koordineerin inimorganismi tööd ja milline on selle otsene tulemus. Kui tööpäev löpeb, siis ma sulgen ukse, aga ei, ma ei hakkaks iialgi mötlema, mida teeb patsient kodus vöi mis seisund temal seal on - see ei ole minu tööülesanne, teiseks ei saa me inimestena nagunii köiki probleeme lahendada ning kolmandaks - eduka arsti tunnused on teadmised, oskused, külm närv ning oskus end emotsionaalselt distantseerida. Loomulikult ma naeratan, noogutan ja tervitan, selgitan jne, kuid need vötted on minu töövahendid, et edaspidine ravi önnestuks, mitte midagi muud.