Minu arvates on nii. Kui (abielu)paaris nimega Kuusk üks pooltest magab paarivälise partneriga, ilma et teinepool Kuusk seda heaks kiidaks, on esimene Kuusk moraalitu.
Kui abielupaaris Kask üks pooltest käib paarivälise inimesega kinos, niiet teine Kask sellest hullub, on esimene Kask moraalitu.
ST, kui on paar, siis kehtivad selles paaris kokku lepitud reeglid. Ei maksa moodustada paare, kui teise poole moraalitundmusi ei jaga. Moraalitu on võtta abikaasa, kellest on teada, et talle näiteks ei meeldi, kui partner kinos võõra vastassoo esindaja kõrval istub, ja siis ikka minna ja istuda.
Kui pole valmis jagama partneri vaateid moraalile ja truudusele, siis pole mõtet ka paari moodustada ja nn rebast kodustada.
Ja enne paari moodustamist võiks ikka teist inimest tundma õppida, jätta lootus ta "ümber kasvatada" ja alustada kooselu enda vaateid jagava inimesega. Et ikka elad ja vaatad, enne kui kooselu alustad.
Ma ei tuleks selle pealegi, et halada, et mu mees peab armukest ja mida nüüd teha! Kuna ma selgitasin oma moraalitunnetust abikaasale enne kooselu piisavalt selgelt ja sain aru, et tema oma on sarnane, siis on kõik võimalikud suhted selged.
Kurat siis elate koos meestega, kes ilusate naiskolleegide peale härjaks lähevad, kui te seda acceptida ei suuda! Võtnud nohik sokksussidega...
Ise moodustasite paari inimesega, kelle te valisite - valisite siis ju ka tema suhtumised.