kirjelda oma igapäevast teekonda, astun teele ette ;)

Töökoht asub kodust umbes 500 m, lähen sealt üle mäe, kus jalgrada on. Kui autoga, siis mööda Aia tänavat, aga ära sa jumala eest siis ette astu :). Poes käin Selveris või Konsumis. Vahest ka raamatukogus, aga ma ei oska öelda täpsemaid aegu. Thats it...
Pole just kuigi paljulubav marsuut, eksole?

40 Kirjutas:
-------------------------------------------------------

> Kas peaksin?
>
> Aga tee proovi!

Võiksid!
Kui oled huvitatud, siis võid jätta kontakti.
Peenutsema ega targutama pole mõtet siin hakata.

väga hull ei ole, Selveris ja Konsumis käin ka ise, Aia tn. kaudu ma ei käi, ring tuleks sisse. mägi...musumägi, mis mägi? mis linnas?

Ohh ei, nii suures linnas ilmselt oleksid marsuudid teistsugused - mina elan Eestimaa veerekesel väikelinnas :).

napikas, mina ka. mõni vihje äkki?

Vihje - Vooremaa nõlvad :).

Suhtlus netis ja päriselus kohtumine võivad ja sageli erinevadki kui öö ja päev ja ei pruugi siin olla kasu ka piltidest või paarist kõnest, sest see miski kas on või ei ole. Siinjuures ei ole kasu ka ühistest huvidest, soovidest, maailmavaatest jne, kui sädet pole, siis heal juhul saab omale tuttava. Kui üldse netis õnne proovida, siis tasuks koheselt rääkida otse kaamerasse ja alles siis kohtuda, kui juttu jätkub korduvalt kauemaks ja tekib tunne, et võiks suhelda tunde. Sest siis vast pole hirmu, et kokkusaades üksteisele ehmunult otsa vaadatakse või pettutakse, aga sädemekese tekkimine on juba omaette ooper. Kirjade kirjutamine on kõige kehvem variand, sest selle käigus hakkab üks hetk teisest ettekujutus tekkima ja häid omadusi pannakse mõttes teisele juurde. Aja kokkuhoiu mõttes rääkige kaameraga ja ärge kohtumisega venitage, sest ainult sisemise iluga, pika kirjavahetusega elust-olust teine armsaks ei saa, kui ikka sädet ei teki.

sädemest sünnib leek. ärge mängige tulega, lapsed!

Nii lihtsalt enamasti on, aga ikkagi inimesed lähevad seda teed, et hakkavad kirjutamise teel tutvuma, unistavad, hakkavad juba tegema igasuguseid plaane ühise ajaveetmise osas ja siis imestavad, kui teine kohtumisele ei tule või kokkusaades pole inimene, see, keda arvati olevat. Netis on tegelikult loodud head eeldused suhtlemiseks, kvaliteetne kõne ja kaamera aitab otsusele jõuda, kas kohtuda tasub või mitte. Kui seda kasutada ei taheta, siis tasub ainult iseennast kiruda ja pettumusi koguda.

mis see sinu peput torgib, mis teised teevad? tahavad kirjutada, kirjutagu, tahavad kokku saada siis saagu!
elame vabal maal ja kõigil vabadus teha ise oma vigu.

Kas see sapiline märkus oli mulle mõeldud või? :D See oli lihtsalt üks soe soovitus, loomulikult valib igaüks oma äranägemise järgi suhtlusviisi. Millegipärast ikka ja jälle virisetakse, et miks teine kohtuma ei tule või ettekujutuses sale inimene osutus tegelikkuses kaks korda suuremaks. Keegi peale iseenda pole selles süüdi, kui kulutate oma aega mitmeid kuusid trükkimisele ja siis pettute ning varsti jälle samamoodi suhtlemist uutega jätkate. Internet ei too kaaslast, kui elatakse oma ettekujutuses ja välditakse otsekontakti.

Lootused laes siis küll, kui netisuhtlusest loodetakse leida unelmate lahutamatut kaaslast. Keegi kuuldavasti leidis, eksole:)

Jumal tänatud, et ma kaamerat ei kasutanud toona - kaamerapildi järgi oleksin vist küll loobunud, no pole nagu see õige olek, mingid varjud ja kummaline moonutus.
Aga küsimus kaamerakasutajatele: kuidas te usaldate kedagi anonüümset salvestusseadmete teises otsas?

Olen proovinud mõlemat varianti ja kõige mõttetum on kiire nägudekontroll. Sellel on täpselt sama efekt, kui poes kellegi võõraga kassasabas seista.
Virtuaalis saab üldse aimu, kas tahad sellise inimesega kohtuda. Õnnemäng on mõlematpidi.

Täitsa Bond, kes said kuuldavasti õnnelikuks?

Jutt käis tänapäeva tehnoloogiast, mitte mingist udusest msn-i kaamerapildist. Kui skype kõne ja pilt on teie jaoks liiga kehv ja moonutatud, siis palun väga, kasutage mailindust edasi :-) Loogiline on see, et kaamera ei edasta kõiki nüansse, mida reaalne kohtumine välja toob, aga võrreldes vanade või tuunitud piltide ja mailide saatmisega on see parim võimalik variant enne kohtumist.

vastane Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Olen proovinud mõlemat varianti ja kõige mõttetum
> on kiire nägudekontroll. Sellel on täpselt sama ef
> ekt, kui poes kellegi võõraga kassasabas seista.

> > Virtuaalis saab üldse aimu, kas tahad sellise in
> imesega kohtuda. Õnnemäng on mõlematpidi.
>
> T
> äitsa Bond, kes said kuuldavasti õnnelikuks?

Nii ja naa, kui on piisavalt aega ja tahtmist kohtuda paljudega, siis osade jaoks on see üsna vastuvõetav taktika, näeb kohe ära, kellega tegemist ja hoiab aega kokku online suhtluse pealt. Kui panna rõhku kvaliteedile, mitte kvantiteedile, siis tasuks pidada korduvaid vestlusi, seda selleks, et aru saada, kas juttu kauemaks jätkub või pärast traditsiooniliste küsimuste vooru lõppeb ka jutt.

Lisaks veel niipalju, et kui pärast mitmendat kõnet on teemat, millest rääkida, siis kohtumisel vaevalt piinlikku hetke tekib, tõmmet ei pruugi muidugi olla, aga vähemalt on kõneaeine, et kohvitass lõpuni juua ja lahkuda meeldiva tundega, mitte järjekordse pettumusega.

Skype kaamera oligi, aga oleneb ju taustvalgustusest ja muust. Ja kui ma oleksin kaamerapilti näinud kohe alguses, siis poleks see persoon mind vist köitnud sellisel kujul. Mainin siinkohal, et välimus ei ole primaarne minu jaoks.

Tuunitud pildid on äratuntavad ju, kui tegemist pole profituunijaga, pildi vanus on ka enamasti vaadeldav faili juures. Ning ma ei kujutaks nüüd küll ette, et ma 24 tunni jooksul, olles vahetanud kümmekond lauset, hakkaksin kuskile sõitma ekstra. See peaks väga eriline persoon vist olema..

Minu napid kogemused ütlevad, et virtuaalis avalduvad igasugu kiiksud üsna ruttu ja ma hoian pigem nii aega kokku.
Mis tõmme saab tekkida üle laua võhivõõrast meest vahtides? ...ma ei tea, millest ta mõtleb, mida ta üldse tahab...vahin teist nagu loomatohter pudulojust...aru ei saa, miks ta niiskete silmadega otsa vahib:D

kaamerast Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Skype kaamera oligi, aga oleneb ju taustvalgustuse
> st ja muust. Ja kui ma oleksin kaamerapilti näinud
> kohe alguses, siis poleks see persoon mind vist k
> öitnud sellisel kujul. Mainin siinkohal, et välimu
> s ei ole primaarne minu jaoks.
>

Vot ei oska kommenteerida, pole kehva kaamerapildiga eriti kokku puutunud, üldjuhul on üsna selge pilt ja hääle toon palju parem kui telefonis.

> Tuunitud pi
> ldid on äratuntavad ju, kui tegemist pole profituu
> nijaga, pildi vanus on ka enamasti vaadeldav faili
> juures. Ning ma ei kujutaks nüüd küll ette, et ma
> 24 tunni jooksul, olles vahetanud kümmekond lause
> t, hakkaksin kuskile sõitma ekstra. See peaks väga
> eriline persoon vist olema..

Muidugi nii lühikese aja jooksul ei oska veel aimatagi, kellega tegemist. Suhtlusteemasid peaks olema ikka seinast-seina, et aru saada, kas üks teema viib teiseni ja tekib meeldiv tunne või kisub jutt väga metsa. Ja üldiselt sõnavara kasutamisest saab ka parema pildi rääkides, kui kirjutades.

Täitsa Blond, mida sa siis pooldad, ainult tutvumist reaalis?

Ma ei arvagi, et peaks kuude kaupa kirjutama või kaamerasse vahtima, aga kirjapilt annab ikka päris hea ülevaate sisust. Vähemalt mul ei ole tulnud selles osas pettuda, küll on aga vastupidiseid näiteid. Aga iseloomuomadusi ja väärtushinnanguid muidugi sedasi ei tuvasta.

t
Ma pooldan tutvumist virtuaalis, siis on kohe selge, kas tasub oma tagumikku üldse toolilt tõsta.
Aga noored võiks rohkem reaalile panustada...neil on rohkem aega mööda loomaaedasid ja kinosid käia ning teineteist enda tahtmist mööda voolima hakata.

Täitsa Blond Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> t
> Ma pooldan tutvumist virtuaalis, siis on kohe
> selge, kas tasub oma tagumikku üldse toolilt tõst
> a.
> Aga noored võiks rohkem reaalile panustada..
> .neil on rohkem aega mööda loomaaedasid ja kinosid
> käia ning teineteist enda tahtmist mööda voolima
> hakata.

Ja mismoodi sina edu oled saavutanud? Onlines suheldes?

Täitsa Blond Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> t
> Ma pooldan tutvumist virtuaalis, siis on kohe
> selge, kas tasub oma tagumikku üldse toolilt tõst
> a.
> Aga noored võiks rohkem reaalile panustada..
> .neil on rohkem aega mööda loomaaedasid ja kinosid
> käia ning teineteist enda tahtmist mööda voolima
> hakata.

Täitsa Blond, valgusta oma kogemusi siinseid püsimeestutvujaid iseloomustamiseks mõne lausega. Kas tasub tagumik toolilt tõsta mõne pärast nende seast?
Ette tänades
huvitatud naine

Jah, huvitaks ka, kuidas te netis tutvudes sobiva kaaslase endale leiate? Kogemuse põhjal tekib küll osadega netis ülihea klapp, helistades jätkub ka juttu kauemaks, tekivad erinevad ideed, mida kohtudes ette võtta ja kokkusaades tegemist igati viisakate, intelligentsete inimestega, aga no tõmmet lihtsalt ei teki, tee mis tahad. Häirima võivad jääda esmapilgul täiesti ebaolulised nüansid olekus, hääletoon, kõne kiirus, näoilme, rääkimata erinevast huumorist, mis ühel hetkel bloki ette lööb ja lõpuks jutt taandubki üldistele teemadele.

huvitatud naine
Jätan igaühele endale selle mõnusa avastamisrõõmu:)
Ja ei tasu anda hinnanguid selle "teatri" järgi, mida te siin näete:)

Muidugi tasub tutvuda, kõik püsikad on omamoodi toredad, intelligentsed ja kenad...lihtsalt igaühe jaoks on oma ja seda minu "oma" nende hulgas kahjuks pole.

ps. kõiki ma nüüd ka ei tunne:)))

...ja kui ma leian, siis kraban ta vaikselt siit ära ja ei tule tervele telfile sellest tuututama:)

kelle jaoks seda teatrit siis tehakse, pealegi kui ollakse huvitatud tutvumisest, ei mõika.

Kõik püsikad on tulnud siia algselt ilmselt tõsise tutvumise sooviga, aga kui kohe ei leia, siis mõned jäävadki siia aega viitma....nagu mina. Mis selles halba on?
Teater selles mõttes, et ei hakka keegi ju avalikult siin ennast paljastama, vaid see käib pigem peenemalt (mõne meelest ka labaselt..."ilu" on vaataja silmades) aga kes tahab, oskab lugeda küll ja pole muud vaeva, kui see "raamat" ära osta.