Iga inimene vajab oma ellu armastust. Kuidas ja millal keegi armub ja kellesse, see ei ole teada. Ei ole ka teada, kui kaua see kestab. iga suhte alguses ollakse kindlad, et see on igavene. Keegi ei tee ju plaane, et uue aasta teisel nädalal lähme lahku. Mis on see, mis paneb armuma, ei ole ka teada. Keemia. Hea läbisaamine. Vaba suhtlemine. Kõik kokku või iga asi eraldi. Aga kas sellel üldse ongi tähtsust? Vaevalt.
Kerge on võluda tugeva isiksusega. Mitte suurte musklitega. Lihtne on armastada inimest, kes on su kõrval. Kes toetab sind. Ei, mitte ainult siis, kui kõik on ilus ja lilleline. Ka siis, kui maailm on hall ja vihmane. Lihtne on armastada inimest, kes näitab oma tegudega sulle, et ta sind armastab, mitte ei proovi seda kogu maailmale tõestada. Inimest peab usaldama. Austama. Teda tuleb hinnata. Hoida. Mitte ainult naised ei vaja hellust. Soojust. Hoolivust. Ka mehed. Kuigi, paljud seda tunnistavad, on iseasi. Lihtsam on olla selline... Tugev. Iseseisev. kergelt ülbe. Ei, ka mehed vajad seda lihtsat head. Kallistust. Suudlust. Kaissupugemist. Kõik vajavad hellust. Tunnet, et neid armastatakse, hoolitakse, hoitakse. Lihtsad asjad, mis teevad elu elamisväärseks. Lihtsad asjad, mis aitavad unustada selle kõleda ja külma maailma. Kogu selles julmuses. Pisiasjad, mis panevad igatsema teineteise järgi. Ja kui kiiresti see kõik unustatakse. Või tahetakse unustada. Või enam ei hoolita. Või ... lihtsalt arvatakse, et kui sa juba minuga elad, siis see on iseenesest piisav. Kõik muu - aga milleks? Milleks pugeda õhtul kaissu kui saab selja keerata. Milleks magada koos kui saab ka ilma. Milleks rääkida, kui saab ka vaikida. Milleks palgata töömees, kui oma mees on olemas. Milleks minna koos kuhugi, kui saab ka kodus konutada. Milleks palgata paaril õhtul kuus lapsehoidja, et olla koos, kui saab jätta lapse kaasa juurde ja minna ise... kuhugi. Milleks kiita, kui saab ka... laita. Ühel hetkel ollakse kui võõrad. Võõrad tuttavas paigas. Samad inimesed. Sama keskkond. Sama olukord, kuid inimesed oleks justkui uued. Täiesti võõrad. Tekib küsimus - milleks? Või õigem on küsida - kui kaua? Aasta, kaks, kolm, kümme? Kui on kadunud kõik, siis .. ongi kõik kadunud.