Kas see eesti keeles ka on?

OO jaa, Ahmataova on parim.

Su valgest majast, väiksest aiast lahkun...

Mis sa mukk narrid. Kirjuta kogu luuletus.

ei mäleta enam peast, Altzheimer ruulib täiega.

VIIMASE KOHTUMISE LAUL

Ehk jäine küll hingus rinnas,
kerged olid mu sammud. Näe,
tirisin paremasse kätte
sõrmkinda, mis vasaku käe.

Tundus, et astmeid on palju,
ehkki teadsin: vaid kolm selles loos.
Vahtralehtedest kostus sosin:
„Tule, sureme koos!
Õel saatus on meid petnud:
suvi möödus kui muinasloos.“

Ma vastasin: „Kallis! Kallis!
Nii ka minuga. Sureme koos!“

Eemal erendas tumedas majas
üks aken. Seal valgusejoas
ükskõikselt põlesid küünlad
mulle tuttavas magamistoas.

Aitäh vaaaal?

vaaal
see oli küll ilus.

oi, muti ratastoolis, mis kena Ahmatova igatsus nüüd siia tuppa sellest Teie soovist valgus!
üle tüki aja purssisin nüüd koguni vene keele kirillitsat. :)
aijah, vene keeles ikka kuidagi ehedam see ahmaatova-hingus justkui, ei teagi..

Ja muidugi võib ka uue teema teha, nagu soovisite, kuigi võib rääkida ka siin. Siin hea algus tehtud ühe Eluränduri memuaaridega. Seega võib ka jätkata ja rääkida näiteks kooselu mõttest vanemas eas aga koos kirjandusega, koos filmiklassikaga, koos muusikaga, kunstiga.
Igasuguste asjadega võib olla koos. ja seda ka vanemas eas ja vägagi võimalikult.
mis Teie arvate? :)

Tere Leia. Esiteks, printsessid on alati printsessid, miks te lisate vananenud, pole vaja.
Tribuut teemale: Kooselu vanas eas, kui oled abiellunud noorena ja elanud kaua koos on rahulik ja turvaline, elu on asjad paika pannud. Kui aga on nii, et keegi abikaasadest on lahkunud igavikku, siis on raske vanas eas kellegi teisega kohaneda, see on nii nagu kõnniks talvisel libedal teel, hoidudes hoolega kukkumisest aga siiski kukud siis kui selleks valmis ei ole, marraskil küünarnukid, narmendav varrukas,halvimal juhul luumurd. Kes meist suudaks uue kaaslasega elades tema kuuldes rääkimata jätta oma mälestusi? Harjumuse teravad nurgad on hullemad kui nooruses olnud erinevused.
Ma olen kogu aeg olnud vene luule austaja, erised lemmikud on Ahmatova, Tsvetaeva ja Mandelshtam, olen lugenud nende elulugusid, viimati Anna Saakjantsi Tsvetajeva elulugu. Mandelshtami luuletustest on minu arust parim "Peterburi laternad". Vaatan Youtubes vene seriaale, meeldib ilus loodus ja ehedad inimsuhted, kujutate ette , et seal on kohti, kus ei kasutata mobiile, raudtee jaama sõidetakse hobusega. Minu lemmik on Grom, film, peategelaseks valge hobune, ka selles filmis on ilus puutumatu loodus. Kunagi vene ajal veel meeldis mulle film, kurb film "Valge Bim, mustkõrv"

RATASTOOLI MUTT, SA SELLINE INTELLIGENTNE INIME, VÕIKSIME VAHEL KOOS KINNO MINNA. KAS SULLE LARS VON TRIERI FILMID MEELDIVAD? MULLE MITTE ERITI, AGA KUNA SEAL VÄHE RÄÄGITAKSE, SIIS EELISTAN NEID TARANTINO OMADELE.

Kuulmispuudega komment oli nüüd irooniline aga üldiselt täkkesse. :D Trier jah eelistab valdavalt visuaalseid sõnumeid verbaalsetele.

Muti ratastoolis
Vene kirjanduses ma nii kompetentne paraku pole. Vene filme olen aga nautinud küll (mis valikut nõuka-aja inimestel olnudki on?), kuid viimasest repliigist olenemata head vene filmid on tõesti head. Grom'i mäletan, pisaratekiskujast Valget Bim'i ka.
Vene komöödia ja multifilm täeisti omaette lemmikteemad ja oma tutvusringkonnas ma pole selles teps mitte ainus.

Mis puudutab aga koosolemisse ka vanast peast kellegagi, uutesse kohanemistesse, harjumistesse jne. - siis seda ma küll võimatuks ei pea. Kõigi poolt armastatud ilushing Ita Evergi vist leidis end armununa kuskil 80-selt veel. :)
Ka ei arva, et eelnevatest kooselu memuaaridest teisega elades kindlasti hoiduma peaks. Kui armastad, siis armastad ka teise elu, tema läbielamisi, tema armastust. Leian ma. Minu meelest see ainult rikastab.

Ita Ever ei armunud 80 aastaselt kellessegi vanamehesse ega hakanud temaga koos elama.See oli lihtsalt üks sümpaatne härra, kes oli tema kunsti austaja.

Ita Everi sünniaasta on 1931.
http://et.wikipedia.org/wiki/Ita_Ever
Armuloost rääkis ta 2012
http://www.ohtuleht.ee/498084
Matemaatika:
2012-1931= 81 eluaastat.

Point, nagu öeldakse, pole ka selles. :)
Arvan, et armumine ja ka armastus ei küsi vanust. Ning kui siis juba see juhtub, siis arvan, et anduda sellele tundele suudavad võrdväärselt nii 20-sed kui 80-sed. Järelikult on võimalik ka siis uus kooselu või uus elulaad.
Võimalik ka, et olen parandamatu idealist. :)

Pealegi, mis tähendab "mingi või keegi vanamees"?
Kas näiteks Fred Jüssi (sünniaasta 1935) on mingi vanamees? Või ehk Mihhail Lotman (sünd. 1952)? Arvo Pärt ehk? Või no võtame kedatahes juba ammu hallipäist ja karismaatilist härrat eelkõige kohalikust kultuuriruumist.
Loeb isiksus. Vanus see on lihtsalt mingi nn. tehniline kaasnähtus ehk. :)

Tere varasügist.
Vahepealsed paar kuud on olnud väga mitmekesised - igapäevased töised toimetamised, eelmisel kuul uue perekonnaseisu vormistamine, pärast seda kohe nädalane rännak stressi maandamiseks, väisasin kauneid mägesid ja ajaloolisi kohti.
Uus eluring pikal spiraalil. Loodan, et seekord ülespoole.
Lugemist ootavad väga mitmed teosed, teatris algavad uued hooajad, peab klassikalised ülikonnad kapist välja võtma.
Kas see hooaeg lipsuga või lipsuta?
Ühe projekti edu ja väike vahepaus lasevad kohe varsti plaanida ühe järjekordse lennu sooja mere äärde, seal siis vast saab lõpuks loomingulise puhkuse memuaaridega tegelemiseks. Mitme kuu eest sai siin nende kondikavaga alustatud.
Ja kehalise koormuse mõttes peab leidma mingi aja ja koha õhtuseks jalutamiseks. Mida arvatakse halli siilisoenguga sportijast?

Aga kooselud?
Selle peale ei oskagi praegu mõtelda.
Võibolla naudiks kultuuri, värsket õhku, väikest puhkust ja reise, oma lapsi ja veel väiksemaid. Äkki kohtab kohvikus või teatris kedagi, keda ei oskagi oodata. Suhtleme ju kõik vabalt.

Sobivuse, st vastastikuse meeldivuse korral on kõik võimalik aga soovitav oleks, et kummagi oma kodu jääks võimalikult lähedale, see on suur boonus.

Tere pärastlõunat.

Pühad on läbi, vaikelu.
Vahepeal on möödunud poolteist aastat.
Suutsin selle teema üles leida.
Mõne mõtte lisaksin siia veel (kes küll niimoodi ütles Eestis?).
On juhtunud arusamatuid asju ja ootamatuim on see, et oleks nagu veel midagi lisada.
Kas jätkame?

Lisame selle, et nüüd oleks vaja tutvuda!

Tere õhtust.

Eelmisel hooajal olin peale M51 ka Ahasveerus.
Vahepeal olen tutvunud inimestega, kes võivad nüüd juba kõik otsad kokku viia - nii selle eelmise 20 aastat kui ka viimase poolteist aastat, mis on pakkunud uusi hämmastavaid tutvusi, üle-euroopalisi seiklusi ning tsüklilisi lahkuminekuid.
Ja nüüdki siis vaba ja pisikese valgustriibuga horisondil.

Lootus pidi kustuma viimasena ja viimane pidi kustutama valguse.

Buenos noches, senioritas.

mis nüüd siis mureks jäi?

Tahaks suhelda mõne põneva vastassoost isikuga.

usun, et surnuaial on palju põnevaid lahkunud kangelasi, kellest mälestused on igavesed.

jätkub ka sulle n58

Buenos días, Señor M53+!

Perdón Señor M53. Es un día bonito

Aga mind tegelikult huvitaks, mis Ahasveeruse ehk M53+ elus vahepeal juhtunud on. Harva tuleb ette siin selliseid postitusi nagu temal. Mulle meeldiks kyll, kui ta oma kirjutamist jatkaks.

Mis see sinu asi on ega ta sind ikka ei taha, proovi siin tutvust arendada või midagi.

Tere.

Oleme loodud koos olema.
Mõnikord see ei õnnestu, ja see on valus.
Tahaksin saata kõik Kuu peale ja vaatan igatsusega imetablette oma laual karpides.
Konjakit joon niikuinii.

Kes annaks kindlustunnet, kes elumõtet edasiseks?
Saame ju kõik ise hakkama, kuigi suu on seda öeldes nii krampis.
Olin 10 aastat kolmandas õnnelikuimas abielus, aga see purunes 3 kuuga, ja praegu annaksin kõik, et oma kolmanda eksnaisega koos jätkata.
Kuigi mind ees ootaks veel võibolla mingigi uus variant, ei unusta ma tema ühte viimastest meilidest, kus ta kinnitab, et armastab oma vana kronu.
Ja siiski arvas ta perekonnaseisuosakonna laua ees seistes, et lahutus on vajalik, kuigi mina kinnitasin, et ma ei soovi seda.
Ma ei oota teiste hinnanguid, arvan vaid, et tean, mis on armastuse ja kooselu väärtus.

Kui on võimalik sõnadeta suhelda, teada, mida ootab partner, kui ta surub voodis oma külmetava keha sinu vastu, kui ta saadab abielu 10-ndaks aastapäevaks endatehtud video neist aastatest.
Igal inimesel ja elul on väärtus, aga kooselul on see omakorda kuubis.
Iga pisiasi omandab tähtsuse, nii kehakeel kui ühised saladused.

Isegi suuur ja tark saksa lambakoer saab inimsuhetest aru ja püüab omamoodi korda kehtestada -
sekkub valjudesse kõnelustesse ja näitab oma kiindumust siiralt.

Inimesed ei mõista vist lahkumineku valu enne, kui see pole paberitesse prinditud ja pöördumatuks muutunud.
Minu kolmas lahutus jõustuski augustis 2013.
Pärast seda võtsin puhkuse närvide puhkamiseks, aga see viis omakorda olulise ärisuhte purunemise tõttu ülistressini, mis viis ootamatult mõlema silma operatsioonini.
Siis on inimesel juba kõigest ükskõik.
Iga päev on kingitus ja veidigi arengut on boonuseks.
Ees ootas aga hoopis muu areng ,mis viis lõpuks kõige muutumiseni.
Andke veidi aega sõnastamiseks.

M53+, ma ei suuda mõista, mis viis mitmete kooseludeni ja lahutusteni, kui saad aru, mis on kooselu väärtus! Valisid vist naised, kelle jaoks kooselu ei olnud nii tähtis, kui sulle. Mina lahutasin hiljuti oma esimese ja seni ainukese abielu. Praegu elan üksi ja loodan leida selle inimese, kellega koos uuesti alustada ja leida veel neid rõõme, mida elu nii rikkalikult pakub. Koos on parem, aga saab ka üksi hommikuid rõõmsalt tervitada! Kirjuta mulle, kui vähegi soovid.

Kooselu hakata looma alates 50 ja pluss on väga keeruline. Mina seda kunagi tegin ja see on raske. Raske sellepärast, et inimestel on sellises vanuses välja kujunenud juba oma harjumused, omad kiiksud nii ütelda. Raske on teineteise võtmisena sellisena nagu ta on. Üksindus on kole, aga mingite kom.maksude pärast hakata kellegagi kokku elama, andke andeks, see suhe ei kesta kaua. Huvid peavad ühised olema, see toimib kindlasti. Aga viimasel ajal olen hakanud mõtlema, et teha üksinda elamine huvitavaks, olla rohkem koos laste lastega. Tõsi.