Unetud? Kas kõik põgenenud kuskile üksikule saarele unetute sanatooriumisse? Või õigemini poolsaarele. Naudivad seal elumõnusid ja ravivad unetust. Kujutan elavalt ette nende omavahelisi vestluseid teemal unetusest ja selle keerulisest ravist. Pakutakse välja erinevaid mooduseid, mis une võiks tuua ja neil magada lasta 24 tundi ööpäevas. Praegused 20 tundi ei rahulda neid ometigi. Nad on kõik täiesti terved inimesed ja neil on õigus saada parimat olemasolevat ravi, mida pakutakse. Seda ka, mida ei pakuta, aga millest kuskilt loetud-kuuldud on.
Nad piinavad kenasid õdesid küsimustega erinevate ravimooduste kohta ja pärivad, kas teispool maakera saaks oma unetust ehk veelgi tõhusamalt ravida, kasutades näiteks kuumaksaetud kive ja kuumaveeallikaid. Õed naeratavad kannatlikult ja mõistvalt ning võimalusel eemalduvad kiiresti, jättes selja taha erinevate ravimooduste üle sõnasõtta astunud unetud.
Hiljem nad naasevad, et äratada oma armsad tukkuvad patsiendid, kes peaksid oma igapäevastele protseduuridele suunduma, et need mõjuksid nende unetusele lõpuks ometi tõhusamalt kui eelnevad äraproovitud ravivõtted.
Ega siestat pidavad unetud taha basseini äärest eriti oma ihuliikmeid kergitada. Üks pikemat kasvu tegelane seirab teda äratama tulnud õde pika pilguga ja mühatab omaette: "Minu naine on nii pikk ja kaalub nii palju". "Sa vist oled temast siiski paar grammi paksem, aga sellegi poolest võiks hiljem strateegiliselt tähtsatest parameetritest pikemalt rääkida." Ajab end lamamistoolilt ägades püsti ja siirdub laisalt lentsides õele järele.
Teine unetu, kes oma lamamistooli varju on nihutanud, peitub raamatu taha ja aeg-ajalt teeskleb lugemist kuigi suurema osa ajast ei seisa tal silmad lahti ja raamat vajub plartsatades basseiniäärsele sillutisele. Unetu köhatab kohmetult ja haarab taas raamatu ning mõne aja pärast see stseen kordub. Elavnemist on tema juures märgata vaid siis, kui mõni õde läheduses liigub. Koos õega liiguvad ka unetu silmad siia-sinna ning kohati ohkab ta raskelt ning hammustab huulde, sosistades piinatult omaette: "Krt, kui saaks, küll teeks...". Ilmselt peab ta silmas eesolevaid eksameid.
Kolmas unetu peaks lamama oma toolil, sest hetk tagasi ta oli veel seal. Kuid nüüd vaatab sealt vastu vaid tühjus ning norskamise asemel valitseb vaikus. Küllap ta ärkas ning läks salaja sanatooriumi nurga taha suitsu tegema. See küll õdedele ei meeldi, aga ta suudab nad oma sarmiga relvituks teha, nii et õed pigistavad selle koha pealt silma kinni.
Neljas unetu on eeskujulik patsient. Igal vabal hetkel kui teised magavad rasketest protseduuridest end välja, on temal pea raamatus või klõbistab ta sülearvuti klahve, aeg-ajalt ülestähendusi tehes ja tarkusi vasakule ja paremale puistates. Tema juures on kõik laitmatu ja korras. Öösel ei hulgu ta ringi, vaid kasutab oma voodit magamiseks. Paljud kahtlustavad, et isegi öösel on tal raamatud padja all, sest muidu poleks ju võimalik nii tark olla. Aga see kuulujutt on paraku rääkijate kadedusest tingitud väljamõeldis.
Viies unetu käib pidevalt ringi. Küll võib teda näha kuskil põõsaste vahel luusimas pilk eemalolev ja hajevil, küll unustab ta end pilvi imetlema kui neid üldse selles sinitaevas näha on, sest suurema osa ajast lõõskab seal siiski vaid halastamatu päike. Selle päikese kartuses on ta end varustanud laiaservalise suvekübaraga ja pidevalt määrib ta end kokku kõrge UV päikesekaitsefaktoriga kreemiga. Vastupidiselt teistele, kes on omandanud säravpruuni või suisa mustjaspruuni jume, on ta endiselt kahvatu, aga see ei paista teda ennast sugugi häirivat. Tal pole aega sellistele pisiasjadele mõelda, sest suurema osa ajast tassib ta endaga kaasas A4 formaadis õhukest paberipakki, millele pidevalt midagi kritseldab ja siis tüdinult häälitsedes selle kuskile unustab, sõnades omaette: "Ahh, parem lähen taon selle arvutisse". Ning kaob teistel silmist.
Kuues unetu on reipa olekuga proua. Ta on vahepeal pikka aega eemal olnud ning pole veel omandanud pea kõigile unetutele omast resigneerunud olekut. Tema kohati teravad välajütlemised raputavad nii mõnegi unne suikunu korraks ülesse, et pärast paari mitte nii teravat vasturepliiki mõne aja pärast uuesti unne suikuda.
Seitsmes unetu mässab pidevalt arvuti taga midagi teha ja tema juures käivad kõik nõu küsimas. Millise nõuga on tegu, see jääb saladuseks, aga tema juurest lahkujad on särasilmsemad ja ohkavad kergendatult. Ta on tagasihoidlik ning teda pole peaaegu üldse kuskil näha. Sageli istub ta kuskil varjulises kohas, kus teisi ei liigu ja tegeleb segamatult oma asjadega, millest suuremal enamusel aimugi pole või millest keegi nagunii midagi aru ei saaks.
Kaheksas unetu ilmub silmapiirile hilja õhtul. Kogu päevase aja on ta kuskil teiste eest varjul ning tegeleb oma tähtsate toimetustega, millest ka kellegi vist õrna aimugi pole. Tema napid sõnavõtud on korrektsed, laitmatud ja arukad. Üldse õhkub temast tolerantsi ja sõbralikkust juba miilide taha. Pole tarvis öeldagi, et ta on loomulikult kõigi lemmik.
Üheksas unetu vilgub ka härrasmehelikult vahel basseini äärsest seltskonnast mööda, kandes alati ülikonda ja läikivaid kingi. Tema rõõmsat naeratust saadab ütlus: "No on ju hää pääv!"
Ülejäänud unetud pole nii haiged, et unetu tiitlit kanda või on nad nii episoodilistes osades sanatooriumi piirkonnas liikumas, et neid ei suuda piisavalt põhjalikult ja täpselt iseloomustada. Tegelikult on asi selles, et mina olen ka klassikalline unetu ja lähen nüüd oma unetust ravima - unega loomulikult ja ei viitsi rohkem siin kribada. Andku andeks mulle need isikud, kes ülekohtuselt mainimata jäid. Kui oma unetuse ravist aega üle jääb, siis kirjutan neist ka edaspidi.