jutt või asi
Ikka oli loomades. Näiteks emal ei lubatud ülikoolis soovitud erialal õppida. Keegi kaebas, et vanaemal -vanaisal suur loomapidamine.
Päris kõiki ka Siberisse ei saadetud.

Ida - Virummale suunati tööle just nimelt sellepärast ja soovitud eriala õppida ei lubatud.
Absoluutselt kõik teised kursusekaaslased suunati Tartu või Tallinna.

Ema õppis ülikoolis teist eriala, mida lubati õppida.

Üksi ikka, isaga tutvus hiljem.

Vaenulikult suhtuti tõenäoselt sellepärast, et ema ise pidas teisi naisi endast ja minust paremaks.
Kui inimene ISE peab ennast teistest viletsamaks, siis hakataksegi viltu vaatama.

Kui käitud nagu alaväärtuslik, siis teised kohtlevadki sind kui alaväärtuslikku. Sellest olen ammu aru saanud.

Usun, et " sõbranna " põlgas mind sellepärast, et ma ISE olin endast nii halval arvamusel.

Jutt või asi
Sellest kindlasti ei saanud aru, et mu psüühikale halvasti mõjub. Selline kasvatusmeetod oli ja ilmselt ka alaväärsuskompleks.

Jutt või asi
Me vennaga oleme täiesti isa nägu. Ja meestega ema ei suhelnudki, ka naistega mitte. Tuli töölt koju ja kogu aeg koristas.

Seda lõplikult teada ei saagi, miks iseennast ja oma peret teistest viletsamaks pidas.

P, minu vanaema ja vanaisa lapsed said kõik õppida just seda eriala ülikoolis, mida tahtsid ja nad ei olnud mingid koputajad ega hiljem parteilased isegi mitte. Ja ei lugenud see, et nende vanematel oli palju loomi ja ka nende peale kaevati.
Täitsa huvitav, miks neist kedagi ei saadetud Kohtla Järvele, ei Siberisse ja lubati nende parteitutel lastel ka soovitud eriala omandada. Paneb väga mõtlema mind praegu see asi.

Samas selle Kohtla Järvele "komandeeritud" ja perenime vahetanud pere laps ei saanud lennukooli ja täiesti huvitav, selle lapse vanemad olid ju ometigi "tublid" ja aitasid omaenese rahvast küüditada.

Aga see pole mingi argument, et teised suunati Tallinna ja Tartusse ja sinu ema Kohtla Järvele üksi.
Minu õde suunati ka ida virusse tööle kooliõpetajaks ja sinna suunati veel mitmeid tema kursakaaslasi. Kas nad nüüd siis kõik peavad end halvasti selle pärast tundma?
Tol ajal oli täiesti plaanipärane, et peale kooli suunati sind tööle.
Sinu ema ka suunati K-Järvele ja seal ta kohtus sinu isaga ja töötaski siis seal. Pole midagi imelikku.

Nõukaajal elasidki paljud pered ühiskorteris, kus igal perel oli oma tuba ja muud ruumid üldkasutatavad.
Lisaks elasid paljud lausa ühiselamus, kus pika koridori peal oli üks suur köök ja heal juhul pesuruum ja igal oli oma tuba, või elati lausa mitmekesi ühes toas.
Aeg oli selline.

Sina oled ikka väga kaugel sõjajärgsest ajast, nagu väidad, et 1968 sündisid.

Oot, sa ei vastanud, kui palju su vend sinust noorem või vanem on?

Sinu isa siis oli 37 aastane, kui sina sündisid.

Miks su emal puudus ikkagi eneseaustus, miks???

P, kui lähedane sa oma emaga olid? Kas tundsid hoolitsust ja emaarmastust? Ma hästi ei kujuta ette, et ema üldse isaga ei rääkinud ... see pidi ju suuri pingeid peres tekitama, mis mõjus ka lastele. Kelle käes üldse võim rohkem peres oli - isa või ema? Kui isa oli tagasihoidlik ja vagur, ema omakorda kartlik ja allaheitlik väljaspool kodu ... Mis tundeid sinus praegu sinu pere ja lapsepõlvekodu tekitab? Olid sa õnnelik? Kas sa oma arvamust tohtisid kodus omada või suruti sind maha alati?

P, äkki sa oled kasulaps ja polegi oma ema pärislaps. Äkki su ema abiellus mehega, kel olid juba lapsed eelnevast elust.

halloo, P, ära kao ära, suhtle meiega, me ootame ja tahame sinu probleemi lahendada.
Kui vana su ema oli, kui sõda algas?

Päriselt, ikka kestab see mõttevahetus? See annab ju vaprate ja ilusate saagale 100 silma ette.
Äkki peaks delfi sellele värgile siin oma rubriigi tekitama?

Seega see pikk jutt küüditamisest osutus luuluks. Tööle suunati ülikooli lõpetajaid hinnete pingerea alusel, arvestati ka elamispinna võimalust ja elukaaslasi. Ju su ema oli viletsam lõpetaja, abielu tõttu ei pidanud Tartusse/Tallinasse suunamist saama, elamispinda ka oli ehk ainult k-järvel pakkuda. Kui mina lõpetasin, siis suunati 3 aastataks. Ei usu, et ka varem eluksajaks suunati. Ministeeriumi(tootmisharu) piires sai ka varem ringi paigutuda.
Imelik on ka jutt, et kaebuse tõttu ei saanud ühte eriala õppida ja teist sai. See ei ole usutav. Ka kaebuse põhjus (loomad) ei ole usutav.
Kas ise neid muinasjutte usud, või lollitad ainult meid?

ise te seda lollitamist tahate ju. kui keegi talle ei vastaks siis ta varsti enam ei lollitaks.

Jutt või asi
Isa oli 36 siis, ta alles sai 82, aga ma saan kevadel 46.

69
Täiesti vastupidi, mu ema oli just väga hea õpilane. Tal oli reaalainetes tõesti hea pea.
Olen näinud ta ülikooli lõputunnistust, peaaegu kõik olid viied. Mulle sellist pead antud ei ole reaalainetes.

Ema oleks võinud oma hea peaga kõrgkoolis õppejõud olla. Kui ise õppisin, lahendas ema kõik mu ülesanded nagu niuhti. Mulle reaalained ei istunud, ma ei olnud emalt seda annet pärinud.

Imestasin, kuidas naisterahvas nii hästi matemaatikat ja füüsikat jagab. Tavaliselt just füüsika on naistele raske.

Täpselt nii see oli, et ei lubatud igaühel seda õppida, mida tahtis. Seda rääkisid nii vanaema kui tädi.

Mu meelest ema lihtsalt raiskas oma annet Ida -Virus.
Ma ei kiida ilmaasjata oma ema, aga nägin, kui taibukas ta reaalainetes oli.

Ma ise läksin õppima reaalainet, mis oli mulle raske. Õppides nägin, et ka kursuseõed reaalaineid eriti ei jaga.

Ainult üks tüdruk jagas asja, nimelt õppejõu tütar. Teised tüdrukud ja mina ka loomulikult ikka ei jaganud küll.
Eksamitel enamus spikerdasid, võimatu oli kõike selgeks saada.

Kui ma aga ema käest küsisin, oskas ta alati mulle seletada ja sai kõigest aru. Lihtsalt tal oli nendes ainetes annet, mul ei olnud.

Kui keegi küsiks mu käest tudengite kõrgemat matemaatikat või orgaanilist keemiat, ma tõenäoselt seletada ei oskaks ja paljud naised ei oskaks.

Emast oli kahju, et Ida - Virus kopitas. Oleks pidanud üliõpilasi ülikoolis õpetama hoopis.

Lähedus
Ema kodus koristas või siis aitas mind matemaatikas. Isa luges palju. Aga nad ei suhelnud omavahel, ainult hädavajalik jutt.

Isa oli peres allaandja tüüp.
Väga masendav oli see vaikus kodus. Ja isast oli kahju. Mu meelest oli meil rusuv õhkkond.
Kuidagi kurb oli.

Mõne arvamuse kodus ütlesin, aga väljaspool kodu ei tohtinud mul mingit arvamust olla.
Kodus oli täielikult keelatud kellegi kritiseerimine, sellest oleks tulnud pahandus.

Kõige paremini sain läbi emaga sel hetkel, kui ta aitas mind koolitöödes, reaalainetes vajasin vahel abi.

Oot
Ei ole kasulaps. Isale oli see esimene abielu. Emale samuti.

Nunu
Ema oli 8a siis.

Jutt või asi
Vend on 3a vanem.
Ma ei saagi sellest lõplikult aru, miks ema ennast ja meid teistest viletsamaks pidas.
See tunne, et me oleme viletsamad, valitses me elu igal sammul.

Igal sammul andis mõista, et me ei tohi seda ja seda teha ega öelda, sest oleme teistest halvemad.

tädi P on seda möla siin nüüd juba 54 lk elus hoidnud. mitte ühtegi UUT asja tal öelda ei ole. ainult heietab oma vana lugu edasi ja tagasi.
siit järeldus-tädi ei soovigi oma elus midagi muuta. talle meeldib vahtida ainult üle õla minevikku, tulevik teda ei huvita. ju siis see minevik nii magus ja mõnus on olnud, et sellest kohe mitte kuidagi lahti lasta ei raatsi.

ah jaa, ema küüditamine osutus ka lõplikult valeks. eks tasapisi hakkab kooruma neid väljamõeldud asju...

Ok, ema oli reaalainetes andekas, aga mida ta siis ülikoolis õppis? Ehk õppis keeli või ajalugu ja nendes nii andekas ei olnud? Väidad ju, et lemmikeriala ta ei saanud õppida. Nagu ma juba rääkisin, siis suunamisel mängis rolli ka elamispind ja elukaaslane. Kui ema oli vallaline ja maalt pärit, siis ehk K-Järve oli ainus kuhu elamispinnaga töökohta oli pakkuda. Sinu jutt, et teised lõpetajad KÕIK tallinnasse ja tartusse suunati, ei ole jälle usutav.
Mitmeks aastaks ta suunati? Kellena ta töötas?
Ehk kaevanduspiirkonnas oli nii hea palk, et seetõttu jäite sinna elama? Kuskandis ja kui kaugel tädi, vanavanemad ja muud sugulased elasid?
Miks sina hakkasid õppima reaalaineid kui nendes andekas ei ole?
Tahtsid ise või sunniti ema unistust teoks tegema?

Ülikooli lõputunnistus hinnetega??? Keegi veel sellist imeasja näinud on?

Imelik on see lõputunnistuse jutt jah. Mina lõpetasin ülikooli 79.a. ja sain diplomi. Hinded olid ainult matriklis, see võeti enne lõpetamist ära. Ei usu, et see varemgi teisiti oli, nõukaajal asju sageli ei muudetud. Ülikooli TUNNISTUSEGA kindlasti ei lõpetatud.
P, kas jutt ülikoolides on järjekordne vale??

Diplomi sai muidugi, aga hinneteleht oli ka kaasas. Diplom ja hinneteleht on erinevad asjad. Ju P räägib ülikooli hinnetelehest siis, sest diplomi peal muidugi hindeid pole.
Aga üldiselt ei saa ma enam midagi aru, aina segasemaks kogu P jutt läheb. Ta oleks nagu hirmus vihane oma ema peale, aga siis ikka püüab ema kuidagi õigustada ja kiita.

irwwww
Tööle Ida - Virusse saadetigi neid, keda ei peetud Nõukogude aukodanikeks. Eka sinna saadeti teisi ka muidugi, ei väidagi vastupidist.

79a lõpetanu
Huvitav, minul on küll tunnistus hinnetega ja emal ka. Tunnistus käib diplomi juurde. On ERALDI diplom ja siis ERALDI leht hinnetega.


Lõpuks õppisin midagi muud töö kõrvalt kaugõppes. Reaalained käisid mulle üle jõu nagu paljudele naistele.

69
Ei jäänud palga pärast. Ema tundis KOHUSTUST sinna jääda, ta uskus, et ei tohi ära tulla.
Isale ja meile oli see kant nii masendav, halb aura oli seal.

Isa ainult unistas sellest, et saaks sealt ometi minema. See kant tegi isa õnnetuks ja meid ka.
Isa tegi korduvalt ettepaneku mujale kolida, aga ema ei olnud nõus. Kuigi olen kindel, et ka emale sealne aura ei meeldinud.

Läksin mittesobivat eriala õppima, sest olin endast nii halval arvamusel ja uskusin, paremat eriala ma ei ole väärt.
Keegi ei sundinud.
Alaväärsuskompleks sundis.

Ema töötas tehases enamjaolt.


Ema õppiski ülikoolis reaalaineid, aga mitte seda eriala, mida soovis. Tema lemmik oli farmaatsia, teda väga huvitas, aga õppida ei lastud.

Kursus ei olnud eriti suur, kõik suunati tõesti Tartu - Tallinna.
Ida - Virusse suunamise põhjust rääkis tädi, ta ei mõtle asju välja. Ja ma sain ise ka tundsin, et midagi taolist oli.

Tädi ja vanavanemad olid Lõuna - Eestis.

Ma ei teagi, mitmeks aastaks ema suunati, hiljem oli kohustus 3 aastat.
Ema ainult piinas iseennast ja meid oma hirmudega.

Ema tegi nii iseenda ja meie elu nii raskeks, ei teagi lõplikult miks. Ei olnud meil mingit elurõõmu, lihtsalt ängistav oli.
Ema tundis nagu kohustust iseennast piinata.
Rusuv oli.

P Kirjutas:
-------------------------------------------------
> Ema tundis nagu kohustust iseennast piinata.


Ja nüüd tunned sina kohustust iseennast piinata? Lase ükskord ema põllepaeltest lahti, saa täiskasvanuks ja hakka elama. Ema on läinud, sinna kustkohast enam tagasi ei tulda. Minevik on möödas, lapsepõlv lõppenud, ema ei otsusta enam sinu eest, mida võid öelda ja teha, mida mitte. Nüüd vastutad sa iseenda elu eest täiel määral ISE. Ema ei ole sinu halbades valikutes süüdi, vaid sa ISE.

tahtsin sama kirjutada, et see piinamine käib teil siis järjepidevalt.

Eks emale oli ka keegi 20 aastat tagasi kogemata mõne teda solvava sõna öelnud ja ta aina jauras mõttes selle üle nagu see P siin aastaid seda teinud on. Mingi päritav vaimuhaigus?

Või oli ema samamoodi nagu P kapi-lesbi ja seetõttu oli talle mehega kooselu piin. Abielluma sundis tolleaegne ühiskondlik arvamus.

Miia
Vaevalt kapi - lesbi. Ema ei suhelnud ju teiste naistega, me ei käinud kellegagi läbi.

Inimene lihtsalt ise elas oma ja meie elu mõttetult raskeks.
Pidev mõtlemine, et peab nüüd nii ütlema, et kõik rahul oleks või riietuda, et keegi halvasti ei ütleks.

Ja kohustus iseennast ja meid piinata, vastasel juhul oleks ennast teiste ees süüdi tundnud.

Me pidime ennast halvasti tundma, see oli kohustus teiste ees.

P, see lihtsalt ei ole võimalik, et sul ei ole mitte ühtegi lapsepõlvesõbrannat/koolikaaslast, kellega suhtlus pole katkenud ega head tuttavat tööalaselt (ka varasemast perioodist), kellega kontaktis olla.
Ka mina ei suhtle sõbrannadega tihti, kõigil oma elu ja tegemised, aga nad on alati olemas ... Tegelikult ei kujutagi ette, et keegi sõbranna pidevalt orbiidil tiirleks, aga alati on tore kohtuda ja "juttu jätkub kauemaks" ...
Mis põrgu värk see sul ometi on, et sinuga suhelda ei taheta!?

1. kas sinu suhtlusstiil on lihtsalt väljakannatamatu?
2. kas sinu välimuses on midagi kummalist?

Sa ju oskaksid sellele vastata ka, kuna töötad maaklerina ja peaksid klientide suhtumisest sinusse ka aru saama ... Ära nüüd jälle ütle, et see on tööalane ... ka selles ametis on võimalik kerge lobisemine.

Unusta nüüd see minevik ja sõbranna jms. ja hakka süvenema endasse ja oma tulevikku

Selle P elu on nii tühi ja katkendlik nagu tükati oleks vangis või hullumajas aastaid olnud.

Pole võimalik
Ei ole naistuttavaid, ei ole. Üks ebaõnnestunud oli, kes mind ainult ära kasutas.
Aga enam talle mind ju vaja ei ole.

Tööl rääkimine on ju sundolukord, kui sinna juurde käib kerge lobisemine, siis ainult sel korral ja rohkem ei juhtu.
Ei teki ju sellist olukorda, et saame teine kordki kokku. No ei saa.

Paari kunagise töökaaslasega on tänaval mõni sõna vahetatud, et kuidas läheb. Aga see on ka kõik.

Ju minu olek ja jutustiil ei sobi või ollakse tõesti nii hõivatud.

Huvitav on see, et liba - " sõbranna " leidis endale uue sõbranna peale meheleminekut, kellega nad vist olid pidevalt ninapidi koos.
Helistasin algul " sõbrannale " üsna tihti ja uus sõbranna oli pea alati kõrval. Kuulsin, kuidas omavahel itsitasid, et tobuke helistab.
Õigemini peamiselt liba - "sõbranna " itsitas.

Ly
Mu elu on olnud tõesti väga tühi ja ühekülgne.

P, sa solvad neid paljusid inimesi, kes elavad sünnist alates Kohtla Järvel. Minu lapsepõlv just seal möödus, möödus ka minu õel ja vennal. Minu vanavanemad elasid seal oma terve pika elu, minu isa ja ema sündisid seal ja elasid surmatunnini seal, enamus minu sugulasi elab praeguse hetkeni veel Ida-Virus...

Nad ei olnud seal sugugi õnnetud, mina polnud õnnetu.

Ise elan küll Tallinnas, sest käisin Tallinnas koolis, õppisin TPI-s väga mehelikku ala, kuigi olen naisterahvas. Olin täiesti tasemel ja ei märganud, et tüdrukud oleksid olnud poistest kehvemad. Kes ikka seda õppima läks, see ka õppis.
Peale kooli mind suunati Ida Virusse kohustuslikult tööle 3 aastaks ja ma töötasingi seal, ei halanud, ei tundnud, et see on nagu küüditamine.
Nüüd elan Tallinnas, tänu abiellumisele läks niimoodi, muidu elaksin praegugi veel Ida Virus.
Mis seal häda oli tollel ajal, ma aru ei saa. Inimesed ju elasid seal sünnist surmani ja ei tundnud, et asumisel oleksid.

Sa usud, et su ema raiskas vaimuressurssi. Mis sa arvad, et õppejõud oleks kuidagi parem olnud olla v?

Tead, see, mida sina praegu arvad, on sinu ema ja vanaema ja tädi jutt vaid. Nad pididki ennast turgutama sellise jutuga, sest tahtsid end paremini tunda. Olidki rahulolematud, sest uskusid, et nad on teistest üle. Oma sisimas uskusid nii. Aga kuna ei paistnud eriti silma, siis lasid paista, et on parajad tolkamid, kes järelikult polegi au ja sära ära teeninud. See tekitas mõttetuse tunde ja nii siis kurdetigi isekeskis, et riigikord on süüdi, et vanaema lehmad on süüdi, et kõik on süüdi.. ja tunti end kannatajatena. Ema sulgus endasse, vaikis, isa unistas Kohtla Järvelt minema saamisele. Tädi oli koolis õpetaja, ikkagi õpetaja, ja tema jutt panigi kogu teie suhtumise paika.
Mina näen teie eluskeemi sellisena.

Sulle aga, P, soovitan lõpetada hädaldamine ja süüdlaste otsimine. Mõtle parem, et selline oli üks ajatsükkel, kuhu kuulusid sinu vanavanemad ja nende loomad, kuulus sõda ja riigikorra vahetus, kuulus sinu ja sinu venna sünd, kooliskäimine ja elu praeguse hetkeni...
Aeg kulgeb ikka omasoodu, ei loe meie häda ega vaev, ei loe meie rõõmud ega õnn siin midagi.

Oleme noortena tulvil unistusi ja elu tundub lõpmata pikk, tundub lausa igavene.
Mida vanemaks aga saad, seda selgemini hakkad tundma, kui lühike elu tegelikult on ja kui mõttetu on raisata sulle antud üürikest aega "poris sobramisele" ja pidevale halale.

P, naudi seda aega, mis sulle veel jäänud on ja las kõik see, mis olnud, jäädagi sinna, kus ta kunagi oli. Sel pole täna enam mingit võimu, see on möödas kõik. Ka täna on homme möödas ja nii saab kõik kord mööda.

Luba endal rõõmus olla, luba endal rahul olla, sest vaid sina üksi saad iseendaga rahu sõlmida.
Ole tänulik, et võid kogeda elu, just sulle kingitud erakordset ja imelist võimalust.
Elu on nii lühike, vaid sähvatus igavikus...

Sündinud Kotla - Järvel
Seda ütles tädi alles ema matustel.
Vanaema ütles ka seda lihtsalt jutu sees.

Ei olnud neil vaja midagi turgutada. Ilmselt vanaema üldse ei teadnudki, kui halvasti me ennast tunneme ja kui suures stressis ema on.
Ega siis ema vanaemale midagi ei kurtnud.

Ma samuti vanaemale ei öelnud, kui ängistav õhkkond meil on ja kuidas me peame teiste ees kummardama. Arvan, vanaema seda ei teadnudki. Sest sellest ei räägitud.

Lihtsalt kodus käis kogu naissoo kiitmine, et kui tublid ja targad kõik tüdrukud / naised on ja me peame neid austama.

Kuidas ema ja tädi ennast teistest paremaks pidasid, kui nad teisi TAEVANI KIITSID ? Kui kokku said, ikka rääkisid, kui ütlemata tublid on need ja need tüdrukud.

Ma olin nii tülpinud kõikide kiitmisest. Tundsin, et me olemegi need kõige viletsamad.

Tädi oli õpetaja, oma eriala ta oskas, pidas loomi, kasvatas taimi.
Ema oli jälle andekas reaalainetes.

Õppides ikka nägin naisi küll, enamus ikka ei jaga kõrgkooli keemiat ja füüsikat. Õppisin päevases 3 aastat, hiljem kaugõppes teist ala ja nägin küll, kui palju naised reaali oskavad.
Ülivähesed jagavad asja, enamus natuke jagab, aga ainult natuke.

P kirjutab kinos sööjate teemas, et temal kah suu väntab pidevalt, kui loeb raamatut, lehte, vahib filmi ja loeb netis.
Nüüd saan aru, miks keegi ta kõrval olla ei taha. Mida sa ikka pideva mälujaga teed. Võid ennast ainult samamoodi laiaks süüa, muud midagi. Kes aga tahaks paks ja kole vaal olla. Niiet??!!

Sündinud Kohtla -Järvel
Isekeskis ei kurtnud lehmadest mitte keegi. Seda ütles tädi 1. korda ema matustel ja vanaema mulle jutu sees. Aga ma ise aimasin ka seda.

Riigikorrast ei rääkinud ema-tädi mitte midagi. Peamine teema oli teiste kiitmine.
Ja ka see, et mina tarkade tüdrukuteni ei küüni. Nii ma siis tundsin hulle komplekse.

Mulle ikka öeldi, kui tublid ja targad on kõik tüdrukud, mina nendeni ei küüni.
Tädi ka kiitis oma õpilasi ja miskipärast just tüdrukuid.

Ei süüdistanud nad iial mitte kedagi ju, kiitsid hoopis.

Mina hoopis püüan selgusele jõuda, miks ema ja tädi silmis KÕIK NAISED ÜLIINIMESED OLID.
Olen teinud järelduse, et hirmust enda alandamine ja halvustamine alguse saigi.