Miks sa selle sõbranna küljes ikka veel ripud? See on ju ammune minevik, miks eluga edasi ei lähe?

P jälle sõbrannast korrutamise juurde tagasi jõudnud. Lesbit ravib ainult haud!

kui ema nii tohutult ennastohverdav oli, siis ehk ta lasi ise ennast sinna suunata kuhu teised ei tahtnud minna?
Kellena ema tehases töötas?
Kellena isa töötas?

Minu mäletamist mööda on juttu olnud, et P ema tegeles raamatupidamisega.
Mis puutub sõjajägsesse aega, siis nõukogude korra saabudes ei saanud enam keegi palju loomi pidada ja suurt majapidamist pidada. Loomapidamine oli maksustatud ja maksta jaksas vaid hädavajaliku ees. Lisaks olid igasugused normid ja kohustused, nagu nt metsa ülestöötamise norm. Ja varsti hakati kolhoose rajama ning võeti viimane käest. Lisaks veel küüditamise hirmus jäeti kodusid suurema osa varaga maha. Ja juba sõja ajal olid paljud oma vara laiali jaganud, lootuses välismaale pageda. Oma hävitustöö olid teinud ka pommid ja tulekahjud.
Nii et, kui P ema 50-ndate alguses ülikooli õppima läks, vaevalt et enam kellelgi suurt loomapidamist oli. Küll oli aga paljude mälus olnu ja kadedus, mis sel ajal õiglaseks ümberjaotuseks muutus, ehk näpuga näitamine riigi silmis austustväärivaks sai, oli täies hoos.
Nii ei saanud tõesti mitte kõik õppida soovikohast eriala või üldse õppida. Elukoha valik oli keeruline Siberist tagasitulnuil. Neid ei lubatud endsesse kodukohta. Ülikoolist suunamine toimis aga pea 90-ndateni. Üksikuid, kel veel oma peret polnud, suunati sinna, kuhu vaja. Mingil määral sai ise ka otsustada, milline koht valida, kuid see oli ka kõik.
Samas pole kuulnud, et keegi oma mittemeeldivas elusaatuses kõike eelnevat süüdlaseks peaks. Kui ei meeldinud, koliti mujale.
P ema oli poja sündides mitu aastat üle 30-ne. Ju see ikka bioloogiline kell oli, mis kõnealuse abielu peamiseks põhjuseks oli.
Mittesobivus pole abielus mingi erakordne nähtus, samuti ka kõigele vaatamata kooselu ühe osalise surmani. Et see nüüd nii tugevalt peaks lapsi mõjutama, no ma ei tea.
Või siis see tüdrukute kiitmine. Ei usu kohe üldse mitte, et P ema ja tädi tõemeeli endid kehvemateks pidasid ja kõigile teistele sama soo esindajaile alt üles vaatasid. Need jutud olid mõeldud ikka laste kõrvade jaoks. Ju olid mõeldud pedagoogilise võttena, kuid mõjusid hoopis vastupidiselt.
Oi kui hulle saatusi on ilmas olemas ja kõigele vaatamata ei elata minevikus ega otsita sealt põhjusi pidevalt.
Oma elu, ise teatakse, kuidas seda elatakse.

Vaatleja ja Miia
Raamatupidamist õppisin mina lõpuks, algul õppsin teist eriala, mis oli nii raske.
Kahjuks erialast tööd teinud ei ole, jälle kompleksid mängus. Sel ajal oli tööle suur konkurss ja ma ei julgenud isegi mitte konkureerida.

Nõukogude ajal öeldi ema eriala kohta insener.
Ega ema ei julgenud vastu vaielda jah.
Olekski jäänud ühiskööki elama, aga isa hakkas lõpuks asja ajama. Aga ega see lihtne ei olnud.

Ema oli 31 siis. Vend minust vanem 3,5a. Momendil 49.
Sel ajal enamus sünnitas esimese lapse 20-ndate alguses vist jah. Kuigi tänapäeval on 31 esimese lapse sünnitamiseks tavaline vanus.

Ema pidas ikka tõsiselt teisi naisi ja tüdrukuid endast ja minust paremaks.
Ma ju nägin, kuidas ta tundis teiste naiste ja ka tüdrukute ees AUKARTUST, tõmbus kohe pingule ja vaatas neile alt üles.
No ei olnus see ainult minu kõrvadele.

Ja see, kuidas töökaaslaste või naabritega rääkis. Ikka nii, nagu kõik oleksid meist palju paremad.

no ja mis siis.
võetakse ette sõbrannad ja emad ja tädid ja ma ei tea kes kõik veel, keda süüdistada, peaasi, et P saaks oma elamata elu kellegi kraesse vaid veeretada.

palju neid ideaalseid peresid või vanemaid te teate üldse?!

Ja veel.
Näiteks käisime emaga tänaval ja mõni naisterahvas või tüdruk tuli vastu. Siis me emaga pidime hästi alandlikud olema ja nööri mööda käima, sest tähtsad inimesed tulevad.

See oli ikka hirm või alaväärsuskompleks, kõigile pidi meele järgi olema. Ja meele järgi olime siis, kui olime hästi alandlikud ja aupaklikud.

Niimoodi alandlikult käitus teistega ka siis, kui mind ei olnud. Nägin seda eemalt, kehahoiakust ja kõigest oli ju näha, et pidas tõsimeeli kogu naissugu endast paremaks.

Seda ma nuputangi, kust selline alaväärsus ja teiste ülistamine tuli ?

seda et
Ma ei süüdista. Lihtsalt arutlen, millest selline hirm ja alaväärsus tingitud olid.

Ema ju soovis mulle head, ta oli mu ema ikkagi. Mul on sellest kõigest nii kahju.

Aga " sõbranna " soovis halba, ta ei seedinud mind algusest peale.
Kuigi ma ei mõista seda, sest ta ise oli samamoodi kompleksides ja teiste poolt tõrjutud.

Ei pane ometi ühele pulgale inimest, kes andis mulle elu, kasvatas mind ja südames soovis mulle head ja inimest, kes oli juhututtav ja suhtus minusse põlglikult.

Ma ei saa ju oma ema selle kavala aferisti - " sõbrannaga " isegi mitte võrrelda.

Ema käitus võõrastega alandlikult ja aupaklikult, aga oma abikaasaga oli kõrk ja külm?? Ei ole nagu loogiline ju ...

sa võid ju veel 12 aastat siin lahata oma sugulasi ja sõbrannat, ega see su elu paremaks ikka ei tee. ja see on ka loll jutt, et see sind kuidagi lohutab või nii, kui oleks lohutanud, siis oleksid juba ammu õnnelik.

loe vahelduseks raamatuid, sealt saad ka rohkem kui siin virisedes. siin on sult juba küsitud, ma ka tahan teada, kas sa ikka ise aru saad, et oled haige?

Mismoodi see tänaval vastutulija suhtes alandlik ja auväärne käitumine küll välja nägi? Kummardasite maani või tegite kniksu? Viisakad lapsed vanasti tegidki kniksu, olid vaiksed ja ei öelnud rumalusi ei omadele ega võõrastele. Kas sinule tundus see imelik?
Kui ema oli kaevanduses insener, kuidas ta oleks saanud seda Tartus või Tallinnas olla??

Ma ei saa ju oma ema selle kavala aferisti - " sõbrannaga " isegi mitte võrrelda.
-----------------------------------------
aga millegipärast sa seda sõbrannat oma mõtetest välja ei saa! Sa ei saa isegi oma eluga edasi minna ilma temata! Siin ei ole enam küsimus sinu elamata elust tänu temale, vaid konkreetselt igatsusest selle naise järele1

Mis loll jutt see on raamatupidamistööle oli suur konkurents? Konkurents on alles viimastel aastatel tekkinud. Eesti vabaduse alul otsiti raamatupidajaid tikutulega taga.

Miks sa enda kontakte ei anna, ehk leiad siit mõne uue lesbi?

Aaaaah, kuidas ma ei suuda elada ilma teise naise kallideta, tema kaisus olemiseta, tema armsa õrna hääleta, tema kauni kujuta, tema käskude ja keeldudeta, tema igatsuseta minu järele....
Jumal, saada mu teele keegi naine, malbe ja alandlik, sõnakuulelik ja truu.

P, kas sa tahaksid mu seltsi?

K
Mu meelest ei oleks olnud vaja ennast jah teiste ees alandada. Loogiline ei ole jah, aga alandas.

Näiteks kui keegi ütles emale lihtsalt halvasti, siis ema kunagi vastu ei öelnud. Neelas alla ja kannatas ära.

Isaga oli aga teisiti.

Minni
Raske kirjeldada, aga kui keegi vastu tuli, siis pidime kohe valvel olema. Ema ise tõmbus ka nii pingule ja oli alandlik.
See oli kuidagi nii ängistav.

Nonii
Mul on raske leppida, et saatsin peigmehe minema ilmaasjata ja tegin ennast lolliks.
Selles on asi.
Kui peigmehest lahkuminekut ei oleks olnud, siis ilmselt ei mõtleks " sõbranna" peale.

Tõin ju nii suure ohvri kellegi heaks, kes ei tahagi mind enam tunda.
Ainult selles ongi asi.

Rmp
Oli konkurents küll, OSKAJAID taheti. Mul aga polnud kogemusi.
Olin arg ka ja ei julgenud väga peale pressida ka, et äkki ei saa hakkama.

Ühe kursuseõe käest küsisin, kuidas ta algul hakkama sai, kas keegi juhendas ? Miskipärast ta ei selgitanud.

Siin lõi välja jälle mu alaväärsus, et ma ju teistest viletsam. Üks vatus tuli ka koju, et kogemuste puudusel ei sobi.

Miis ja Lesbimutt
Ma ei ole lesbi.

mida sa räägid, ma polnud üldse raamatupidamist õppinudki, aga olin muidu naks ja helge peaga ja saingi raamatupidajana tööd, sest neil lihtsalt ei olnud kedagi võtta. See, kes ära läks, see õpetas mind veidike ja nii algaski mu karjäär raamatupidajana. Hiljem käisin koolitustel lisaks, sain bilansivõimeliseks ja polnud mingitki probleemi tööd saada. Isegi mu keskas õppiv tütar oskas ja aitas mind vahel omast lõbust niisama.
Ja isegi praegu saab niisama kursustega raamatupidajaks. Tean mitmeid. Kel veidigi pea jagab, see saab rahulikult hakkama ja tööd ka.

Huvi pärast küsin, mis tööd sinu isa tegi ja mida ta oli õppinud. Äkki tal polnud kooliharidust piisavalt ja ema häbenes teda.
Veel võis olla, et isa ja ema olid omavahel sugulased ja ema kartis, et kuidagi tuleb välja. Peale sõda abiellusid tihti sugulased omavahel, sest mehi nappis, aga naine tahtis paljuneda. Looduse kutse lihtsalt ajas takka.

Eks see sugulaste värk selgitaks paljutki.

vot see on juba kunsttükk elada 44 aastat, õppida mitmes kooli/kõrgkoolis, elada mitmes linnas, töötada mitukümmend aastat ja mitte saada naistega suhelda. Ei ole usutav! Raamatupidamist õpivad ju enamuses naised, kuidas nendega ka vähimatki suhtlust ei tekkinud??

Kunksmoor
Olen 45. Raamatupidamist õppisin kaugõppes töö kõrvalt.
Lähemat suhtlust õppides ei tekkinud.

Eluaegne probleem, et naistega suhelda ei saa. Töökaaslastele tere ikka ütled, endistele ja praegustele.

ahaa
Ei olnud sugulased. Alguses Ida- Virusse tulles töötas isa mõne aasta kaevanduses. Isa haridust häbeneda vaja ei ole, ta lõpetas ka ülikooli nagu emagi.

Ainult ema meelest pidi mees õppima tehnilist eriala või keemiat/füüsikat.

Isal oli näiteks inglise keel nii selge, kuigi oli Nõukogude aeg. Aitas mul tõlkida ülikooli ajal. Erialast teksti keeruline tõlkida, sest väljendeid palju, isegi sõnaraamatu abiga tulid mul mõned laused segapudru.
Isa tõlkis, talle oli see lihtne.

Pidev sundus kõikide meele järgi olla oli nii ebameeldiv.

See käiski nii, et pidime olema hästi alandlikud, mingit oma arvamust olla ei tohtinud. Kõike, mida teised ütlesid pidime takka kiitma, iga asja peale " ja " ütlema.

Ema ise nõudis iseendalt samasugust alandlikkust.
Ükspuha, mida keegi teine ütles, kõik oli puhas kuld.

" Sõbrannaga " käitusin automaatselt samamoodi. Alandasin ennast ta ees, " sõbranna " põlastas mind sellepärast.
Aga ta nägi, et mind hea ümber sõrme keerata ja seda ta tegi.

Liba - " sõbranna " ei sallinud mind algusest peale, aga mina teenisin truult oma emandat.
Masendav mõelda, et kompleksides inimene trumpas teise kompleksides inimese üle.
Olime ju võrdses seisus.

Masendav on mõelda, et sa oled nn. "дура набитая" - et sa ei õpi ei enese ega teiste vigadest. :) Ootad miskit deus ex machina`t, mis su elu muudaks? Teine kompleksides inimene pole sulle mitte kui midagi võlgu ja eks see siin on ju ainult ühepoolne lugu - ei tea ju, kuidas see teiselt poolt ka paistab. Asju saab vaadat ka perspektiivis - kui lähed Aafrikasse vabatahtlikuks ja näed tõelist viletsust, siis tundub see su sõbrannateemaline hala ja üldse hala teemal "milline vaeseke ma olen" ikka üpris tühine. Mitte miski ei muutu, kui sa ise midgai ei muuda, aga sul ei näi selleks mitte mingit soovi olevat. Seda nimetatakse masohismiks muide, lepi sellega, et sa oledki masohist ja elu on kohe palju lillelisem - otsi endale järjekordne "sadist", keda "truult teenida" - issand, milline väljend!

loen ja loen ja ainuke küsimus mis peas tekib peale selle jura lugemist :
NO JA MIS SIIS?
mis on sellel ammu olnud asjadel sinu eluga praegu pistmist, et seda koguaeg meenutama peab? see on ju kõik olnud nii ammu nagu eelmine elu.
kõik kes siin on sinuga üritanud suhelda on mõne aja pärast loobunud, sa oled tõeliselt igav ja tüütu vestluskaaslane. ma ei kujuta ette, et reaalis peab mõne sellise inimesega suhtlema, õnneks ei pea.

P, kas sinu masohistlikke vajadusi meessadist ei saaks rahuldada? Neid peaks kergem leida olema. Naissadiste on olemas küll, kuid need enamuses eelistavad mehi piinata. Leida väikesest eestist uus sadistlik lesbi, see võib tõesti raske kui mitte lausa võimatu olla.

jummel kui õudne, ma olin eelmises elus vaat et riigivalitseja, mul oli isiklik sõjavägi ja kogu maa kuulus meie austatud klannile, koos seal elavate inimestega. nüüd olen vaid pisike inimene, ei võimu ega väge. milline potensiaali raiskamine, olen tark ja ilus ja võiksin teha suuri tegusid, nüüd kükitan siin sitasel eestimaal, loen äbarike teemasid olematute probleemidega ja nutan taga aega, kus olin ikka suur ja uhke tegelane.
öelge mulle, miks see enam nii ei ole, miks mu elu pole selline nagu oli kord. kes on selles süüdi, kes rikkus mu ilusa elu. ise arvan, et eks need töllid, kel kahe kõrva vahel vaid muda voolab, eks need vastikud äbarikud mu elule vee peale tõmbasidki. kuidas ma ometigi võisin seda lasta sündida, ikkagi mina ja lasin neil teistel nii halvasti oma ellu tungida ja nüüd mul pole midagi, pole peretki, pole isegi lapsi ja mitte keegi ei kummarda mu ees nii nagu ennemalt..............

saan aru küll, et ise olin süüdi, et lasin sel töllidekarjal oma elu ära rikkuda. aga veel rohkem oli süüdi minu ema, kes aina rääkis, et iga inimene on väärtus, et igat inimest on vaja austada ja võtta kui isiksust. no miks ta nii rääkis ja õudne küll, ta uskuski seda, naeratas neile, teretas ja imetles. miks ometi ta nii tegi? näe nüüd mina ka olen lasknud sel inimmassil oma elu maha tampida, kuigi olen igavesti tark. mu ema oli ka tark ja isa ka. kui nad vaid poleks näinud teistes inimestes väärtusi, siis oleksin mina ka täna edasi uhkel troonil ja kogu see lumpenimass kummardaks hoopis minu ees ja mul oleks uhke tunne, sest ma oleksin keegi, uhke ja ilus nagu ma tegelikult ju olengi. ma väärin austust, aga mitte keegi ei taha minuga isegi rääkida. miks mu ema nii ometigi oma lapsele tegi. mis siis, et ta surnud juba ammugi, pole tähtis, mina ju kannatan tema pärast ikka edasi, mul pole elu ega midagi ja selles ongi süüdi minu ema, minu ema... ei saa ikka igasugu kõntsa kummardada, ei saa, sest kõnts tambib sind maatasa ja seda ei suuda ma andestada, ei unustada ja isegi edasi astuda enam ei suuda.
kui mul oleks võim ja vägi ja poleks seda kõntsa ees, siis ma siin ei kirjutaks ka, siis olekski kõik ilus nagu see peabki minu puhul olema...
olen ju nii hea inimene ja ma pole sellist alandust ära teeninud...saate aru?!

Kas sa loobusid siin rääkimisest? Ei, ära ikka ära kao, räägi veel. Sinuga oli päris tore jutustada ju.

P on hakanud viimasel aja pikalt ära kaduma, käib kuskil naisi lantimas või?

Kivike
Saad valesti aru.
Inimene ise oli komleksides, aga irvitas ja tänitas minu komplekse ja pidas ennast paremaks.

Kuidas saab irvitada kellegi komlekside üle, kui ise ollakse samas seisus.

Mis võlga puutub, siis MINA LOOBUSIN OMA ERAELUST JA TULEVIKUST " sõbranna " käsul.
Selles on ju probleem.

Kui ma ei oleks " sõbranna " soovil peigmeest ära ajanud ja aborti teinud, siis ei oleks praegu mitte mingit probleemi.

Kivike
Eriline mõnitamine hakkas " sõbrannal " siis, kui endale mehe leidis.

Siis olin ma järsku eriti hale ja nõme, aga seda ei mäletanud, et me olime ju võrdses seisus ja mina ei olnud teda mitte iial halvustanud.

Haledad ja teiste poolt tõrjutud olime MÕLEMAD, aga tema toonitab, et ainult mina olin haletsusväärne, aga tema äge tegija.
Ei olnud ju nii.

Peamine mure on ikkagi selles, et " sõbranna " soovil eraelust loobusin.

jestas, P, kui keegi soovitab sul pea ahju pista, pistad ka, jah?
kõik oma otsused teeb inimene ise. abort või mitte abort, kooselu armastatud mehega või sõbranna järgi õhkamine. saad aru, ISE!

loll oled ja lolliks sa jääd, sinusugust parandab ainult haud.