eestlastel kui väikerahvusel, pealegi seitsesada aastat orjaaega, on üks tüüpiline puudujääk, mis teda takistab paremini elamast: eestlasele tundub, et kõik, mis väljamaal tehtud, on ikka ja endiselt väga hea. Kunagi me krõbistasime tõesti väljamaalt toodud värvilisi maiustusi ja limpsisime himukalt huuli, aga tänaseks teame sedagi, et need väljamaa naudingud sisaldavad palju rohkem tervisele kahjulikke mürke kui meie endi kohalikud maiustused :)
Näide naljaga pooleks, aga ma tahan sellega öelda, et kuigi mõnes riigis on homoabielud lubatud, ei peaks see olema Eestile eeskuju, vaid ainult analüüsimise alusmaterjal. Kas õnn on saabunud sealsete riikide õuedele sellega? Me teame, et ei ole, kuigi meil täna sellest loomulikult ei räägita, aga kes teada tahab, see teada saab.
Nimetatud välisriigid lasid seaduse libedalt vabaks, et ise rahu saada, seadusega puudutatud inimeste saatus ei huvita ka sealseid valitsusi mitte, nagu meilgi. Ja nii sõlmivadki homoabielusid ainult meelelahutusmaailma tähed reklaami huvides ja arengupuudega noored inimesed. Kumba gruppi eelistaksid kuuluda meie abieluõigusi nõudvad homoseksuaalid? Arvata võib, aga kahjuks kõik ei jõua meelelahutusmaailma täheks :)