kiisumiisu

Küsimuse kohta, mis sa hh-le esitasid.
Oponendist...see nii kole sõna siin naistekas.

ekm,

no mina nii teengi...suhtlen, kui teema ja inimesed! meeldivad.
kahjuks alati kõik teemad ei meeldi...no ja ei saagi ju meeldida.
sind ka ei näe ju enamuses teemades, ikka teatavates:)

oponent...jah, kõlab küll koledasti aga vahel on ka õigel kohal, oleneb, kas vaidled või lobad:)


* tea, kas saame nüüd need õnnetud puuduvad 8 kommi täis:DD

kiisumiisu

On sobimatud teemad, mitte sobimatud inimesed.
Paljud lihtsalt soovivad natuke kergemaid teemasid...ja millepoolest neile seda pahaks panna.
Vähe arutlevamad teemad on tegelikult üsna keerulised, esiteks...sõnastused on teinekord arusaamatud, teiseks...tekstiga kaasaminek üsna aega nõudev...vähesed, kes viitsivad kaasa rääkida.

ekm,

loomulikult ei näe siin inimest ja tegelikult võib siin hulkuda ka mitmeid professoreid, kes võiksid lüüa kaasa arutlevates teemadesaga ei viitsi või ei taha. meie tase võib neile olla jällegi liialt madal:) sellepärast tuleb jah valida teema järgi, mitte inimeste...
aga öeldakse, et inimesed teevad teema, seega..on asi kahe otsaga, mõnega, tunned, et ei taha rääkida. ta võib olla suurepärane inimene, aga siin on tema mulje mulle jäänud kas mittemidagiütlev või negatiivne.

ja on ka selliseid, kellest näen, et võiks küll rääkida, aga pole teemat:(

Annan pisise panuse teie rekorditaotlusse;)
*ei ole tahtnud eelnevalt jutuajamisse sekkuda, no see eeldaks valmisolekut siiski pikemalt sellest osa võtta. Nüüd lõpusirgel ehk vast enam mitte.Lõpp vist paistab ja algust ei mäleta keegi:D

Kuna Hh siin taas kutsist juttu tegi ja kunagi sääl alguses ka koeratõugudest rääkis siis, no tuli mõte

Koer - inimese parim sõber. Truu lõputult jne.

Koeratõugudest seal alul juttu oli. Sel hetkel ma Hh-ga mitte nõus vist polnud või minu mõte teises suunas lihtsalt liikus.
Jaa, inimene on aretanud palju koeratõuge aegade jooksul. Inimene tahab ette teada, kindel olla, et see sõber näeb just selline ja just niiii ilus välja ja aretab ja aretab. Eeldab, et tema iseloomujooned on just sellised just soovitud tõule omased. Oma kogemusest - 3 ühest tõust koera totaalselt erinevate iseloomudega olnud, kõik samas tõupuhtad, paprid korras.
Paraku enamjaolt kõigil tõugudel ka palju haigusi. Mida tõupuhtam väljanägemiselt, tihti haigem kahjuks:( ja ei aita nende esivanemate papritega tutvumine, püüdmine ennetada, ära hoida...
Haigusi, mida tõug lagraantsil, ok krantsidel siis ei ole.
Need krantsid tekkivad, sünnivad siia ilma üldjuhul ilma inimese sekkumiseta, loomulikul teel. Peaks lisama, et plaanimatult. Nende hulgas, kel tänapäeval siiski õnnestub ka ellu jääda, inimene ei sekku siis - nende hulgas ääretult harva tigedaid, kurje...

Jaa, enamus, kes plaanib võtta koera, mõtleb tõupuhtale koerale aga ometi võetakse sõbraks ka varjupaigast neid lakraantse, kes hea hoolitsuse puhul terved ja truud.

Ka minul viimased neli sõpra - koera olnud tõupuhtad. Tõelised sõbrad aga....
seoses tervisega ei ole mitte kerge neid norm vanaduseni siin elus hoida enda kõrval.
Taas siis mõtlen sellele Tuksile ja Pallile sääl lapsepõlves,. Nad olid rõõmsad, truud ja terved!:)


Ma ei tea, kas mu mõtte point jõuab ja vast ei jää ma ka pikalt siia. Aga inimestele ja suhetele ma mõtlesin....
Ahh, olgu siis kasvõi lihtsalt panus ühe numbri ületamiseks:)

Te tegelt olite siin vahvad ja vaprad!:)

kiisumiisu

Kedagi pole vaja alahinnata.
Tase...see on suhteline mõiste... milles ja kuidas keegi hindab.
Muljed...need võivad ka väga petlikud olla...seda enam, et sa ei tea kes mingi nime taga on.


kylts

Ega vägisi saa midagi head, see mis loomulik..see loomulik.

kylts,

njah, sain su sõnumist aru, arvan, et sain:)

ega teistelt ei saagi nõuda üliinimsesks olemist aga endalt võiks paremaks, targemaks, ilusamaks:DD saamist ju soovida (meelega ei öelnud...nõuda:))

aga nüüd vist magama...viimased ööd on olnud väsitavad ja vastavalt sellele ka päevad vähejõudsad:(

homme aga ees uusaastaöö...


*jääb tänagi see 1000 vist tegemata...kui ei tule abivägesid:)

ekm,

seda just ütlesingi, et ei tea ju, kes on kes...mõni võib olla ka professor:DD

kiisumiisu

Pole vahet..kes on kes.

Head ööd!

ekm,

muidugi:)

aga palju õnne, sinu komm oli 1000-ndes:)

tuli täis...suurte pingutustega, aga siiski...

head ööd:)

Ekm,
see vägisi värk pole mitte hää jah. Arendame ja areneme, samas "vägistame" ennast ja teisi. Teinekord tee loomulikkuse ja looduslikkuseni pikk, nii pikk. Aga ta on olemas!:)

Kiisumiisu,
ikka soovime;)

Head ööd!

kiisumiisu

Võibolla polnud mul see välimuse näide kõige parem, aga see oli siitsamast teemast pärit.
Tegelt mõtlesin ma sedasi, et see proua poleks oma kommentaari kirjutanud, kui ma olnuks temaga ühel seisukohal. Vaid see, et ma olen julgenud talle vastu vaielda, põhjustas selle kommi.
Aga see pole ainuke näide, kõik need: sa oled kibestunud, sa oled kuri, sa oled vaidleja, sa oled rumal jne, tulevad mängu ainult oponentide suhtes.
See ongi too isikute elitaarsus, millest artiklis juttu- teine on kõike seda, sest ta on teistimõtleja ja just teistimõtlemine teeb ta rumalaks ja kurjaks ja paksuks :))

Ideede elitaarsuse puhul aga jäävad isikuomadused mängust välja. Kuigi jah, ka sel puhul kasutatakse igasuguseid demagoogiavõtteid ja vaieluse hoos võidakse igast öelda, aga siiski pole eesmärgiks mitte oponendist jagusaamine, vaid tema seisukoha kummutamine..
Sinu jutt ei ole õige, minu oma on õige.

Muidugi oleneb vaidlejate tasemest, kuidas nad oskavad oma väiteid põhjendada; nende temperamendist, kui emotsionaalseks nende vaielus muutub, aga ikkagi võetakse oponenti kui endasugust, sest mudu vaielusse ei astutakski.

Hommikut!
No olete teie alles sohitegijad, võtate viimastel meetritel abivahendid appi ;))) Ma mõtlesin mul läheb ikka romaani lugemisega aega, aga siin vaid lühijutud alles jäänud.
Õnnitlen, seltsimehed mäetippu jõudmise puhul!!

hh

Jah...jutt ilmselt õige...a see siis, kui soovitakse midagi tõestada või kummutada. Vaidlus...see ju on enda tarkuse pealesurumine...olgu siis vaidleja põhimõtteks tõestamine, et ühist tõde ei ole või tõestamine, et nii või naa on õige.
A... on olemas veel üks variant...kui vestluse käigus püütakse lihtsalt enda arvamust avaldada ja mingeid tõdesid kellegile peale ei suruta...sinul on sinu arvamus...minul on minu arvamus
ja võibolla on nii sinul kui minul milleski õigus, kuigi esmapilgul nii ei tundunud. Tegelikult on ju igal inimesel omad tõed, mis ongi üsna erinevad...a kui need tõed tunduvad tema jaoks õiged olema ja tal on just nimelt tema oma tõdedega parem elada, siis miks peaks vägisi püüdma midagi ümber muutma.
Mulle näiteks on palju olulisem mõista, miks keegi just niimodi arvab...mõista, mitte iga hinna eest enda õigsust tõestada.


kiisumiisu

1001 ikka palju muinasjutulisem.

ekm,

:DDD

nii võib end lausa Seherezadena tundma hakata:DD

hh,

sinu puhul jääb pealiskaudsel lugemisel peaaegu alati mulje, et sa vaidled vastu...
kui lasta silmadel lihtsalt üle ridade käia, ilma kaasa mõtlemata, siis tekib kohe tahtmine sulle vastu vaielda, sest su mõtted on esitatud väga kategoorilises vormis...et nii ongi!!!
eks sellepärast paljud sinuga vaidlevadki, sest inimestele ei meeldi jäigad seisukohad, igaüks tahab teist enda järgi painutada:DD

no ja kes vaidluses alla jääb, läheb isiklikuks, sest oioi, küll on pähkel, jagu ei saa:)) vähemalt alla ei anna, kui ka on tunda, et kohe-kohe annab alla, siis toob sisu muudatuse sisse;)

aga selles on sul õigus, et sellega, kellega pole vähemalt austust, sellega ka vaidlema ei asuta, ning siit tulebki see oponendist lugupidamise võimalikkus, jah, kindlasti.

ekm
Vaatame su juttu nats lähemalt. Sa väidad: "Vaidlus...see ju on enda tarkuse pealesurumine..."
Kui ma hakkaksin sulle vastu vaidlema, argumenteeritult muidugi ja püüaksin seda väidet kõigutada, sina aga omakorda pareeriksid seda enda argumentidega, siis me jõuaks ehk mingile ühisseisukohale, kas vaielus ikka on enda tarkuse pealesurumine või ei ole seda mitte.
Aga kui sa pead ideid egalitaarseteks, siis milleks sa enda väitega välja tulid? Ma ei tohi ju sulle vastu vaielda? Ma võin olla hoopis teisel seisukohal, aga vastu vaielda ei tohi.. Nonsenss juu!

Nüüd sellest relativistlikust seisukohast: Tõde on, et tõde ei ole.
Mõtle sellele? Kui tõde ei ole, siis ei saa ka see väide olla tõene. Lause teine pool ei ole mitte ainult vastuolus esimesega, vaid lausa välistab selle.
Budistidel on mingi sarnane tõde, mis siiski pole vastuoluline: Kellegi seisukohad ei ole kunagi tõesed- mõned on teistest vaid tõesemad.
Muidugi, nii väitmiseks peaks olema keegi, kes teab, mis on absoluutne tõde ja oskab hinnata, kumma arvamused on tõele lähemal.

Juku olevat kunagi koolist tulnud ja öelnud et sai kiita, kuna vastas õpetaja küsimusele kõige täpsemalt. Õpetaja oli küsinud, et mitu jalga on flamingol ja tema vastas, et kolm.
Ema:"Aga flamingol on ju kaks jalga?!"
Juku: "Seda küll, kuid kõik teised vastasid, et neli."
Kes olid tõest kaugemal, kas lapsed les arvasid, et flamingo on loom või Juku, kes leiutas mingi täiesti uue liigi?

Aga mõtle sellele, et kõik tõed on võrdsed, näiteks matemaatikas.. Palju on 2+2? 1;3;5;6;8.. kõik on õiged vastused juu. Või sa ostad kümnekroonise pätsi leiba ja müüja annab sulle sajasest tagasi kümneka.. see on tema tõde :)
Nee, braat, kui filosoofia ei seleta kõike, siis ta pole miskit väärt ja kui relativism vaatab häbelikult mööda täppisteadustest, siis olgu ta pealegi vääga poliitkorrektne, kuid aga ta on väär.

Kui pelmeen tähendab taignast kõrva, siis kõik muukujulised ei ole pelmeenid ja nende nimetamine pelmeenideks on lihtsalt tarbija rumaluse ärakasutamine.. mitte mingi oma tõde.. mis võrdväärne tegeliku tõega.

Ja mis sellesse oma arvamusse puutub, siis vaielustes on oma reeglid. Kui väidad miskit tõeks, siis pead seda tõestama. Kui väidad miskit arvamuseks, siis pead argumenteerima. Kui väidad miskit enda usuks.. siis uskuda võid kõike.. niiet kui sa ei tõesta ega põhjenda, siis sa räägid vaid oma usust.. Aga usk ei ole tõde.. usk on usk.. või muidu tõesta :)

kiisumiisu
Aga ma ju vaidlengi vastu? Kuidas ma saaksin sinuga vaielda, kui ma suga ühel seisukohal olen? :)
Mis aga puutub jäika seisukohta, siis siin sa eksid. Jäigad on dogmaatikud, kelle jaoks on mingid tabuteemad, mille üle nad ei arutle.
Noh näiteks on palju dogmaatikuid relativistide hulgas, kelle jaoks on tõde see, et tõdesid on palju ja aamen.
See ei ole vaieluste teemaks, sest see on lihtsalt nii.

Esilehel on teema: internetikohtingud vs reaal
Teemaalgataja pani lingi ja küsib: Kuidas siis on? Mis vahet on netisuhtel ja pärissuhtel? Kas kohtumine internetis paneb südame samamoodi põksuma?
Talle vastati: Mis suhe see netisuhe veel on?See kui kellegiga kirjutad- ta lihtsalt kirjasõber.Ja mees , kes kohe hakkab õrnusi neti teel ütlema- ei saa võtta tõeselt- see pole võimalik.Suhe ikka saab tekkida reaalselt, reaalis.

Vaadake, kui kategooriline, absoluutsele tõele pretendeeriv seisukoht! Ekm. kui ma viitsiks talle hakata vastu vaidlema, kas siis ma tegeleks enda tarkuse pealesurumisega? Ja tema praegu ei tegele? Pole siin mingit imhot, raiub teine kui rauda, et on vaid nii ja mitte kuidagi teisti. Teisiti pole lihtsalt võimalik!!!

hh


Kui sinu jaoks on mingid kindlad reegli, siis minul need puuduvad.
Sa võid vastu vaielda...a sa ei pea, võid argumenteerida...a sa ei pea...keegi ei saa sind selleks kohustada. Sinu seisukoht on sinu ja isegi kui sa enda seisukohta tõestada püüad, siis ei pea see sugugi minu jaoks õige olema...kuigi võib ka olla. Ma üldiselt mõtlen enda peakesega, mis on minu jaoks õige...tõde on iseenda jaoks kindlasti olemas...seda vähemalt minul, kuidas sinul...seda ma ei tea.
Teadmisi ja tõde ei tohiks segamini ajada, need on täielikult erinev valdkond.

Hmm.. et kui mina hakkan rohelise tule ajal liikuma, siis pean olema ettevaatlik- kuigi sul on punane, aga sinu jaoks mingeid reegleid ei ole? Või ikkagi on?
Ja huvitav, et need reeglid, mis su jaoks on, ei ole sugugi su enda peakese looming, vaid täiesti õpitud 2+2=4 ja kümnekroonise leiva ostmisel peab sajasest tagasi saama 90 krooni.. ja ei mingit mokakobinat ega igamehe omatõde! :)

Jah, teadmiste ja tõe vahele alati võrdusmärki tõmmata ei saa, kuid kas see, et päike ei tõuse solgiämbrist on teadmine või tõde või mõlemat?

Aga see, mida igamehe tõeks enamasti nimetatakse on kõigest isiku usk. Kas Jeesus oli jumal, mässaja, prohvet või väljamõeldis- tõestada seda ei saa. Ja kui ei saa tõestada, siis ei saa rääkida ka tõest.

hh,

ütlesin, et sinust jääb mulje, nagu vaidleksid koguaeg vastu. isegi siis, kui oled päri, seletad asja uuesti oma sõnadega üle, justnagu oleksid saanud maha uue seisukohaga;)

hh,

selle netisuhte teema vastuse kohta ütleks, et loomulikult pole see tõde, aga on küllalt tõene!
ja kui inimene ise usub seda, siis...
tuleta meelde, mida ütlesid uskumise kohta:)

Hh, aga kas sinul hakkaks süda läbi ekraani põksuma või vajad ikka lihast ja luust inimest tunnete tekkeks?
Kiisummisu, see on Luiza arusaam netisuhtest, tema tõde ja jääb selleks, kui miski või keegi teda ümber ei suuda veenda.

kiisumiisu
järelikuilt pole need seisukohad mu jaoks siis täiesti kokkulangevad.
Me sinuga arvatavasti oleme mõlemad nõus, et väide "eesti mees on pelmeen" on väär.
Kui sina ütled, et ta ei ole pelmeen, aga mina ütlen et pole olemas sellist tõugu(hulka) nagu eesti mees, siis me ei ole ju ühel seisukohal. Kuigi järeldus on meil sarnane, sest kui pole olemas "eesti meest" siis ei saa selline mitteolev hulk ka pelmeen olla.

kiisumiisu
Eksole, kui tema seda usub, siis on see tõde, aga kui ma vastu vaidlema hakkan, siis on see oma seisukoha pealesurumine???
Uskugu aga lisagu juurde imho(minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt) :)

hh

Ma ju tõestan iseendale, mitte sinule...miks ma ei võiks siis enda tõest rääkida. Minul ikkagi on minu tõde olemas, mis siis, et see ei pea õige olema...seda enam, et nii mõnedki tõekspidamised ajajooksul muutuvad...a kui mul on enda tõega lihtsam elada, miks peaks siis keegi seda püüdma muuta ja ütlema, et ma elan valesti, kuna ma ei suuda tõestada, miks ma just niimodi elan...nagu elan.

Minul läheb suu muigele, kui siin mõnda head tuttavat kohtan, soe tunne ka tekib headest mälestustest, mis siin virtuaalselt veedetud, aga seda ei saa sugugi võrrelda reaalsete tuttavatega. Mul on tunne, et siinne on ikka mingi minu kujutelm ja arusaam inimesest, milles on mingi protsent tõde ja seda inimest ennast ja mingi protsent minu kogemusi, eelarvamusi, mälestusi ja tundmusi, mis see inimene tekitanud on :))