Unetute nurgake
Veidi meelelahutust
| Unetu, klassikaline 29. detsember 2010, kl 12.20 |
Vaatan kõikjal laiuvat lund ja hangesid ning mõtted viivad tagasi soojale maale sanatooriumisse, kus koos unetutega käidud sai. Eelmisel korral lubasin veel unetutest kirjutada, aga seni on see lubadus küll vaid lubaduseks jäänudki. Põhiliselt on tegu olnud ajanappusega, aga mis seal salata, vahepeal tekkis tehnilisi probleeme mu rüperaaliga, kust palju infot kaduma läks. Sellest ebaolulisest faktist ja unetute tegutsemistest aga nüüd lähemalt.
Mõnda aega sanatooriumi vaikses rüpes olesklenud unetutest sai esimesena sellest vaikelust villand esimesel unetul. Ühel tavapärasel vaiksel lõunatunnil kui kõik peamiselt omaette unelesid või magasid, ajas esimene unetu on suure kogu tema all ägava lamamistooli pealt püsti ja teatas resoluutselt: ” Elu tuleb ikka nautida, juua šampanjat mullivannis, süüa sinna kõrvale kalamarjasaia ....... ja üldse, teeme parem ühe korraliku peo!“ Tema hüüatus pani kõik unetud oma toolidel seniste tegevuste juures rahutult ja huvitatult nihelema.
Üheksas unetu kiikas oma ajakirja tagant välja ja ütles stoilise rahuga, et kui esimene unetu selle idee välja käis, las siis ise korraldab. Selle lausumise peale tekkis kohe kõrvulukustav jutuvada, sest kõik unetud tahtsid sel tähtsal teemal kaasa rääkida. Lõpuks kui kõikide vahelehüüded olid vaibunud, sai esimene unetu oma idee välja käia. Nimelt, väidetavalt kõige varakamana kohalolevast seltskonnast, oli ta nõus peo jaoks saare üürima. Kõik pidid kohale tulema maskides või kostüümides, et lõbusam oleks. Üldjoontes oldi sellega nõus ja seltskond unetuid hajus vaikselt basseini äärest minema – otsima endale õhtuks sobivat maski ja kostüümi.
Viies unetu ei suutnud kuidagi otsustada millist kostüümi endale osta. Oleks pidanud olema midagi, mis ennast iseloomustaks, aga samas oli viiendal nii palju aliasi, et nende vahel valida oli keeruline ning neid kõiki ühte kostüümi sobitada oleks väga raskeks läinud. Siiski suundus ta lootusrikkalt minekule, arvates, et ehk õige otsus tuleb spontaanselt.
Sobivat poodi otsides märkas ta paari meie unetutele kuuluvat rendiautot ühe poe lähikonnas, mis olid valesti pargitud. Ja sealsamas üht korravalvurist tädi, kes usinalt trahvikviitungeid kirjutas.
Viienda unetu peas küpses plaan. Ta sisenes lähedalasuvasse poodi ning ajas seal kiiruga selga esimese ettejuhtuva kostüümi, milleks oli känguru oma. Oma ostu eest tasunud, väljus viies poest hüpeldes ja suundus otse parkimistrahve tegeva korravalvuri poole. Oma teel rebis ta autode tuuleklaasidelt trahvikviitungeid ja jõudes naissoost trahvijani, haaras talt kõik tühjad blanketid ning plagas kiirelt hüpeldes lähedalasuva maja nurga taha, saatjaks korralvalvuri sõim ja sajatused.....Õnneks oli korravalvur üsna ümar ja mitte eriti heas füüsilises vormis, nii et järele joosta ta pahategijale ei jõudnudki.
Viies ajas kiiruga nurga taga oma kostüümi seljast ja lipsas sealsamas asuvasse suveniiripoodi, lootuses, et mitte keegi tema korrarikkumist ei märka. Paraku eksis viies unetu selle koha pealt vägagi. Nimelt oli seal lähikonnas samal ajal oma kostüümiotsingul kümnes unetu, kes samal ajal ka pilte tegi ja sealseid vaatamisväärsusi videolindile talletas. Viienda unetu pahateod oli ta poolkogemata kõik videolindile saanud püüda ja jalutas nüüd rahulikult tigedast trahvijast, kes omaette sajatusi pobises, mööda.
Ümber nurga pöörates nägi ta maas vedelemas sedasama kostüümi. Kuna kümnendal polnud veel oma ostu õnnestunud teha ja enda senine kasukas hakkas ka ära tüütama, ajas ta ennist ära visatud kostüümi sealsamas justkui naljaviluks selga ja lahkus oma teed. Õhtusele peole ta ei jõudnudki.
Väidetavalt olevat kümnes unetu saanud riiki sissesõidu keelu, mis olevat olnud tingitud tema liigsest armastusest sanatooriumi külmkambri vastu, aga tegelikkuses oli tema avalikult üles pandud videol näha ka huvitavaid tegevusi, mis ta viienda äravisatud kostüümis ise korda jõudis saatis. Kaldun arvama, et üks osa põhjustest sissesõidu keelu saamisel võib sealsel videol olla.
Teisel unetul polnud plaanis peole minna, sest tuju polnud just kiita. Tema oli ainus, kes veel basseini ääres palmi all oma lamamistoolile vedelema oli jäänud.
Vaatamata sanatooriumis veedetud ajale, polnud teine unetu enda unerežiimi paika saanud. Magas paari tunni kaupa suvalistel aegadel ja hetkel oli tal just selline uimane olemine, mis eelneb uinumisele. Kangekaelselt üritas ta veel oma matemaatilist teost edasi uurida, kuid mõne minuti jooksul hägustusid tähed ja numbrid tema ees ning raamat vajus talle vaikselt rinnale.
Üheksandal unetul oli kostüüm, s.t päikeseprillid olemas. Tõsi küll, tema enda meelest võiks tema naeratus olla veidi laiem, aga muhe olek kompenseerib puudujääva sentimeetri naeatusest.
Üheksas nööpis rahulikult oma toas valge ülikonna pintsaku korralikult kinni ja lahkus elegantselt suvekohvikusse aega veetma. Seal kohtus ta üllatuslikult kuuenda unetuga, kes ilmselgelt igavles kohvikus oma jooki limpsides. Kuuenda unetu punapea ja olek ei jätnud mingit kahtlust, et tema on täna õhtul Mylene Farmeri moodi riietatud ja käitub peol staarina, meeldigu see teistele või mitte. Nad leidsid kohe ühise jututeema ning igav ei paista neil kummalgi olevat.
Neljas unetu ei kiirustanud uisapäisa omale kostüümi ostma. Ta kaalutles esmalt hoolega, mida oleks sobilik daamil kanda nii, et ennast naeruväärseks ei teeks ja samas jääks vaoshoitult elegantseks. Kostüümipoodide valik oli paraku tema nõudlikule maitsele liiga piiratud. Nii siirduski ta edasistele otsingutele.
Üsna pea märkas neljas unetu ühe butiigi ukse juurde kõnniteele pargitud punast sportautot. See kuulus loomulikult esimesele unetule, kes samuti shoppamas oli. Nimelt pidi esimene unetu koju oma naisele meeleheaks ehteid ja muid naistele vajaminevaid aksessuaare viima. Seega leidis ta sobiva juhuse kostüümiotsinguil ka oma abikaasale kingitusi osta.
Kui neljas unetu uudishimust butiiki sisse astus, käis seal aktiivne sebimine – müüjatarid pugesid kas või nahast välja, et esimesele unetule meele järele olla. Esimene istus tugitoolis ja seiras müüjatare veidi, siis valis ühe neist välja ja teatas, et kui nad tahavad, et esimene midagi nende poest ostaks, siis näidaku uuemaid ujumiskostüüme enda seljas. Tema naine olevat sama mõõtu kui üks eismese poolt väljavalitud müüjatar. Sagimine esimese ümber ei lõppenud ja neljas taandus targu, kuna temale ei pööratud mingit tähelepanu.
Neljas suundus edasistele otsingutele. Üle tee märkas ta raamatupoodi. Uudishimust astus ta sinna sisse ja põrkas uksel kokku kolmanda unetuga, kel näis kuskile tuline kiire olevat. Kolmas vabandas kohmetult ja otsis silmadega kedagi tänavalt. Näis, et ta mõtted on hajevil ja tegelevad hetkel millegi muuga kui neljandaga. Ka neljas suunas oma pilgu suvekuumas lõõsas piki inimtühja tänavat edasi ning märkas kolmanda hajeviloleku põhjust lehvitades lähenemas. Selleks oli unetu number üksteist.
Enne kui neljas jõudis teisele meeldivat päeva soovida, oli viimane juba ukselävelt kadunud. Neljas kergitas vaid irooniliselt kulmu ja sisenes rahulikult poodi, kus ta veetis meeldiva tunni poes pakutavaga tutvudes. Lahkus ta sealt korraliku hunniku raamatutega samal hetkel kui esimene üle tänava asuvast butiigist välja astus.
Esimest saatis see sama näitsik, kes talle ennist nappe ujumiskostüüme oli demonstreerinud. Nad leppisid midagi omavahel kokku ja esimene prantsatas oma luksusauto nahkistmele. Enne kui ta sportauto kummide vilinal minema pühkis, hõikas esimene neljandale, et istugu peale. Ja niimoodi nad sellelt vaikselt ja hetkel inimtühjalt tänavalt koos minema sõitsidki. Sanatooriumisse loomulikult. Peoks ettevalmistusi tegema.
----------------------------------------------
Järgneb.
See oli kõigest sissejuhatus. Pikemalt edaspidi.:)
Mõnda aega sanatooriumi vaikses rüpes olesklenud unetutest sai esimesena sellest vaikelust villand esimesel unetul. Ühel tavapärasel vaiksel lõunatunnil kui kõik peamiselt omaette unelesid või magasid, ajas esimene unetu on suure kogu tema all ägava lamamistooli pealt püsti ja teatas resoluutselt: ” Elu tuleb ikka nautida, juua šampanjat mullivannis, süüa sinna kõrvale kalamarjasaia ....... ja üldse, teeme parem ühe korraliku peo!“ Tema hüüatus pani kõik unetud oma toolidel seniste tegevuste juures rahutult ja huvitatult nihelema.
Üheksas unetu kiikas oma ajakirja tagant välja ja ütles stoilise rahuga, et kui esimene unetu selle idee välja käis, las siis ise korraldab. Selle lausumise peale tekkis kohe kõrvulukustav jutuvada, sest kõik unetud tahtsid sel tähtsal teemal kaasa rääkida. Lõpuks kui kõikide vahelehüüded olid vaibunud, sai esimene unetu oma idee välja käia. Nimelt, väidetavalt kõige varakamana kohalolevast seltskonnast, oli ta nõus peo jaoks saare üürima. Kõik pidid kohale tulema maskides või kostüümides, et lõbusam oleks. Üldjoontes oldi sellega nõus ja seltskond unetuid hajus vaikselt basseini äärest minema – otsima endale õhtuks sobivat maski ja kostüümi.
Viies unetu ei suutnud kuidagi otsustada millist kostüümi endale osta. Oleks pidanud olema midagi, mis ennast iseloomustaks, aga samas oli viiendal nii palju aliasi, et nende vahel valida oli keeruline ning neid kõiki ühte kostüümi sobitada oleks väga raskeks läinud. Siiski suundus ta lootusrikkalt minekule, arvates, et ehk õige otsus tuleb spontaanselt.
Sobivat poodi otsides märkas ta paari meie unetutele kuuluvat rendiautot ühe poe lähikonnas, mis olid valesti pargitud. Ja sealsamas üht korravalvurist tädi, kes usinalt trahvikviitungeid kirjutas.
Viienda unetu peas küpses plaan. Ta sisenes lähedalasuvasse poodi ning ajas seal kiiruga selga esimese ettejuhtuva kostüümi, milleks oli känguru oma. Oma ostu eest tasunud, väljus viies poest hüpeldes ja suundus otse parkimistrahve tegeva korravalvuri poole. Oma teel rebis ta autode tuuleklaasidelt trahvikviitungeid ja jõudes naissoost trahvijani, haaras talt kõik tühjad blanketid ning plagas kiirelt hüpeldes lähedalasuva maja nurga taha, saatjaks korralvalvuri sõim ja sajatused.....Õnneks oli korravalvur üsna ümar ja mitte eriti heas füüsilises vormis, nii et järele joosta ta pahategijale ei jõudnudki.
Viies ajas kiiruga nurga taga oma kostüümi seljast ja lipsas sealsamas asuvasse suveniiripoodi, lootuses, et mitte keegi tema korrarikkumist ei märka. Paraku eksis viies unetu selle koha pealt vägagi. Nimelt oli seal lähikonnas samal ajal oma kostüümiotsingul kümnes unetu, kes samal ajal ka pilte tegi ja sealseid vaatamisväärsusi videolindile talletas. Viienda unetu pahateod oli ta poolkogemata kõik videolindile saanud püüda ja jalutas nüüd rahulikult tigedast trahvijast, kes omaette sajatusi pobises, mööda.
Ümber nurga pöörates nägi ta maas vedelemas sedasama kostüümi. Kuna kümnendal polnud veel oma ostu õnnestunud teha ja enda senine kasukas hakkas ka ära tüütama, ajas ta ennist ära visatud kostüümi sealsamas justkui naljaviluks selga ja lahkus oma teed. Õhtusele peole ta ei jõudnudki.
Väidetavalt olevat kümnes unetu saanud riiki sissesõidu keelu, mis olevat olnud tingitud tema liigsest armastusest sanatooriumi külmkambri vastu, aga tegelikkuses oli tema avalikult üles pandud videol näha ka huvitavaid tegevusi, mis ta viienda äravisatud kostüümis ise korda jõudis saatis. Kaldun arvama, et üks osa põhjustest sissesõidu keelu saamisel võib sealsel videol olla.
Teisel unetul polnud plaanis peole minna, sest tuju polnud just kiita. Tema oli ainus, kes veel basseini ääres palmi all oma lamamistoolile vedelema oli jäänud.
Vaatamata sanatooriumis veedetud ajale, polnud teine unetu enda unerežiimi paika saanud. Magas paari tunni kaupa suvalistel aegadel ja hetkel oli tal just selline uimane olemine, mis eelneb uinumisele. Kangekaelselt üritas ta veel oma matemaatilist teost edasi uurida, kuid mõne minuti jooksul hägustusid tähed ja numbrid tema ees ning raamat vajus talle vaikselt rinnale.
Üheksandal unetul oli kostüüm, s.t päikeseprillid olemas. Tõsi küll, tema enda meelest võiks tema naeratus olla veidi laiem, aga muhe olek kompenseerib puudujääva sentimeetri naeatusest.
Üheksas nööpis rahulikult oma toas valge ülikonna pintsaku korralikult kinni ja lahkus elegantselt suvekohvikusse aega veetma. Seal kohtus ta üllatuslikult kuuenda unetuga, kes ilmselgelt igavles kohvikus oma jooki limpsides. Kuuenda unetu punapea ja olek ei jätnud mingit kahtlust, et tema on täna õhtul Mylene Farmeri moodi riietatud ja käitub peol staarina, meeldigu see teistele või mitte. Nad leidsid kohe ühise jututeema ning igav ei paista neil kummalgi olevat.
Neljas unetu ei kiirustanud uisapäisa omale kostüümi ostma. Ta kaalutles esmalt hoolega, mida oleks sobilik daamil kanda nii, et ennast naeruväärseks ei teeks ja samas jääks vaoshoitult elegantseks. Kostüümipoodide valik oli paraku tema nõudlikule maitsele liiga piiratud. Nii siirduski ta edasistele otsingutele.
Üsna pea märkas neljas unetu ühe butiigi ukse juurde kõnniteele pargitud punast sportautot. See kuulus loomulikult esimesele unetule, kes samuti shoppamas oli. Nimelt pidi esimene unetu koju oma naisele meeleheaks ehteid ja muid naistele vajaminevaid aksessuaare viima. Seega leidis ta sobiva juhuse kostüümiotsinguil ka oma abikaasale kingitusi osta.
Kui neljas unetu uudishimust butiiki sisse astus, käis seal aktiivne sebimine – müüjatarid pugesid kas või nahast välja, et esimesele unetule meele järele olla. Esimene istus tugitoolis ja seiras müüjatare veidi, siis valis ühe neist välja ja teatas, et kui nad tahavad, et esimene midagi nende poest ostaks, siis näidaku uuemaid ujumiskostüüme enda seljas. Tema naine olevat sama mõõtu kui üks eismese poolt väljavalitud müüjatar. Sagimine esimese ümber ei lõppenud ja neljas taandus targu, kuna temale ei pööratud mingit tähelepanu.
Neljas suundus edasistele otsingutele. Üle tee märkas ta raamatupoodi. Uudishimust astus ta sinna sisse ja põrkas uksel kokku kolmanda unetuga, kel näis kuskile tuline kiire olevat. Kolmas vabandas kohmetult ja otsis silmadega kedagi tänavalt. Näis, et ta mõtted on hajevil ja tegelevad hetkel millegi muuga kui neljandaga. Ka neljas suunas oma pilgu suvekuumas lõõsas piki inimtühja tänavat edasi ning märkas kolmanda hajeviloleku põhjust lehvitades lähenemas. Selleks oli unetu number üksteist.
Enne kui neljas jõudis teisele meeldivat päeva soovida, oli viimane juba ukselävelt kadunud. Neljas kergitas vaid irooniliselt kulmu ja sisenes rahulikult poodi, kus ta veetis meeldiva tunni poes pakutavaga tutvudes. Lahkus ta sealt korraliku hunniku raamatutega samal hetkel kui esimene üle tänava asuvast butiigist välja astus.
Esimest saatis see sama näitsik, kes talle ennist nappe ujumiskostüüme oli demonstreerinud. Nad leppisid midagi omavahel kokku ja esimene prantsatas oma luksusauto nahkistmele. Enne kui ta sportauto kummide vilinal minema pühkis, hõikas esimene neljandale, et istugu peale. Ja niimoodi nad sellelt vaikselt ja hetkel inimtühjalt tänavalt koos minema sõitsidki. Sanatooriumisse loomulikult. Peoks ettevalmistusi tegema.
----------------------------------------------
Järgneb.
See oli kõigest sissejuhatus. Pikemalt edaspidi.:)
| vigade parandus:) 29. detsember 2010, kl 12.28 |
| unetu, klassikaline 29. detsember 2010, kl 17.47 |
II
Viies unetu naases peatselt tülpinult linnast, ilma kostüümita. Sobivat ta endale ei leidnudki ja mõlgutas juba mõtteid, et ei viitsigi õhtul peole minna.
Enne oma tuppa sisenemist jalutas ta veel basseini äärest mööda ja märkas oma imestuseks seal ikka veel magavat teist unetut. Kiirpilk kellale näitas, et teine oli seal magades veetnud 4 tundi.
Viies näis hetkeks mõttesse jäävat ja tema näost oli näha, et ta peas küpses mingi plaan. Viies muigas omaette ja võttis ettevaatlikult teise rinnalt raamatu. Teine ei liigutanud oimugi, näis, et tema uni on sügavamast sügavam ning mingisugune viies seda rikkuda ei suuda.
Viies heitis pilgu teise unetu poolt loetavasse raamatusse, üritades sisust aru saada, aga paraku pidi ohates alla jääma sellele matemaatilistest terminitest kubisevale tekstile. Ta tõdes, et ilmselgelt pole see raamat temasuguse jaoks mõeldud. Liiga keeruline.
Viies vaatas veel korra õndsa und magavat teist ja virutas järsku raamatu kõva plaksatusega teise nina ees kinni. Teine hüppas jahmunult toolilt ülesse ja jäi unesegaselt viiendat unetut vahtima, kes teda oma uuriva pilguga takseeris.
Teine unetu kogeles midagi segast selle kohta, et jäi korraks tukkuma ja nägi imelikku und, kus pahad teda arvutimängus maha üritasid nottida.
Viies vaatas teda oma terava pilguga ja küsis: „On sul õhtuse peo jaoks kostüüm olemas?“
„Ei, ei ole... tegelikult ma mõtlesin, et ... et ei viitsigi minna.“
„Kuidas nii? Miks sina noor inimene niimoodi kõrvale hiilid?“ päris viies.
„Ma pidin tegelikult ühe artiklikese kirjutama Wikipediasse AMD 8-nda generatsiooni protsessoritest. Põhimõtteliselt ühetuumalise tehnoloogia viimane röögatus, järgmine generatsioon on juba mitmetuumaline. Mul see kaheksas generatsioon tiksub praegugi rõõmsalt kapoti all. Midagi tegemata veel ei jää, ainult paar uuemat mängu käivad üle jõu. On plaan üle minna veelgi iidsemale tehnoloogiale. Vuntsin üles oma esimese arvuti, Pentium II prosega isendi. Netis kolada peaks põhimõtteliselt saama, kui Flashid-Javad maha keerata. Väga kergekaalulist opsüsteemi on vaja, mõtlen OpenBSD või mõne rangel dieedil hoitud derivatsioonile Ubuntust. Kalliks läheb küll see lõbu, sobivaid juppe peab kust kurat tellima... ”
Viies kergitas selle vastuse peale korraks kulmu ja vastas: ” Jessas... ma jätan heameelega sellised asjad üldse vahele. Nagunii mitte midagi sellest ei jaga... või no kui üldse siis nii-nii tsimaruke, et sidesõnadest saan aru.”.
Teine vaatas viiendat ja küsis, millises kostüümis kavatseb too peole minna.
”Mul polegi kostüümi. Ei leidnud sobivat ja üldse...ahhhh, mis sest ikka.” kostis viies tüdinult.
”Tead, ma vist tean, millega sa võiksid minna ja ehedalt iseendaks jääda,” kostis teine unetu.
Viies seiras teist kahtlustavalt ja küsis talt, millega tegu on ning millise kivi all vähk peidus on. Teise ülevoolavalt lahke pakkumine tundus talle kuidagi kahtlasena.
Teine jäi salapäraseks ning ütles, et toob selle kostüümi õhtul enne peole minekut otse viienda kätte. Ärgu ta muretsegu, väikeseks see kostüüm talle mitte mingil tingimusel ei pidavat jääma.
Viienda sisetunne ütles, et tegu võib olla millegi kahtlasega, aga kuna ta oli linnas käigust üsna väsinud ning kostüümi ikkagi polnud, jäi ta nõusse. Ainus
tingimus oli tal see, et teine unetu tuleks temaga peole kaasa, muidu ta seda teise salapärast kostüümi vastu ei võta. Kuhu see siis kõlbab, et noor inimene istub kõikse aeg arvutis ja puhata ei malda.
Viienda unetu rahulolu, et lõpuks on tal kostüüm olemas, purunes kildudeks õhtul kui ta end peole minema sättis. Nimelt seisis peatselt tema ukse taga frakis teine unetu, kel peos pisike pakk, milles ta väitis kostüümi olevat. Viies põrnitses pakki ja siis teist unetut, kes teda kavala muigega jultunult seiras ning võttis paki vastu... Tema sisetunne oli vist seegi kord õigeks osutunud....
Viies unetu rebis kärsitult paki lahti, põrnitses seda hetke jahmunult ja ...hakkas naerma. Pakis oli midagi huvitavat. Teda häiris vaid see, et teine unetu polnud temaga samas stiilis riietunud... kuigi, seda viga annab peopaigas kindlasti parandada, mõtles ta kurikavala helgiga silmis teist unetut ja tema frakki silmitsedes. Ärgu lootkugi nii lihtsalt pääseda.
(Vihje uudishimulikele, kes viienda salapärast kostüümi soovivad näha. Siin kannab seda kostüümi küll üks kuulsus.
http://www.elu24.ee/?id=362725)
Viies unetu naases peatselt tülpinult linnast, ilma kostüümita. Sobivat ta endale ei leidnudki ja mõlgutas juba mõtteid, et ei viitsigi õhtul peole minna.
Enne oma tuppa sisenemist jalutas ta veel basseini äärest mööda ja märkas oma imestuseks seal ikka veel magavat teist unetut. Kiirpilk kellale näitas, et teine oli seal magades veetnud 4 tundi.
Viies näis hetkeks mõttesse jäävat ja tema näost oli näha, et ta peas küpses mingi plaan. Viies muigas omaette ja võttis ettevaatlikult teise rinnalt raamatu. Teine ei liigutanud oimugi, näis, et tema uni on sügavamast sügavam ning mingisugune viies seda rikkuda ei suuda.
Viies heitis pilgu teise unetu poolt loetavasse raamatusse, üritades sisust aru saada, aga paraku pidi ohates alla jääma sellele matemaatilistest terminitest kubisevale tekstile. Ta tõdes, et ilmselgelt pole see raamat temasuguse jaoks mõeldud. Liiga keeruline.
Viies vaatas veel korra õndsa und magavat teist ja virutas järsku raamatu kõva plaksatusega teise nina ees kinni. Teine hüppas jahmunult toolilt ülesse ja jäi unesegaselt viiendat unetut vahtima, kes teda oma uuriva pilguga takseeris.
Teine unetu kogeles midagi segast selle kohta, et jäi korraks tukkuma ja nägi imelikku und, kus pahad teda arvutimängus maha üritasid nottida.
Viies vaatas teda oma terava pilguga ja küsis: „On sul õhtuse peo jaoks kostüüm olemas?“
„Ei, ei ole... tegelikult ma mõtlesin, et ... et ei viitsigi minna.“
„Kuidas nii? Miks sina noor inimene niimoodi kõrvale hiilid?“ päris viies.
„Ma pidin tegelikult ühe artiklikese kirjutama Wikipediasse AMD 8-nda generatsiooni protsessoritest. Põhimõtteliselt ühetuumalise tehnoloogia viimane röögatus, järgmine generatsioon on juba mitmetuumaline. Mul see kaheksas generatsioon tiksub praegugi rõõmsalt kapoti all. Midagi tegemata veel ei jää, ainult paar uuemat mängu käivad üle jõu. On plaan üle minna veelgi iidsemale tehnoloogiale. Vuntsin üles oma esimese arvuti, Pentium II prosega isendi. Netis kolada peaks põhimõtteliselt saama, kui Flashid-Javad maha keerata. Väga kergekaalulist opsüsteemi on vaja, mõtlen OpenBSD või mõne rangel dieedil hoitud derivatsioonile Ubuntust. Kalliks läheb küll see lõbu, sobivaid juppe peab kust kurat tellima... ”
Viies kergitas selle vastuse peale korraks kulmu ja vastas: ” Jessas... ma jätan heameelega sellised asjad üldse vahele. Nagunii mitte midagi sellest ei jaga... või no kui üldse siis nii-nii tsimaruke, et sidesõnadest saan aru.”.
Teine vaatas viiendat ja küsis, millises kostüümis kavatseb too peole minna.
”Mul polegi kostüümi. Ei leidnud sobivat ja üldse...ahhhh, mis sest ikka.” kostis viies tüdinult.
”Tead, ma vist tean, millega sa võiksid minna ja ehedalt iseendaks jääda,” kostis teine unetu.
Viies seiras teist kahtlustavalt ja küsis talt, millega tegu on ning millise kivi all vähk peidus on. Teise ülevoolavalt lahke pakkumine tundus talle kuidagi kahtlasena.
Teine jäi salapäraseks ning ütles, et toob selle kostüümi õhtul enne peole minekut otse viienda kätte. Ärgu ta muretsegu, väikeseks see kostüüm talle mitte mingil tingimusel ei pidavat jääma.
Viienda sisetunne ütles, et tegu võib olla millegi kahtlasega, aga kuna ta oli linnas käigust üsna väsinud ning kostüümi ikkagi polnud, jäi ta nõusse. Ainus
tingimus oli tal see, et teine unetu tuleks temaga peole kaasa, muidu ta seda teise salapärast kostüümi vastu ei võta. Kuhu see siis kõlbab, et noor inimene istub kõikse aeg arvutis ja puhata ei malda.
Viienda unetu rahulolu, et lõpuks on tal kostüüm olemas, purunes kildudeks õhtul kui ta end peole minema sättis. Nimelt seisis peatselt tema ukse taga frakis teine unetu, kel peos pisike pakk, milles ta väitis kostüümi olevat. Viies põrnitses pakki ja siis teist unetut, kes teda kavala muigega jultunult seiras ning võttis paki vastu... Tema sisetunne oli vist seegi kord õigeks osutunud....
Viies unetu rebis kärsitult paki lahti, põrnitses seda hetke jahmunult ja ...hakkas naerma. Pakis oli midagi huvitavat. Teda häiris vaid see, et teine unetu polnud temaga samas stiilis riietunud... kuigi, seda viga annab peopaigas kindlasti parandada, mõtles ta kurikavala helgiga silmis teist unetut ja tema frakki silmitsedes. Ärgu lootkugi nii lihtsalt pääseda.
(Vihje uudishimulikele, kes viienda salapärast kostüümi soovivad näha. Siin kannab seda kostüümi küll üks kuulsus.
http://www.elu24.ee/?id=362725)
| kolmas unetu 29. detsember 2010, kl 18.24 |
| 10 29. detsember 2010, kl 18.45 |
ma tutvusin ka selle salapärase kostüümiga. lakooniliselt lööv!
kuid mina ja kängur? mul pidi ikka viimane häda käes olema kui selle selga ajasin:(
olen alati eelistanud kindlalt maa peal püsida, kuid kängurid karglevad koguaeg seal selle palavusega ringi!
elasin ilmselt oma osasse nii sisse, et sain päikesepiste. mis lõpptulemusena oligi mu eesmärk, sest siis sain tagasi oma külmkambrisse:)
kuid mina ja kängur? mul pidi ikka viimane häda käes olema kui selle selga ajasin:(
olen alati eelistanud kindlalt maa peal püsida, kuid kängurid karglevad koguaeg seal selle palavusega ringi!
elasin ilmselt oma osasse nii sisse, et sain päikesepiste. mis lõpptulemusena oligi mu eesmärk, sest siis sain tagasi oma külmkambrisse:)
| noh 29. detsember 2010, kl 18.55 |
siin tuleb küll märkmik hankida...ja ükshaaval kirja panema hakata...et kes on kes...kuigi nagu päris selge pilt on silme ees...aga et nüüd tuleb ju need üks, kaks ..ja kuni kaksteist meelde jätta....ja mul on niigi kümneni lugemisega juba raskusi:P...kuigi...oleks neid unetuid ainult kümme, poleks probleemi, kirjutaks iga sõrme peale unetu nime...siis saaks juba palju paremini hakkama...aga kuhu panna kaks viimas....varvastele kirjutama, sellisel juhul, peaksid varbad pidevalt laua peal olema...aga kas see kõlbab jälle?:P
| 10 29. detsember 2010, kl 19.01 |
| 10 29. detsember 2010, kl 19.08 |
| unetu XI 29. detsember 2010, kl 19.10 |
| kolmas unetu 29. detsember 2010, kl 19.19 |
mina olen ka märganud neid suhteid, esimese ja neljanda vahel. aga esimesel paistab neid suhteid rohkem olema:) ja tegelikult tahaks teada, kes meil see teine on, niisugune raamatukoi, et anna aga tulla. või paremini väljendudes, et tuupur, kuigi ma pole unetute hulgas sellist näinud, või olen midagi vahele jätnud:)
| noh 29. detsember 2010, kl 19.20 |
| alissandra 29. detsember 2010, kl 19.27 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 4,219 |
| unetu XI 29. detsember 2010, kl 19.30 |
| kolmas unetu 29. detsember 2010, kl 19.35 |
| tiux 29. detsember 2010, kl 19.39 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 117 |
| kolmas unetu 29. detsember 2010, kl 19.53 |
| tiux 29. detsember 2010, kl 19.55 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 117 |
| kolmas unetu 29. detsember 2010, kl 19.58 |
| unetu XI 29. detsember 2010, kl 20.00 |
| unetu, klassikaline 29. detsember 2010, kl 20.20 |
| kolmas unetu 29. detsember 2010, kl 20.24 |
| unetu, klassikaline 29. detsember 2010, kl 20.26 |
Lisa postitus