kuu, mõni võib nii osava sõnaseadmis oskusega olla, et olematu süldiga võitjaks tuleb...:)

noh, keedad seni, kuni kontidest saad liimi...:)

siis minu sült osutub küll kõige kehvemaks...ma ei oska mitte kiita:DDD...v.a ainult ennast:DDDD

Kiida ennastki siis, kõigile jääd meelde vähemalt ja kui valimiseks läheb, pole süldi maitseomadused enam olulised...:)

mul tuleb ninna süldi lõhn..khm..mu ema ikka armastas seda keeta..ega ma ei tea, kuidas ta seda tegi aga need aurud ja haisud olid kohutavad..muidugi sült oli ise hea..;))

Anita tuli ja ütles oma arvamuse ning kõik pagesid mitmes suunas laiali...:)))))

keedan sülti korra aastas - jõuludeks. rohkem ei viitsi. tegelt on poes ka päris normaalsed süldid saada, kui nii üheks korraks isu tekib.

Rex, nii ongi..vanasti keedeti, küpsetati, vaaritati kohutavalt, kuna poest midagi saada ei olnud.. nüüd ikka ei kipu väga kõike ise tegema, nüüd jätan kõik professionaalidele tegemiseks..;)))

ei lasknud päriselt varvast, vahepeal oli tegemist...a panin liha jahtuma, varsti tuleb jälle jalga lasta
Rex, ega ma nüüd teab, jälle ei tee seda kindlasti mitmeid aastaid...lihtsalt vahel on hea kokata, kui tuju tuleb...kui nüüd lumi oleks maas, siis tunneksin kindlasti täna juba jõuluhõngu...:D
kah, kui öelda, kes vana asja meelde tuletab...sel....:D a mulle ikka meeldib vahel ka vanadest asjadest mõelda, mitte et ma just neis kinni oleks, vaid lihtsalt...üks selline periood ongi, kui sai omas talus (kui nii võib öelda) elatud, loomad ja muu selline pudi padi, mis sinna kuulus koos oma toimetustega...see sülditegemine viib lihtsalt mõtted sinna momendil tagasi:D

kui ise keedan, siis suurema koguse, et jätkuks endale mitmeks päevaks ja külalistele pakkumiseks. palju aastaid tagasi, kui lapsed olid väiksed ja raha oli vähem, siis sai küll tihemini sülti keedetud, kui korra aastas. see suht odav söök ja saab mitmeks söögikorraks ette valmis, ainult kartul juurde ja kõik.:)

Selles mineviku mäletamises või taaselustamises pole mu meelest mitte midagi halba ju... seda enam kui need mälestused on helged ja teevad tuju heaks.

p+anther, nii ta on...hea jääb meelde ja halb on ununend:D

Rex, kas sina tegid süldi oma kasvatatud lihast või ostsid...mul on küll see esimene kord süldi tegemiseks liha osta:D...a oli kohe selline tahtmine teha...ja viia vanematele ka, isa enam sellist tööd kindlasti ette ise enam ei võta...a talle sült meeldib....selline rohkem siis heategevuslik päev täna...a sült mulle isiklikult on nii, et kas on või ei ole, ükspuha...saab ilma ka läbi:D

Aga ma nüüd lähen magama ja ennast haigusest välja puhkama. Suruõhuhaamrid mu peas ei anna enam asu...:))) Head päeva kõigile!

ma ei suuda süüa pekist liha, lapsena lasi ema süldiliha läbi hakklihamasina, siis ma ei näinud, mis sees on. teised pereliikmed jällegi pahandasid, et nii pidi vale maitsega olema, mis sest, et samast potist võetud :))
nüüdki läheb mul alati hulgem liha kaduma, sest nokin kõik mulle mittemeeldiva välja. koeral jällegi pidupäev :)

ei, ei, noh, liha ikka ostetud kas turult või harvem ka poest. ise pole ühtegi sellist looma kasvatanud, mida söögiks tappa tuleks. seda liha ei suudakski vist süüa....ei tea..... ma linnainimene eluaeg olnud.

noh, kui ma ikke noorem olin...siis nagu ei mõelnud üldse sellele, et loomi tapetakse toidu jaoks...vb oli siis nii, et poes polnud midagi eriti ja see oli normaalne....nüüd vahel mõtlen, et võiks võtta mõne seapõrsa, et oleks tegevust...samas mõtlen, et kes teda tapab, seatorkajaid enam pole, mina lilleke ei tee seda ammugi:DDD, et siis huvitav jah, mis ma nende notsudega pärast teeksin....

noh,
kasvatad lemmikloomana siis lihtsalt. seltsiks või nii :))

kuu, aga mulle pekk maitseb. tervise pärast ei saa palju rasvast süüa, isu poolest sööks küll:)

Rex,
krõbedaks praetult ainuke variant, aga kergelt lödisev....fuih :)

mis sa mõtled lemmikloomaks kodus või?:DDD

notsu pidi ju väga puhas loomake olema :) muidugi võid teda ka kuudis, st laudas pidada :))

õnneks on lõuna läbi ja kõht täis, muidu ajaks suu vesiseks.

Meenutada mõnus, kuid ma ikka päris vanamoeline ja lasen vana rada edasi...:( Lihtsalt on nõnda välja kujunenud ning praegusel masu ajal, isegi hea :) Mingit muret pole, kust linnukene süüa saab... Väikseid murekesi tuleb ette, kuid needki lahendatavad ;)

Meenutada mõnus, kuid ma ikka päris vanamoeline ja lasen vana rada edasi...:( Lihtsalt on nõnda välja kujunenud ning praegusel masu ajal, isegi hea :) Mingit muret pole, kust linnukene süüa saab... Väikseid murekesi tuleb ette, kuid needki lahendatavad ;)

nüüd sattusin küll hoogu :))

Ma nüüd unemaalt tagasi ja vaevab mind selline probleem. Kas keegi lapsevanemaist oskab mulle head nõu anda...:) Nimelt on üks väike tegelane mul millalgi uksed pastellkriitidega (õlikriidid) totaalselt ära sodinud ja nagu ma täna avastasin ei kannata neid enam kaua pesemata hoida, sest kipub vastu puutudes enda riideid ja käsi määrima. Oskab keegi nõu anda, millega ma selle kõik sealt ukselt maha saan? Proovisin Fairyga - tulemus nullilähedane, siis proovisin pesupulbriga - ka ei aidanud, siis võtsin Cifi ja raskesti ligipääsetavate kohtade puhastamiseks mõeldud hambaharja... pika küürimise järel sain pool uust puhtaks kriitidest, aga sealt alt paljatus mingi imepliiatsi joonistus (Lyra vist), mida ei mõjuta ei cif ega hambahari.:) Samuti ka karmimad harjad ei puhasta. Viin ka mitte. Et siis peaks tärpentini kasutama või piiritust?

Ja kuskohast üldse peaks sellist kraami osta saama?

Mul olid lapsed selles sodimiseeas nii ammu, et enam ei mäletagi, kuidas rasvakriitidega tehtud joonistustest enne värvimist lahti sain. Õigemini ka vaid heledamaks läks kuidagi nühkides, aga millega ei tea. Muu ei aidanudki kui ülevärvimine.

Ääretult lohutav teada...:) Tapeete ma enam ei nühi ... mõttetu. Eks tuleb siis kunagi kapitaalremont ette võtta.:))))