aga milline õigupoolest on see "uus peremudel", millest räägite? kas on üldse vaja mingit mudelit? sellega ollakse harjunud, et peab olema mudel või eestkõneleja, kuid minu armastatud vaimne vabadus soosib asjade loomulikku arengut: olla ise loomulik ja võimaldada seda ka teisele - ja siis läheb pisut aega, kuni ka "peremudel" saab kujuneda loomulikuks

Igas ühiskonnas on olnud tunnustatud üks perekonnamudel, kui sellest kinni pidasid, olid austatud, kui kõrvale hiilisid, siis põlatud ega praegu midagi muutunud ei ole. Kui sobib see, mis paljudele, on kõik hästi, kui valid oma tee, siis mitte.

aga iga inimene tahab tunda, et on omas ühiskonnas lugupeetud.

---------

Voh! Sõbrannad peavad kadestama ja kroonika kirjutama. Mis muud austust sa ühiskonnalt ikka ootad? :))
Aga ütle ausalt, kas sul on sooja või külma kellegi teise suhtumisest kui sa ise rahul oled?

Uusim peremudel on see, mille moodustab naine sisuliselt üksi, paremal juhul naine(mees)+laps või naine(mees)+koduloom, sest ei vajata puhtalt diivaniilu, vaid ideaali, kes teeb, tegutseb kõike õigesti ja oleks üldse üks superhüperinimene ning peaasi laseks meil olla täpselt sellised nagu me tahame olla.

Hh, veel paarkümmend aastat tagasi oli perekond suures osas austatud, kui seal ei olnud vallaslapsi, füüsilise või psühhilise puudega lapsi või sugulasi.

hh

ma räägin ikka ühiskonnast tervikuna, mitte ühest osast sellest (kroonika v sõbrannad); ning naine kui mõistest, mitte mina = naine.

aga kui endast rääkida, siis see huvitaks mind küll, et mu oma mees minust lugu peaks.

aga ma saan aru ka sellest, et see on meie arengumaa probleem, vanades kultuurmaades on asjad hoopis teisiti paigas - nt itaalias - mida vanemaks naine/ema saab, seda kõrgemale tõuseb tema positsioon nii ühiskonnas kui ka perekonnas.

meil...vahetatakse sind noorema vastu välja, kui väga veab, siis saad alimendid, üldjuhul sedagi mitte. kõigele lisaks oled veel ise selles kõiges süüdi ka (mis võtsid siis nõmeda mehe, mis olid siis selline et mees ära jooksis jne jne).

hh, aga mille pärast nt sina sooviksid, et sinust lugu peetakse? kas millegi sellise pooolest, millega oled teistest üle? ja ei maksa väita, et sa lugupidamist ei soovigi... mis on see, mis paneb sind endast lugu pidama?
cocci, kas sellist mudelit on ikka mõtet tituleerida "uueks peremudeliks" - midagi sellist, mida ju keegi ei taha?
kas leidub mingi mudel, mis rahuldaks kõiki? nii mehi, naisi kui lapsi? kui ei, ehk siis maksaks loobuda misiganes mudeldamisest?

A, see sinu-minu ja meie lastega peremudel on juba piisavalt kaua olnud, äkki on praegusele ajale omane multimudelaarsus (paljumudelisus), kus on võimalik aktsepteerida kõiki? Vaevalt. Inimene oma olemuselt on sama sallimatu kõige uue ja võõra suhtes kui koopas elades.

Metssiga juhtus hanega vastamisi. Uuris teist tükk aega ja jõudis veendumusele, et hani on päris ilus lind ja parasjagu rasvane pealegi.
”Kuule, me võiksime sinuga abielluda!” tegi metskult hanele ettepaneku.
”Ei tule sellest midagi välja,” rehmas hani tiivaga. ”Sa haised sea moodi.”
Siga jooksis metsa, ronis ojasse ja küüris ennast põhjalikult männiokka šampooniga ning naases hane juurde.
”Noh, kuidas nüüd on?” küsis siga lootusrikkalt.
”Nüüd on selline tunne nagu oleks keegi männimetsa alla seasitta laotamas käinud…”


Püüa, mis sa püüad, ikka...

cocci
Sruoga oma "Jumalate metsas" kirjutab ajast mil ta viibis Stutthofi koonduslaagris ja sellest, mida seal nägi.
Nendega koos oli üks mustlane, kes viis toitu oma emale, kes samas laagris oli. Teiste imestuse peale, et miks ta ei toida ka oma naist, kes samuti laagris oli, vastas ta: "Kes on naine, homme leian ma uue naise, aga uut ema ei saa iialgi."

Vaat see oli uue peremudeli üks esimestest õitest.. Kui naine suhtub mehesse kui ajutisse nähtusesse, siis vastab ka mees samamoodi.. ja muidugi ka vastupidi.
Veel paarkümmend aastat tagasi polnud suhtumine selline ja seepärast Sruoga imestus ja üldine austus tavamudelisse.

võtame nüüd kõik kenasti kätest kinni ja teeme BÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖ :P

pigem on inimene KINNI ettekirjutustes, reeglites, tsitaatides, mudelites...

Samavõrra kui eelarvamusteski :)

Kui inimene arvab,et tänu tsitaatidele targem-osavam ja andekam väljapaistab, kes teda siis keelata saab või tohib

hh, kui naine, kui naine, kui naine... mulle meeldis üks Eastwoody filmi stseen, kus tal oli üks pisike blond tibin (Arquette vist). tibi läks millegi peale tohutult endast välja ja kukkus Clinti oma tanguterakestega koledasti klohmima, vastu nägemist ja igalepoole. a mees seisis paigal nigu sammas, ei kõssanudki... tibin ka rahunes pärast ja kui nad surnud pole, elavad õnnelikult tänini :D niipalju su lemmiktegevusest - vastulöömisest

liineke, :DDDD
Sul mahla jagub veel?

eelarvamused ongi nö seadusteraamatu tulem, ehk tolle mainitu paratamatu tagajärg eelarvamus=kinniolemine ja vastandub vaimsele vabadusele ;)

lolka

Ära unusta, et kolmveeramd lahutustest on naiste algatatud ja seda just vanades kultuurmaades- meerikas ja inglismaal. Meie arengumaa kohta mul andmed puuduvad, aga paistap, et siingi pole olukord kuigivõrd erinev.
Mida me siis räägime, et mehed jätavad ja mehed võtavad?

Ärme räägi naisest kui mõistest, sest naine on naine ja sina kui naine pamed sellesse mõistesse emda arusaamu ja väärtushinnanguid ja mina kui mees hoopis teistsuguseid.

Kui sa peaksid ennast teistest naistest paremaks, siis oleks see paha-paha, aga mina pean ühte paremaks kui sind ja kui kõiki teisi naisi kokku ja olen uhke selle üle. Niiet me iialgi ei saa välja jatta oma isikut kui me millestki räägime.. Muide juba antiikaja filosoofid teadsid seda, rääkides, et puhta filosoofiaga saaks tegelda kehatu vaim, kellel pole mingeid vajadusi ega sümpaatiaid-antipaatiaid.

Mis aga sellesse itaalia-wärki puutub, siis sealgi on see tradistsioonilinre mudel jäänud vaid külaelamike ja vaesema rahva pärusmaaks... Muide, huvitaval kombel ongi just vaesemad ja madalamad klassid traditsioonides kinni. Enamus, neist, kes meie juttu loeks, peaks seda arutlust täielikuks mõttetuseks, mis tegelikule(nende omale) elule ei vasta.
Ja seda mitte ainult eestlased-venelased, vaid ka inglased-sakslased.. Keskklass, või TOK(tahan olla keskmik) vaevavad sellega oma pead.. Ehk siin on pistmist ka Maslow püramiidiga.. arvata võib.

hh,

me ju ei tea, kas me esiemad olid õnnelikud või mitte. kui palju oleme kuulnud sellest, et vanemad panid paari jne. et küllap õpivad üksteist tundma ja armastama...
aga kas ikka armastasid...või täitsid vaid kohust, sest nii peab ju!

a

Täielikku vaimset vabadust vist ei eksisteeri...on ju meil kõigil mingid eelarvamused.
Küsimus selles millised?

a,

olen jah 40+.
nüüd küsid järgmiseks, et miks selline nimi, infantiilne...või kuidas?
aga mulle meeldib:) ja on ka muid põhjuseid:)

ekm,

oleneb, millises stiilis vaidled, kas ründavas või rahulikus..

kui ise ründad, siis rünnatakse ka vastu, kui aga rahulikult selgitad oma seisukohti, siis üldiselt ei rünnata ju:)

Kiisumiisu, mis asi on lapsik, su delfinimi? Kes nii ütleb? Sama palju, kui on inimesi, on erinevaid arvamusi. Sellised nimed sobivad romantikutele, õrnadele naistele, kellele meeldib hoidmine ja hoolimine - puhtalt minu arvamus.

hh, kui naine, kui naine, kui naine...

--------

Jah, muidugi... ei ole enam kentlemanne... naispataljonidele vastuseisnud mehed ei laskunud nende püsside ees ühele põlvele ega lasknud end rüütellikult maha nottida :(((

kiisumiisu

Sul on õigus...stiili valid ise.

olen siin rohkem cocciga nõus multimudelaarsuse koha pealt.

jutt sellest, et praegu on mudel see ja see, on mu meelest vale. või tuleneb see põlvkondade erinevusest. vanemad põlvkonnad on tolerantsemad kui nooremad, kes on maksimalistid.

kiisumiisu
Muide, see paaripanek on ka tänapäeval väga levinud.. No ei võta sind ega ühtegi teist siinset naist omale kaasaks mitte keegi inglise eliiti kuuluvatest meestest. Neil on omad pruudikandidaadid ja kriteeriumiks on vanemate rahakott ning positsioon.

kle hh, kas keegi on su elu kallale siis kippunud :DDD

Vanem põlvkond on rohkem kasvatuse ja ajavili, praegu kui piirid lahti ja maailm avatum, on ka suhtumine avatum. Nooremad on maksimalistlikumad, et kõik või mitte midagi, headuselt teisega asja ei aja, aga samavõrra on neid 30+ ja 40+ hulgas. Teistkordselt ju kehva enam ei taha.

hh,

aga midagi on väga paigast ära, kui naine suhtub mehesse kui mööduvasse nähtusesse...ja vastupidi..
järelikult ei tehtagi peret planeerides enam plaani kogu elu koos olla..vaid kuni järgmiseni...
mis see siis on?
ideaalide ihalus?