IV
Samal ajal oli kümnes unetu mitmeid korruseid allpool harjumuspärases külmkambris mõnulemas. Ta oli kindlalt otsustanud peole minna oma armsa valge kasukaga. Päeval selga proovitud viienda poolt ära visatud kängurukostüüm ei kõlvanud isegi mitte kassi saba alla. Samuti ei leidnud kümnes midagi endale poodidest. Niisiis oli tema kindel valik vana ja harjumuspärane ning äraproovitud valge kasukas.
Tegelikult unistas kümnes juba sellest kuidas ta oma armsal kodumaapinnal saab sujuvalt hangedesse sulanduda ja nautida sealset jahedust. Kümnes oli oma unistustesse nii sisse elanud, et ei märganud ega kuulnud kuidas üks uutest kokaõpilastest külmkambri ukse riivi pani ning lahkus.
Selle kohutava eksituse tõttu ei jõudnudki kümnes sadamasse laevale ega ka peole, mis saarel toimus.
Samuti jäi temal külmkambri vaikuses nägemata stseen kuidas üsna pea pärast tema nukrat vangistust üks pikakasvuline proua kööki tormas ja seal pottide-pannide vahel osavalt laveerides väljapääsu otsis. Loomulikult oli tegu kaheteistkümnenda unetuga, kes oma türklasest austaja eest põgenes.
Paraku ei liikunud kaheteistkümnes piisavalt kiiresti või oli siis noor türklane nii suures õhinas, et sai siiski endast pea poole pikema põgeniku sealsamas külmkambri ukse lähedal kätte. Otsemaid viskus ta kaheteistkümnenda ette põlvili maha ja üritas püüda viimase käsi, mis proua oli ettenägelikult kõrgemale tõstnud, arvatavasti selleks, et haarata enda kaitseks mõni pott või pann.
Noore türklase suust kostis vigases inglise keeles palavaid armastusavaldusi ja tõotusi. Samuti soovis kaheteistkümnenda ootamatu austaja temaga üsnagi pealekäival toonil tungivalt abielluda.
Kaheteistkümnes ei näinud muud võimalust oma austajast vabaneda kui haaras esimese ettejuhtuva panni ja virutas sellega türklasele kerge matsu piki pead, ise pomisedes “Sorry, sorry, sorry mister“.
Sel ajal kui kaheteistkümnenda uimane austaja endal kuklas muhku triikis, oli kaheteistkümnes ise juba väljapääsu leidnud ning hingas kergendatult väljas oma kopsudesse õhku ning süütas sigareti.
„No on elu alles, mingid poisinagad kleebivad külge ja vaata siis kuidas neist vabaneda. Piisab sellest, et üks meesisend mind eile oma armukesega segamini ajas ja mulle tuppa anonüümse kirja jättis, mille sisu just eriti meeldiv polnud.“ „On nende meestega alles tegu,“ lisas ta veel omaette kui taksossse istus ja sadamasse kihutas.
Talle jäi õnneks nägemata sanatooriumi tagaukse juures ukse valgussõõris tuigerdava hädise türklase kogu, kes üritas end kuidagi ukse najal püsti hoida ja karjus autole ahastades järele: „ I love you, my darling“ Marry me!“.......