Halb kogemus
koledad eesti nimed
subjektiiv 19. jaanuar 2014, kl 14.09 |
Arvamus 19. jaanuar 2014, kl 14.13 |
irma 19. jaanuar 2014, kl 17.53 |
H. 19. jaanuar 2014, kl 18.44 |
Jen 19. jaanuar 2014, kl 19.45 |
ennäe! 20. jaanuar 2014, kl 08.27 |
hell Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> ma ei teagi kedagi, kelle nime Ebe on, tõsiselt na
> ljakas nimi :)siis võiks Kübe ka olla.
kusjuures isiklikult tunnen õdesid Ebe ja Kübe, ausalt , see pole nali. ja Kübe oli viimati, kui teda nägin, mis oli ikka ammu, nii 100 kilo, saatuse iroonia, kas pole.
mind ärritab nimi Eda, kohe vastik, kui keegi ilusale ja toredale Inesele Eda-Ines ütleb. kuidagi vale kohe.
ja Krõõt on minu meelest lapse piinamine, rumaluke miss-Liis pani oma tütrele nimeks Krõõt, elu aeg on öeldud koleda naise kohta, et vaata milline krõõt see on! ja siis panna oma lapsele selline nimi? vot ei mahu minu pähe.
ja siis Siiri, minu jaoks on nimi Siiri pardimokkade usuhullu alkohooliku nimi, kes krimikroonikates ja tv-saadetes jäledat iba suust välja ajab. huh, juba temale ja ta kaksikõele mõtlemine tekitab okserefleksi. seega siiri ei tuleks oma lapsele kõne allagi, siis ei saaks seda nilbet naeratust meelest kunagi.
-------------------------------------------------------
> ma ei teagi kedagi, kelle nime Ebe on, tõsiselt na
> ljakas nimi :)siis võiks Kübe ka olla.
kusjuures isiklikult tunnen õdesid Ebe ja Kübe, ausalt , see pole nali. ja Kübe oli viimati, kui teda nägin, mis oli ikka ammu, nii 100 kilo, saatuse iroonia, kas pole.
mind ärritab nimi Eda, kohe vastik, kui keegi ilusale ja toredale Inesele Eda-Ines ütleb. kuidagi vale kohe.
ja Krõõt on minu meelest lapse piinamine, rumaluke miss-Liis pani oma tütrele nimeks Krõõt, elu aeg on öeldud koleda naise kohta, et vaata milline krõõt see on! ja siis panna oma lapsele selline nimi? vot ei mahu minu pähe.
ja siis Siiri, minu jaoks on nimi Siiri pardimokkade usuhullu alkohooliku nimi, kes krimikroonikates ja tv-saadetes jäledat iba suust välja ajab. huh, juba temale ja ta kaksikõele mõtlemine tekitab okserefleksi. seega siiri ei tuleks oma lapsele kõne allagi, siis ei saaks seda nilbet naeratust meelest kunagi.
ennäe! 20. jaanuar 2014, kl 08.29 |
nipitiri 20. jaanuar 2014, kl 08.58 |
minu jaoks on vastuvõtmatud igasugu uustuletised a la kersnate kelvin ja kivisaarte amerii lakendra ja veerpalude anlourdees on ikka eriline tase kohe (pandud vist kõva dopinguauru all). rääkimata nüüd, et ei saa olla ikka päris täie mõistuse juures vist, kui panna tütrele gyrcelea-ithaka-maria, teisel tütrel oli midagi sama jaburat, ei mäleta enam, otsida ka ei viitsi.
siis on imelikud näiteks oudikki, eriti vastik tundub pärast seda, kui oudikki loone astus keskerakonda. inna, inno ja innar viitavad kuidagi innaajale. eesti oludes oleks ka kurt imelik nimeks panna. tuttava tuttav oli petronella, vot see on ka ikka tase. elias tundub nagu elajas.
siis on imelikud näiteks oudikki, eriti vastik tundub pärast seda, kui oudikki loone astus keskerakonda. inna, inno ja innar viitavad kuidagi innaajale. eesti oludes oleks ka kurt imelik nimeks panna. tuttava tuttav oli petronella, vot see on ka ikka tase. elias tundub nagu elajas.
Heidi 20. jaanuar 2014, kl 11.04 |
Lugedes teema ammust algust ja lõppu vaid, olid kommentaarid neis suhteliselt sarnased.
Olen mõelnud hoopis niimoodi, et millest tuleb, et eesti nimed oleksid kui hooaja kaup. Vähe sellest, et iidseid eesti nimesid õieti enam ei pandagi lastele, muutub nimede populaarsus ka põlvkonniti.
Suurrahvastel selliseid probleeme pole - John, Dmitri, Maria jpt on käibel aastasadu ja keegi ei vaata põlastavalt selle peale.
Meil aga on Lembit, Krõõt, Ülo, Vilma, Leida jne vaid vanainimesele sobilikud. Ka praeguste keskealiste nimed nagu Tiina, Sirje, Villu, Marika jt pole lastele justkui sobilikud.
Miks nii, kas tõesti väikerahva kompleksi pärast?
PS Ädu on vana ja varemalt Lõuna-Eestis laialt kasutatud nimi. Ilus nimi.
Olen mõelnud hoopis niimoodi, et millest tuleb, et eesti nimed oleksid kui hooaja kaup. Vähe sellest, et iidseid eesti nimesid õieti enam ei pandagi lastele, muutub nimede populaarsus ka põlvkonniti.
Suurrahvastel selliseid probleeme pole - John, Dmitri, Maria jpt on käibel aastasadu ja keegi ei vaata põlastavalt selle peale.
Meil aga on Lembit, Krõõt, Ülo, Vilma, Leida jne vaid vanainimesele sobilikud. Ka praeguste keskealiste nimed nagu Tiina, Sirje, Villu, Marika jt pole lastele justkui sobilikud.
Miks nii, kas tõesti väikerahva kompleksi pärast?
PS Ädu on vana ja varemalt Lõuna-Eestis laialt kasutatud nimi. Ilus nimi.
Leila 20. jaanuar 2014, kl 15.29 |
Fuuu 20. jaanuar 2014, kl 19.42 |
did_235934 20. jaanuar 2014, kl 20.08 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 118 |
Kui palju on nimesid, nii palju ka arvamusi; mis ühele ilus, see teisele inetu ja vastupidi. Tihti me ju samastame nime meeldimist / mittemeeldimist mõne konkreetse inimesega, mitte, et nimi ise jõle oleks.
Aga värdnimed a-la Chätryn on tõepoolest nõmedad ja magedad.
Ja veel: vanemad peaks ikka mõtlema, et lapsel tuleb selle nimega tõenäoliselt elada elu lõpuni. Tänapäeval, kui maailm lahti, ei teeks paha ka uurida, ega nimel või selle kõlal mõnes teises keeles roppu või lihtsalt tobedat tähendust pole.
Heinrich Georg Aadniel on küll üks kena nimi :P
Aga värdnimed a-la Chätryn on tõepoolest nõmedad ja magedad.
Ja veel: vanemad peaks ikka mõtlema, et lapsel tuleb selle nimega tõenäoliselt elada elu lõpuni. Tänapäeval, kui maailm lahti, ei teeks paha ka uurida, ega nimel või selle kõlal mõnes teises keeles roppu või lihtsalt tobedat tähendust pole.
Heinrich Georg Aadniel on küll üks kena nimi :P
Delfi kana 20. jaanuar 2014, kl 21.45 |
popsiplika 20. jaanuar 2014, kl 21.53 |
Jälle vana teema üleskaraabitud. Ja veel oi kui vana! 100-150 aastat tagasi oliikka nii, et peremeeste pojad-tütred kandsid lühikesi,lihtsaid ja/või eestipäraseid (ka pühakute nimedest tuletatud) nimesid. Aga seal metsaäärsetes popsihüttides olid Charrlotte-Fernanda-Melisande,Griselda-Elgunda-Felizia,Liberta-Alicia-Adelheid. Poistele pandi väheke konkreetsemaid nimesid ja mitte üle kahe korraga. (Sidekriipse küll ei kasutatud, lihtsalt laoti kom nime jutti).
Teine äärmus oli kui läks eestistamiseks. Siis tulid igasugused "uus-muinasaegsed" rahvusromantilised nimed nagu Tõiv,Toom,Lill,Lembi,Kaunileid jne.
Aga muidu: ega nimi meest/naist riku, kui ta ise seda täis ei s..u!
Teine äärmus oli kui läks eestistamiseks. Siis tulid igasugused "uus-muinasaegsed" rahvusromantilised nimed nagu Tõiv,Toom,Lill,Lembi,Kaunileid jne.
Aga muidu: ega nimi meest/naist riku, kui ta ise seda täis ei s..u!
asv 21. jaanuar 2014, kl 22.44 |
r 22. jaanuar 2014, kl 00.12 |
987 22. jaanuar 2014, kl 02.09 |
Enamus siin irvitab nime Krõõt üle... Aga mina, kui saaksin tütre, siis see oleks raudselt esimene ja konkurentsitult võimsaim valik, mille ma talle kindlasti nimeks paneksin siis! Ilma naljata, ilma sarkasmita! Tegemist on täiesti omaette klassist ühe kõige jõulisema naisenimega, mis ka väga eestipäraselt maalähedane (isegi kui on tuletatud tegelikult Margaret'ist). Igal juhul pole mingi tüüpiline pehme ninnununnu kiisunimi. Tegelikult oleks mõeldav kasutada ka üliharuldasi Krõõt modifikatsioone nagu Kreet, Krõtt.
Päris halbu naisenimesid on minu arvates siiski vähe. Võib-olla tõesti ainult need Chätryin ja sarnased värdtähelised angloamerestilised nimed.
Päris halbu naisenimesid on minu arvates siiski vähe. Võib-olla tõesti ainult need Chätryin ja sarnased värdtähelised angloamerestilised nimed.
eelmisele 22. jaanuar 2014, kl 08.07 |
eelmisele
aga pane, kes keelab, siin me lihtsalt räägime, et see on harukordselt inetu, võigas ja meie meelest naist solvav nimi. mitte aga seda, et sina ei võiks oma lapsele teha sellist karuteenet ja juba eos tekitada talle olukord, kus teda kiusamisena kõõmaks ja peletiseks kutsutakse.
kui minu nimi oleks krõõt olnud, oleksin 18 saades kohe ära vahetanud, sedavõrd läksid klassiõe pisarad hinge.
aga pane, kes keelab, siin me lihtsalt räägime, et see on harukordselt inetu, võigas ja meie meelest naist solvav nimi. mitte aga seda, et sina ei võiks oma lapsele teha sellist karuteenet ja juba eos tekitada talle olukord, kus teda kiusamisena kõõmaks ja peletiseks kutsutakse.
kui minu nimi oleks krõõt olnud, oleksin 18 saades kohe ära vahetanud, sedavõrd läksid klassiõe pisarad hinge.
eelmisele, veel 22. jaanuar 2014, kl 08.09 |
erty 22. jaanuar 2014, kl 10.16 |
Näib, et noorte naiste või neidiste teema siin.
Mu meelest on ka Krõõt vahva nimi ja ei assotsieeru millegagi peale Tammsaare.
Neid nimesid, millest annaks kerge vaevaga miskit imelikku tuletada, on küllaga, kuid miks peaks.
Mittemeeldimine tekib siis, kui vastava nime kandja ebasümpaatne on, ja seda tavaliselt lapsepõlves, kui veel väheste inimestega lävitud ning enamik kuuldud nimesid kuulub pea ainuisikuliselt kellelegi. Siis ongi, et sama nime meeldival inimesel kohates imestatakse, kuidas nii vahva inimene nii nõmedat nime kannab.
Aga nagu teemastki lugeda, on kõigi kogemused erinevad ja nii on ka meeldivate ja ebameeldivate nimedega.
Mu meelest on ka Krõõt vahva nimi ja ei assotsieeru millegagi peale Tammsaare.
Neid nimesid, millest annaks kerge vaevaga miskit imelikku tuletada, on küllaga, kuid miks peaks.
Mittemeeldimine tekib siis, kui vastava nime kandja ebasümpaatne on, ja seda tavaliselt lapsepõlves, kui veel väheste inimestega lävitud ning enamik kuuldud nimesid kuulub pea ainuisikuliselt kellelegi. Siis ongi, et sama nime meeldival inimesel kohates imestatakse, kuidas nii vahva inimene nii nõmedat nime kannab.
Aga nagu teemastki lugeda, on kõigi kogemused erinevad ja nii on ka meeldivate ja ebameeldivate nimedega.
u 22. jaanuar 2014, kl 14.36 |
no kui meie esivanemad võtsid kätte ja tegid Margaretast (vt ka Gretchen jt) Krõõda, siis oli see nende valik ja ilmselt kõlas see nimi neile kaunilt. noh, ja siis tegid nad veel Reinholdist Reinu, Friedrichist Priidu, Kristinast Tiina jpm. vbl oli see omamoodi vastuhakk? aga nii ta läks: Johannes-Hans-Ants-Ats(nagu väike-ats). aga Ats ametliku eesnimena? mingil ajal kõlas see vist nagu Tarts, Raiks, Erks jm, mida ju ei panda nimeks. näib tõesti, et neil rahvastel, kellel on kindlad kaanonid ja vähe laene, käib nimepanek lihtsamalt.
Vanja 22. jaanuar 2014, kl 14.40 |
to erty 22. jaanuar 2014, kl 17.51 |
Alati ei ole ebameeldivust tekitav eesnimi seotud selle kandja ebameeldivusega. Tean üht vanematepaari kes panid lapsele nimeks Krõõt. Mul puudub selle lapsega kokkupuude aga vanemad on see eest toredad ja intelligentsed ning edukad. Ei saa öelda, et antipaatia nime vastu on tingitud selle kandja loomuse ebameeldivuse tõttu.
Lihtsalt on olemas sõnu mis oma kõlaga tekitavad vaid ebameeldivaid assotsiatsioone mingi kindla keele kõnelejate seas.
Et Krõõt muutuks ebameeldivast meeldivaks, peaks mõni sellise nime kandja midagi erakordselt head ja ilusat korda saatma ja nii, et kogu maa sellest kuuleb.
Lihtsalt on olemas sõnu mis oma kõlaga tekitavad vaid ebameeldivaid assotsiatsioone mingi kindla keele kõnelejate seas.
Et Krõõt muutuks ebameeldivast meeldivaks, peaks mõni sellise nime kandja midagi erakordselt head ja ilusat korda saatma ja nii, et kogu maa sellest kuuleb.
Lisa postitus