Tere taas! Tundsin, et pean kirjutama paar rida. Kaal seisab omal kohal, tooli all. Otsustasin ta sealt nüüd välja tirida ja uuesti tööle panna. Olen juba küll looderdanud. Alustangi homsest söega. Ja, et midagi ikka arutada oleks, jätan veini vahele. Kriimu, kuidas Sul läinud on? Tervitan Kittyt!

Miks sa siis veini ei joo, joo ikka.....

Söe peab ikka veiniga alla loputama, muidu ei saa peenikeseks. Mul kriimu Kitty siin süles nurrub ja on sale, kuigi ei võta veini ning sütt suu sissegi. Järelikult peab võtma mõlemat või siis mitte kumbagi.

eelmisele 5 points !

Tere Aet, rõõm kuulda, et sa ikka eestlaslikku jonni ei jäta ja kilodega võitlemast ei väsi. Võitle ikka, eks nad sindrinahad on visad kaduma,tean seda, ja seda ka, et ükskord kaovad nad niikuinii !!!!!!! ):
Ise lõpetasin edukalt ( ja mõnel juhul ka vähem edukamalt )oma kevadise grupi ja siirdun nüüd puhkusele. Augustis alustan kahe uue rühmaga, seekord teen erinevad vanuserühmad, siis saab nooremaid halastamatult piitsutada );
Ole tubli Aet, ja teised kõik ka, ilusat suve TEILE kõigile.

Tee ikka Lõuna-Eestis ka grupp. Meie siin Litsmetsas tahaks ka sütt ja kapsast kooris proovida. Miks kõik peab toimuma vaid Tallinnas, nagu mujal polekski inimesi? Äriküla rahvas samuti ootel.
Ilusat kõhnumist sinna pealinna!

siia teemasse sattusin praegu esimest korda. olen 61-165-80. sündisin kidurana ja kahe esimese elukuu jooksul kaal ei tõusnud grammigi. asi paranes, kui ema jättis imetamise ja hakkas lehmapiima andma. 5aastasena põdesin mitu kuud järjest raskeid nakkushaigusi (haiglas üht ravides sain kohe teise). sealtpeale saigi minust ülekaaluline, aga mitte just selline, keda koolis narritakse. läbi teinud mitmed nälgimised jm, nii et nooruse parim number oli 59,5 kg. ega tol ajal igaühel kodus kaalu ei olnud, kord nädalas saunas said oma näidu teada! nojah, aga kolmekümne pereinimese-aastaga kogunes pikkamööda 30 lisakilo turjale. arvan, et põhiliselt stressi tõttu, aga ka sellest, et olen kõik need aastad korralikult perele süüa teinud. tugevatele meestele! 89,5 kg peal hakkasin toitumist jälgima ja ime küll, see mõjub. liigun rohkem kui enne. kui olen üksi kodus, eriti ei söögi, joon ainult mahla ja vett. selle kapsa-värgi, millest siin suht pikalt juttu oli, avastasin mina omal käel täitsa kogemata. olin närvivaludes ja tundsin, et ei tahagi üldse muud kui toorest kapsast ja leiget vett.

kas sa mingeid harjutusi ka teed ja kuidas tervis muidu on ?

hommikuti väiksed virgutusharjutused; talveperioodil kord nädalas võimlemistreening ja muidu rattasõit, suusatamine või kõnd. viimane on suht tüütu, aga "toore jõuga" ikka vantsid 3-5 km ära, kui on asi ette võetud. enamasti pärast õhtusööki. mais, juunis ja augustis on hilisõhtuni palju füüsilist tööd kodu ümber jm, siis jäävad need käigud ära. kahju, sest ainult suvel saab teha kepikõndi, näiteks kusagil sillutamata metsarajal või põlluvaheteel. mujal ei meeldi.
aga tervis, seda alles uuritakse: närvivalude põhjust. võtan valuvaigistit.

mina teen kepikõndi aastaringselt, ei ole märganud, et aastaajad seda tegevust miskilmoel segaksid.

eelmisele
teen kepikõndi metsas ja põllul, s.t pehmel pinnasel; asfaldi peal ja maanteel ei meeldi. kuna kõnnin ainult õhtuti, siis oktoobris-novembris pimedaga sinna metsa eriti enam ei kipu. lihtsalt niisugune "kiiks".
kõige rohkem meeldib suusatada, sellest ei saa kunagi isu täis.

...meeldib suusatada ja jalgrattaga sõita... Meil siin Litsmetsas küll suusatada ei saa. Ju siis Tallinnas on lumi maas. Võtaksime suusad, söe ja veini kaasa ning tuleksime kohale, öelge vaid, kus seal kõige suuremad mäed-hanged asuvad? Kas koduvein sobib, Äriküla rahval seda jätkub kauaks?

artistile
hea küll, Litsmetsas napib lund, aga kas Podmetsa vaatasid? ja üldse, juba Lenin(?) ütles, et kes midagi teha tahab, leiab võimaluse (lume); kes ei taha, leiab vabandava põhjuse:)
möödunud talvel sai minu elukohas suusatada veebruari esimese nädala ja ühe nädala ka märtsis; lisaks teguderohke päevake "suusakuurordis" Aegviidus-Jänedal.
aga söed ja veinid, need toogi järgmine aasta Presidendimatkale kaasa. seal kohtume.

Kaalulangus toimub nüüd ja praegu, aasta pärast vein ammu otsas ning kilod ka kadunud. Kuulsin, et Kõdukülas on lumi maas. Ära siis unusta suuski alla panna, kaua sa ikka üksnes keppidega ringi kondad.

mina, näiteks, kondan just keppidega-suusad lausa segavad mind(praegusel üsna rohelisel ajal eriti) veinilähker, söekott ja kapsapea on muidugi kaasas. kaal muudkui langeb:)

kui kõrgelt te oma kaalukest alla viskamas käite, et siis selle langemist vaadata ja kas ta katki ei lähe ükskord või ostate igaks korraks uue? Tore ju vaadata, kuidas langeb.

kogu aeg ostan uue kaalu, läheb kulukaks tõesti, aga jah, langeb ilusti:)

nii tore ju, kutsu mind ka vaatama teinekord, tahan ka näha, kuidas langeb :)

Naljakas on jah, kui kaal langeb, aga veel naljakam on, kui ta üles tõuseb. Tulge kõik vaatama, kuidas tõuseb!

ja mis põhiline-tõusmiseks ei pea üldse pingutama, ta lihtsalt tõuseb :) kaal muidugimõista.

Muidugi kaal, loll on see, kes teisiti mõtleb.

kuhu ja millal tulla, et näha, kuidas su kaal tõuseb? Loodetavasti tõuseb kiiresti, liiga kaua ei viitsi ka passida :)

Kas lastel või lapsemeelsetel paremat teha ei ole, kui siin " vaimukusi" loopida ?

Tule Litsmetsa, Kuuse tänav, Puu 149. Oleme metslased ja toitume metasaandidest ning alati kodus, kui just küttimas või korjamas pole. No ei tõuse see kaal,täitsa seisab, ilm sant ja metsas ei kasva midagi.
Hea tunne kohe, kui keegi mind mu aastate juures tattninaks peab. Ikka lapsemeelne - ei taha kunagi saada kibestunuks ja tigedaks vanainimesenahaks.
Kas see kaalu tõus-langus on nõmedam, kui söe söömine ja veini joomine kõhnumise eesmärgil? Äkki hoopis kild killu vastu?

mina jätsin veini-osa siit eelnenust millegipärast lugemata. ju mulle pole siis tarvis. õlut limpsan mõne lonksu ja sellega alkoholi tarbimine piirdubki. kahju tegelikult, punast poolkuiva tarbisin kunagi hea meelega. üldiselt olen veinides pettunud, s.t iga suvalist õlut võid alati usaldada, aga veini mitte. paar korda on mind üritatud mingi "kinzmarauliga" tappa:))
mis küll ei välista, et sinu koduvein, artist, on super klass.

Ära veini jäta, see käib ikka söega kokku, muidu ei saa viimast kõrist alla. Ja vaata, et keppe kätte võttes suuski alla panna ei unusta. Asjad käivad ikka reeglite järgi: süsi-vein, suusad-kepid.

artist, kurivaim, sa nagu kipud siin üht teatud kuvandit kinnistama, mis on rahva hulgas levinud. aga vaat ei ütle, millist.
viimastel päevadel ikka rattaga ringi seigeldud. kus teed enam ei ole, sealt jala, ratas käekõrval, üle niitude ja nurmede, kultuurheinamaade ja seasongermaade...käod kukuvad veel viimast. aga vbl sel suvel jätkavad veel kaua.

Kaalusin enne 49, nüüd 54, seda aastaga siis. Mida selle pekiga nüüd peale hakata ?
Pikkust vaid 150 .

to appi: vein, kapsas süsi! loe teemat.

Panen kirja ka oma loo.
Nooremana tegelesin korvpalliga, olin peenike ja sportlik, kui mul diagnoositi JIA, milletõttu ei tohtinud ma enam eriti sportida. Olin masenduses. Samal aastal suri ka minu vanaisa. Hakkasin lohutuseks sööma. Olin pontsakas aastaid, kuid 14 aastaselt võtsin end kätte ja kaotasin 15 kilo.. mis aga tulid tagasi. Osalt olen süüdi mina, osalt haigus ja kohati ravimid. Siiani proovin leida viisi, kuidas alandada kaalu, arvestades, et ma ei tohi teha koormavat sporti. Proovin vabaneda söömasööstudest, proovin paraneda.
Edu kõigile, kes on kaaluga hädas. Tean, mida tunnete.