siia teemasse sattusin praegu esimest korda. olen 61-165-80. sündisin kidurana ja kahe esimese elukuu jooksul kaal ei tõusnud grammigi. asi paranes, kui ema jättis imetamise ja hakkas lehmapiima andma. 5aastasena põdesin mitu kuud järjest raskeid nakkushaigusi (haiglas üht ravides sain kohe teise). sealtpeale saigi minust ülekaaluline, aga mitte just selline, keda koolis narritakse. läbi teinud mitmed nälgimised jm, nii et nooruse parim number oli 59,5 kg. ega tol ajal igaühel kodus kaalu ei olnud, kord nädalas saunas said oma näidu teada! nojah, aga kolmekümne pereinimese-aastaga kogunes pikkamööda 30 lisakilo turjale. arvan, et põhiliselt stressi tõttu, aga ka sellest, et olen kõik need aastad korralikult perele süüa teinud. tugevatele meestele! 89,5 kg peal hakkasin toitumist jälgima ja ime küll, see mõjub. liigun rohkem kui enne. kui olen üksi kodus, eriti ei söögi, joon ainult mahla ja vett. selle kapsa-värgi, millest siin suht pikalt juttu oli, avastasin mina omal käel täitsa kogemata. olin närvivaludes ja tundsin, et ei tahagi üldse muud kui toorest kapsast ja leiget vett.