Unetute nurgake
Üleskutse unetuile...:)
Liis 15. november 2009, kl 18.36 |
üks lastest ikka lähedal aga ega ma neid ka ei taha oma halva tuju ja emotsioonidega koormata, noortel isegi praegu raske, hea, et tööd veel on. See ikka rohkem nagu mu enda probleem ja küll läheb üle, ma arvan, noh nagu sa ütled seda kõigil. Eks see elu ongi nagu laevuke lainetel, peab hakkama saama.
Mul juba tuju läkski pisut paremakas kui saan siin natuke lobiseda :))
Mul juba tuju läkski pisut paremakas kui saan siin natuke lobiseda :))
noh 15. november 2009, kl 18.42 |
see kui vanemad inimesed on võimelised liikuma, on see veel tegelikult väga hästi....minu ema pole juba päris kaua väljas käinud, voodihaige ta just pole, toas liigub, aga õue minemisega on raskused...njah, tegelikult vist peab oskama õnnelik olla asjade üle, mis meil on...kuigi see vist alati lihtne pole
Liis 15. november 2009, kl 18.45 |
mis mul ikka soovida või mitte, kui immuunsüsteem on nõrk siis on lihtne haigeks jääda, soovid seda või mitte :( küüslauku ma süüa ei saa, magu ei kannata. Kuid ega ma ei karda seda gripp selles mõttes ütlesin eelnevalt nii. Kunagi ammu vene ajal oli ka suur gripi puhang, mäletan kui kõik käisid marlimaskid peas ja poes müüjatel kästi tihti käsi pesta. Kuskilt artiklist käis läbi teema,et kes siis seda grippi põdesid ei jäävat nüüd haigeks. Ma arvan, et ega gripp pole kollatõbi, et kui korra oled läbipõdenud siis enam ei jää. Gripi tüvi muutub ja võid ikka jääda, kui immuunsüsteem nõrk on.
Nii palju siis sellest aga räägime siiski millestki heast ja ilusast :))
Nii palju siis sellest aga räägime siiski millestki heast ja ilusast :))
noh 15. november 2009, kl 18.51 |
Liis 15. november 2009, kl 18.51 |
noh, olen sinuga päri, et tuleb olla õnnelik selle üle mis on !
Kuid kahjuks ei oska me vahel seda näha ega hinnata ja vanus ei mängi siin rolli. Lihtsalt elu tuleb võtta nii nagu ta on, vahel on muresid ja raskusi, kuid siis jälle õnne ja heaolu, eks ta nii käibki.
Ma pole üksindusega harjunud, kui lapsi kasvatasin siis olid nemad mul esikohal elus. Nüüd kui nad on kodust välja lennanud on raske harjuda, et oled justkui üksi, samas nad nii lähedal.
Kuid see ma arvan on rohkem mõtlemises kinni, lihtsalt vahel ei jõua oma mõtteid koguaeg kontrollida mida sinna lased sisse ja mida mitte ja siis tulebki niisugune paha aeg kus tuleb endaga vaeva näha aga kõik saab jälle korda ja elu läheb edasi :)))
Kuid kahjuks ei oska me vahel seda näha ega hinnata ja vanus ei mängi siin rolli. Lihtsalt elu tuleb võtta nii nagu ta on, vahel on muresid ja raskusi, kuid siis jälle õnne ja heaolu, eks ta nii käibki.
Ma pole üksindusega harjunud, kui lapsi kasvatasin siis olid nemad mul esikohal elus. Nüüd kui nad on kodust välja lennanud on raske harjuda, et oled justkui üksi, samas nad nii lähedal.
Kuid see ma arvan on rohkem mõtlemises kinni, lihtsalt vahel ei jõua oma mõtteid koguaeg kontrollida mida sinna lased sisse ja mida mitte ja siis tulebki niisugune paha aeg kus tuleb endaga vaeva näha aga kõik saab jälle korda ja elu läheb edasi :)))
angelina 15. november 2009, kl 18.55 |
Liis 15. november 2009, kl 18.55 |
noh vat ei tea, vast selleks, et vältida paanikat. Samas kui oleksin müüja siis kindlasti kannaks maski. Need õiges maskid alles pidid tulema apteeki müüki ja jube kirves hind üks maksab 40 eeki ja pakis 4 tükki 160 eeki pakk. Samas toll ajal olid tavalised marlimaskid 4 x ja sai keedetud ja pestud neid ja samas haigeid oli ikka kõvasti, nagu ütlesin kellel nõrk kaitsesüsteem see ka haigeks jäi.
noh 15. november 2009, kl 18.57 |
ma siin ükspäev vaatasin seda reporterit, kus Sõnajalgasi näitas...vaatasin ka, et milline kurbus hetkeks oli, kui rääkis, et lapsed on kodust läinud...tegelikult olen minagi korra seda läbi elanud, noh kui vanem poeg läks kaugemale elama...samas ju ta ei läinud teab kuhu kaugele...a see hetk....njah:D
Liis 15. november 2009, kl 18.58 |
panther 15. november 2009, kl 19.01 |
noh 15. november 2009, kl 19.01 |
panther 15. november 2009, kl 19.03 |
ja vahepeal oli vaja segadusi klaarida, mida laosed tekitasid. Vahel tundub endale, et hullumaja on igal pool - eriti hull on kodus...:))))
Üleeile kukkus väiksem tegelane endal pea niimoodi puruks, et verd lahmas tükk aega. Ise olin hullult paanikas, aga noh see haav oli nii väike tegelikkuses. Peahaavast tuleb lihtsalt palju verd.:(
Üleeile kukkus väiksem tegelane endal pea niimoodi puruks, et verd lahmas tükk aega. Ise olin hullult paanikas, aga noh see haav oli nii väike tegelikkuses. Peahaavast tuleb lihtsalt palju verd.:(
Liis 15. november 2009, kl 19.06 |
eks jah, see eluring nii käibki, kui omal ajal sai ka kodunt ära mindud siis ei tulnud selle pealegi, et mis ema tunda võib, siis oli hurraaga minek ja ülejäänu ei tulnud meelegi, nii, et mis siis nüüd enda lastele ette heita oleks - see poleks vist eriti õiglane. Tuli siis meie vanematel hakkama saada oma igatsuste ja üksindustega, tuleb ka meil. Üks vahe siiski on, mäletan, et ema rabas tööd teha ja õhtul oli nii väsinud, et mõtlemiseks ei jäänud enam rammu vaid kohe uinus. Meie nüüd oleme unetud ja mõtleme liiga palju.
panther 15. november 2009, kl 19.08 |
noh 15. november 2009, kl 19.09 |
Liis 15. november 2009, kl 19.09 |
panther 15. november 2009, kl 19.12 |
panther 15. november 2009, kl 19.13 |
angelina 15. november 2009, kl 19.13 |
Rex 15. november 2009, kl 19.14 |
panther 15. november 2009, kl 19.14 |
noh 15. november 2009, kl 19.17 |
Lisa postitus