Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Halb kogemus
Keskealise üksiku naise elu on põrgu
 
P 29. detsember 2013, kl 15.59
Veidrad eelistused
Sain juba 12a tagasi aru, et meeldivat meest ema ei leia. Mõtlen, päris meest, mitte juhusuhet.

"Sõbranna" leidis oma suure armastuse 34a, see oli ikka hilja ja suur vedamine.

Suhte leidmine on lihtne 20-ndates või äärmisel juhul 31-32. Hiljem on juba keeruline, osadel trehvab küll ka.

" Sõbranna " sai minu suhtest nii suurt innustust ja trotsi, et ta peab ka saama, kui mina juba sain.

Sest ennast pidas ta ju minust paremaks !!!!!!
Mis siis, et mehe moodi on, ma olin ikka ta meeslest viletsam.
 
P 29. detsember 2013, kl 16.01
Vabandust
enam ei leia, mitte ema ei leia
 
aita-leida kuusepuu 29. detsember 2013, kl 17.43
Kõik on elus vigu teinud, ennast lollitada lasknud, valesid inimesi uskunud ja usaldanud, petta saanud.

Aga miks AINULT sina sellest üle ei saa??
 
skiso 29. detsember 2013, kl 17.58
olen segaduses :/

maiteagi nüüd praega, kellele neid kliinikumi sooduskaarte jagama hakata, kas teematajale, või nendele teistele headele inimestele, toidupanga kaunitele koosseisulistele empaatiastpakatavatele rõõsapõskseile töötajaile, lollikindla järjepidevusega teemataja hädapärase toitmise eest lutipudelist juba 59 lehekülge.

aitähh hiad inimesed :)
et Teie linad pikad oleksid ja nahk siledalt trimmis

https://www.eesti.ee/est/teemad/toetused...
 
nomissateedära 29. detsember 2013, kl 18.03
Kui P oskab ennast nii huvitavaks ja ainulaadseks isiksuseks kirjutada :D Väga nappide vahenditega kusjuures, ütleks et lausa monotoonsetega.
 
P 29. detsember 2013, kl 18.17
Eelmisele
Kirjutan täpselt nii nagu oli. Ja ainulaadselt naiivne olin tõesti.

Või hoopis " sõbranna " oli ainulaadselt kaval.
Ta teadis täpselt, kuidas kellegagi vaja käituda.
Kaunite beibedega oli nii malbe ja alandlik, lootis beibede sekka pääseda, aga teda sinna ei võetud.

Mina olin ta meelest redeli alumisel astmel ja sellele vastavalt mind kohtles.
See teeb haiget.

Aita leida kuusepuu
Sest see oli LIIGA SUUR lollitamine. Selle naise pärast jäi mul ilus kooselu ära ja temaga laps sündimata.

See oli asi, mis ületas igasugused piirid.
 
kivike 29. detsember 2013, kl 18.21
Ei jäänd ju selle naise pärast, ise tegid seda endale. Ainulaadselt naiivne olid, aga miks nüüd aastatid hiljem ikka veel edasi oled? Ma ütlen ju, et "дура набитая".
 
Kats 29. detsember 2013, kl 18.43
Et siis milleks nii palju kordamisi? Pole just kontrollinud, kuid kas mitte copy paste`ga pole tegu aeg-ajalt või on siis P-l tekst juba sõnasõnalt pähe kulunud ja ilma mõtlemata tipib siin.
Nojah, milleks siis ikka nii palju sama asja korrata? Kas äkki soovib ta leida tunnustust oma ennastohverdava käitumise eest? Ega seda ennastohverdavat värki ju pole, aga P võib sedasi uskuda. Või arvab ta, et on teeninud kõigi naissoost olendite tänu välja sellega, et end nende ees terve elu süüdlasena on tundnud ja neile alt üles vaadanud?
Ainult üks naine oli temaga justkui sama pulga peal, no teate ju küll, see meheliku välimusega, kes ilusate tibidega sõbrustada lootis ja seda saamata hirmsates kompleksides vaevles, nii et pidi leppima vaid P seltskonnaga.
Aga sellest ei saa kuidagi aru, miks peaks üht kompleksides tüüpi (libasõbrannat) idealiseerima, talt täielikku mõistmist, kaastunnet, sajaaastast armastust jm taolist eeldama ning ootama. Miks on nii oluline sellele ühele selgeks teha, et P käitumisajendiks oli süü- ja kohusetunne ja mõtlematu käsutäitmine ning ei miski muu. Kas siis taoline käitumine on mingil moel õilsam ja parem kui sama käitumine muudel põhjustel? Miks üldse tahta, et see va liba mõistaks ja vangutaks hardunult pead? Et siis saaks mineviku selja taha jätta, kui sõbranna mõistaks P kunagisi motiive, neid õilsateks ja ülevateks peaks ning vabandaks, kas nii või?
Või tahab P oma kordamisega seda saavutada, et kõik selle teema lugejad mõistaksid, kui õilis ja kõige-kõige ohvrimeelsem inimene ta on?
Mis ikkagi on nende kordamiste ja copy paste`de mõte?
 
P to Kats 29. detsember 2013, kl 18.53
Kõige kummalisem ongi, et " sõbrannat " üldse ei huvitagi, MIKS ma tema tahtmist tegin.
Ta ainult naerab selle peale.

Jah, oleks kergem, kui ta mind kuulaks, aru saaks, vabandust paluks.
Aga seda ei juhtu iial, teda üldse ei huvitagi minu tänulikkus ega süütunded.
Aga ometi kasutas seda ära.

Kui ma ei oleks talle allunud, kas me siis üldse oleksime suhelnud ? Vaevalt, tal oli vaja kuulekat orja.
 
kivike 29. detsember 2013, kl 19.04
See on masohism selle ehedamal kujul. :) Enda käest sa ei taha vabandust paluda, et mis sa kõike ise endaga teinud oled? Oleks palju parem olnud, kui sa ei oleks talle allunud ja lähtuvalt sellest oleks teie nn. suhtlemine lähikesesks jäänud. :) Mis ripud kõige selle sita küljes ka 20 aastat hiljem? See, et sõbrannat ei huvita ei ole üldse kummaline tegelt, aga küllap tundubki sulle elu nagu kõverpeeglis - kõik, mis on normaalne ja eluterve ei ole seda sinu meelest mitte, aga selline lömitamine ja alandlikkus on. Lähen oksendan kuskil ...
 
sama siin 29. detsember 2013, kl 19.11
See P on ju varem kirjutanud, et heameelega suhtleks selle sõbrannaga edasigi, et kuna kord juba on talle nii suur ohver toodud. Täiesti haige.
 
Kats 29. detsember 2013, kl 21.01
Mis mõttes on kõige kummalisem, et "sõbrannat" üldse ei huvitagi, MIKS sa tema tahtmist tegid?
Üldiselt normaalsed inimesed eemalduvadki ebameeldivatest mälestustest. Kui vahel need meenuvadki, otsitakse kiirelt muud tegemist, mis mõtted mujale viiksid. Järelikult on sõbranna normaalne inimene ja selle üle pole põhjust imestada ega seda kummaliseks pidada.
Ainuke kummaline asi on see, et P ripub ühe inimese küljes kinni ja ei taha normaalset elu elada. See on tõeliselt kummaline olukord. Oma eriskummalisusega on see ligi tõmmanud terve rea foorumlasi, kelle pähe taoline fenomen ei taha mahtuda ning kes püüavad asja mingilgi moel mõista. P aitamine ei tule enam kõne alla, sest seda on üritatud korduvalt. Ja seda on tehtud väga erineval moel, suurepäraste kirjutistega, mille peale üks normaalne inimene lihtsalt ei saa enam nii vastata nagu P on ikkagi vastanud.
Vaat neid teiste kirjutisi ongi huvitav lugeda. Mõneti on see teema kui lahendamata mõistatus, mis rahu ei anna. Vahel tuhlatakse teatmeteostes, et ristsõnas see viimane sõna või täht paika panna. Siis võib lahenduse rahuliku südamega ära visata. Selles teemas me lahendust ei näegi, paraku. Nii et, kaua siis veel?
 
P to Kats 29. detsember 2013, kl 22.39
" Sõbrannal " tekkis mehele minnes suurushullustus ja ta ei taha mõeldagi, et oli varem samuti kompleksides ja tõrjutud.

Hakkas mulle seletama, kuidas kõik teda tahtsid.
Nagu ma oleksin idioot või ilma mäluta.

Ja milleks mulle tõestada, kuidas kõik tema ümber keerlesid ???????? Mina ju ei halvustanud teda, nagu seda tegid teised.
Ja hakata nüüd mulle sellist umbluud rääkima, kui tegelikult teised ta ära põlgasid ?

Kui ta saab aru, et käitus minuga väga halvasti, miks ta siis niimoodi käitus ?

Mu meelest ei ole normaalne hakata mulle musta valgeks rääkima, nagu ma oleksin täiesti ajupuudeline, kes mitte millestki aru ei saa ja mitte midagi ei mäleta.

Kohutavalt solvav oli, kui hakkas minuga rääkima, nagu mul peas ajusid üldse ei oleks.
 
aitab küll 29. detsember 2013, kl 22.50
P, shut up!
 
irwww 29. detsember 2013, kl 23.25
vähemalt see sõbranna jagas matsu, ajusid sul tõesti ei ole!
 
Kats 29. detsember 2013, kl 23.32
Super ju, et sõbranna mehele minnes kompleksid unustas. Miks peaks ta head elu rikkuma oma elu kõige nõmedamale ajale tagasi mõeldes?
Kusjuures pigem kiidukukest optimist kui hädaldajast pessimist. See käis su teise lause kohta.
Ja ka kolmanda lõigu kohta.
Saab või ei saa aru, igatahes tubli, et elab tänases päevas ja ei lase end su mineviku-halast häirida. Sellise jutu peale nagu sa pidevalt korrutad, ei jäägi muud üle kui hakata vastupidist väitma või suvalist absurdsust suust välja ajama, sest loogikaga sinu puhul ei jõua kuskile.
Väita, et sa ajupuudeline pole, on kole raske, vähemasti seda enam, mida rohkem sest sõbrannast ja ta käest vastuste väljanõudmisest kirjutad. Pigem ikka oled.
Ehk sul on ajud peas, kuid seda ühte ja vajalikku ei näe kohe kuskilt mitte.
Jah, ka minu kiri on solvav, kuid ausalt öeldes on sinu praktiliselt kõik vastused nende kirjutajate jaoks solvavad. Ainuke õigustus on tõesti, et su ajukeemia on teistsugune ning et sa tõepoolest ei saagi aru, kui solvavalt sa käitud pidevalt sest sõbrannast kirjutades, ehkki sind püütakse teda unustama panna. Pagana pihta, ka haige inimene peaks juba mõistma, et ammu oleks aeg sõbranna teema lõpetada.
 
Anna ENDALE andeks! 30. detsember 2013, kl 00.55
Korda iga päev vähemalt kolm korda:

Sellel hetkel, nende teadmistega, selles olukorras...
ma lihtsalt ei võinud teisiti käituda!

Proovi!
 
soovitus 30. detsember 2013, kl 01.26
sellele P-le nõuanneta jagamine on nagu kiiktooliga kiikumine - liigub küll, aga edasi ei vii. Vahet ei ole, mis nõu antakse, ketrab ikka nagu katkine grammofon oma 100 aasta tagust kiunu.. Kõige parem oleks vist, kui keegi enam ei vastaks, siis heietab siin omaette, kuni leiab mõne teise portaali, kus kõik algab otsast peale..

Muide, sa sobiksid Üxikmehega väga hästi - see ajab ka jäärapäiselt oma joru vaatamata sellele, mida talle soovitatakse. Head aasta lõpetamist.
 
jep 30. detsember 2013, kl 04.49
Ta on Yxikmehele nats vana, aga mine tea ka. Yxikmees on valmis juba Aasiasse naise järele sõitma.

Oi nad oleks vahva paar, kumbki räägib lakkamatult oma joru. Kuulajad ei ole olulised.

P, mis sul Perekoolis juhtus? Olid jupp aega pärast sinna juhatamist kadunud?
 
kivike 30. detsember 2013, kl 10.52
P to Kats Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> " Sõbrannal " tekkis mehele minnes suurushul
> lustus ja ta ei taha mõeldagi, et oli vare
> m samuti kompleksides ja tõrjutud.

Eks ta ole, kui sul on kompleksid, siis pole mõtet nendest üle saada! :) Ja kui saad, siis oled suurusehull, sest unustad, et nad sul üldse olid. :)

> Ja milleks mulle tõestada, kuidas kõik
> tema ümber keerlesid ???????? Mina ju ei h
> alvustanud teda, nagu seda tegid teised.
> J
> a hakata nüüd mulle sellist umbluud rääkima,
> kui tegelikult teised ta ära põlgasid ?

Kuidas sa siis aru ei saa? Ta rääkis niimoodi samal põhjusel, miks sina siin foorumis oma oma sõbrannast latrad, teil on täpselt sama motiiv. Ainult, et tema sai oma murest üle.

> Kohu
> tavalt solvav oli, kui hakkas minuga rääkima
> , nagu mul peas ajusid üldse ei oleks.

Sorry, aga sul tõesti ei olegi neid, õigemini sa ei kasuta neid. Nagu varblane, kellele lehm koogi pähe tegi ja kelle siis kass sellest koogist välja koukis ja ära sõi. Tuleks ju ajusid kasutada ja aru saada, et mitte kõik, kes sulle elu jooksul sita sisse tõukavad, nagu su ema, ei tee seda meelega. Ja mitte kõik, kes avaldavad soovi su sita seest välja tõmmata, ei tee seda selleks, et kahju hakkas sust.
 
NLKP 30. detsember 2013, kl 12.43
P suudab mõista ainult kolmesõnalisi lauseid ja lühikesi otseseid küsimusi. Igasugused naljad, iroonia, mõistujutud, pikad arutelud/õpetused ei ole temale jõukohased.
 
tölpa 30. detsember 2013, kl 13.15
Miks sa oma vennaga koos ei ela, kui te mõlemad üksikud ja suhtlemispuuduses olete??
 
P to Kats 30. detsember 2013, kl 13.38
Milleks on mulle vaja rääkida asju ühtpidi, kui TEGELIKULT OLI KÕIK TEISITI.

Mina ju ei halvustanud teda mitte kunagi, milleks mulle tõestada, kui tahetud ta kunagi oli ?
Kas mina põlgasin teda sellepärast, et ta teiste poolt hüljatud oli ?
Ei põlanud ju, olin ise samas seisus.

Ma ju suhtlesin temaga, ei halvustanud teda kunagi, miks oli vaja minu ees keksima hakata ja olematuid asju rääkima ?

SAAN ARU, KUI TA KEKSIKS NENDE EES, KES TEDA PÕLGASID. Miks seda teha inimese ees, kes temasse hästi suhtus ?
Loogika puudub täielikult.

Kohutavalt lapsik, kui 35-36a naine hakkab ärplema, kuidas kõik naised tema seltskonda ihaldasid ja kõik mehed teda taga ajasid, talle abieluettepanekuid tegid, tema ütles uhkelt " ei ".

Mis mõttega mulle seda rääkida, kui tegelikult teised naised ta seltskonna ära põlgasid ?????????????
Loogiline oleks, et räägib neile, kes ta ära põlgasid.

Peigmeest hakkas diskodel otsima, kui oli 15. Ise rääkis mulle.
Kui me koos käisime, oli ta pidevalt närvis, et jälle ei tulnud midagi välja.

Ma ei saanud algul üldse aru, mis " sõbrannal " pidevalt häda on ja miks ta meeste pärast nii närvis on, miks iga ettejuhtuvaga midagi peab välja tulema ???????

Imelkikud olid mu arust tema paanitsemised ja põdemised iga uue meestuttava pärast. Said tuttavaks ja vahel juba samal päeval oli tal paanika, et midagi ei tulnud välja.

MIS MÕTTEGA NÜÜD MULLE RÄÄKIDA, ET KÕIK OLI VASTUPIDI NII NAISTE JA MEESTEGA ?????
Ma olin ju kõrval ja nägin-kuulsin, kuidas asjad tegelikult olid.
 
irwww 30. detsember 2013, kl 13.51
P, mine ja osta omale Statoilist stardipakett. sa oled L O O T U S E T U!
 
P veel to Kats 30. detsember 2013, kl 13.51
Kui mul oli peigmees, siis mul ei tulnud pähegi hakata " sõbrannale " leelotama, et tegelikult olin ka ennem igavene äge beibe ja kõik naised ja mehed lausa kaklesid minu pärast, sest kõik tahtsid minuga koos olla.

Sede ei ole ju normaalne, kui ma oleksin hakanud " sõbrannale " sellist umbluud ajama, mida tegelikult ei toimunud.

Lisaksin veel, et viimase peal ägedad tibid olid hullumas mu sõpruse järgi ja parimad mehed põlvitasid mu ees tehes üksteise võidu abieluettepanekuid .

Oleks see normaalne, kui ma oleks "sõbrannale " sellist umbluud ajanud ? Ütle palun ausalt.

KUI MUL OLI PEIGMEES, OLEKS SEL AJAL ÕNNETU JA ÜKSIK " SÕBRANNA " SELLE JUTU PEALE TÕSISELT PÕDEMA HAKANUD.

Miks arvad, et " sõbranna " ei oleks mu ilkumise peale põdenud, kui mul oli peigmees ja tema üksik ?????
Kindlasti oleks ta sellise jama jutu peale ennast halvasti tundnud.

Ta tundis ennast niigi halvasti, kui mul oli peigmees ja tema üksik.
 
kivike 30. detsember 2013, kl 13.53
Mis mõttega sina seda sitta nüüd songid, oskad öelda? Sõbrann näed mäletab teistmoodi, ongi kogu lugu. :) Objektiivset reaalsust tajutakse subjektiivselt ja inimese mälu on eriti tunnete osas teine kord väga selektiivne. Sõbrann võib-olla unustas, miks ja kuidas ta sulle mullikesi ajas, küll aga mäletab, kuidas asjad tema jaoks olid. Mis sind sellise sõbranna juures hoidis on ausalt öelda kummaline, aga mitte nii kummaline muidugi, kui see, et praegugi veel selles sitas tuhnid. Kui sõbrann poleks sind sinnapaika jätt, ripuksid ta küljes ju praegugi? Või? Hoolimata selelst, et kuulsid-nägid jne ...
 
P 30. detsember 2013, kl 14.18
Kivike
" Sõbrannal " ei olnud ju ometi mälukaotust ja isikususe kahestumist ega rasket vaimuhaigust, et ta kogu oma eelneva elu täielikult ära unustas.

Terve mõistuse juures ikka on ja mäletab kõike väga hästi. Ei ole raskelt vaimuhaige ju.

Seda umbluud rääkis ta mu meelest ainult sellepärast, et NAUTIS oma soga.

Ma jällegi aru ei saa, kuidas saab sellist umbluud nautida.
Mu meelest on see täiesti haiglane ja ebanormaalne.

Pealegi milleks minu ees keksida ? Ma ei ole ju teda halvustanud.
 
jah 30. detsember 2013, kl 14.20
Ma arvan, et kirjutame, kuni 60 lk ette lööb.
 
Noh 30. detsember 2013, kl 14.21
No kui nautiski, las nautis. Hea ju, et sul on põhjus selge. Mis sa enam jaurad sel juhul?
Ise ma arvan, et ta rääkis ükskõik mida, peaasi et sust lahti saada.
 
variser oled 30. detsember 2013, kl 14.25
"SAAN ARU, KUI TA KEKSIKS NENDE EES, KES TEDA PÕLGASID. Miks seda teha inimese ees, kes temasse hästi suhtus ?
Loogika puudub täielikult."


Sa ei suhtunud ju temasse hästi - mängisid suurt sõbrannat talle ja olid kahepalgeline. Süütunded panid sind sõbrannaga suhtlema ja sinu orjalikkus/alandlikkus.
Selle teema postitustele ei saa vastata, sest teema on moderaatori poolt lukustatud.